{"id":18514,"date":"2024-05-01T13:24:22","date_gmt":"2024-05-01T04:24:22","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=18514"},"modified":"2024-05-07T08:47:18","modified_gmt":"2024-05-06T23:47:18","slug":"traballador-setor-informal-no-merkadu-neebe-la-livre-ba-sira","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/05\/01\/traballador-setor-informal-no-merkadu-neebe-la-livre-ba-sira\/","title":{"rendered":"Traballad\u00f3r Set\u00f3r Inform\u00e1l No Merkadu Ne\u2019eb\u00e9 La Livre Ba Sira"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>By Nuno Rodriguez Tchailoro, Peskizad\u00f3r Independente<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste nia ekonomia ohinloron bele karateriza husi agrikultura subsist\u00e9nsia, set\u00f3r form\u00e1l no inform\u00e1l.&nbsp; Iha sidade kapit\u00e1l pa\u00eds, n\u00fameru traballad\u00f3r iha set\u00f3r inform\u00e1l iha D\u00edli hetok aumenta anualmente. Tuir peskiza ne\u2019eb\u00e9 Matadalan Institute (MDI) halo iha 2020, traballad\u00f3r inform\u00e1l, bazeia ba Sensus Populasaun 2015, reprezenta 22% husi tot\u00e1l traballad\u00f3r tomak iha D\u00edli.<a href=\"#_ftn1\" id=\"_ftnref1\">*<\/a> Tans\u00e1 n\u00fameru traballad\u00f3r set\u00f3r inform\u00e1l aumenta husi tinan ida ba tinan seluk?<\/p>\n\n\n\n<p>Resposta simples mak set\u00f3r form\u00e1l ezistente seidauk konsege kria empregu hodi absorve traballad\u00f3r husi agrikultura subsist\u00e9nsia no husi set\u00f3r inform\u00e1l. To\u2019o ohinloron &nbsp;set\u00f3r form\u00e1l husi estadu, maski ki\u2019ik, maib\u00e9 &nbsp;dominante ba f\u00f3 empregu nune\u2019e m\u00f3s kapasidade set\u00f3r privadu hodi kria empregu.&nbsp; Governu nia pol\u00edtika ne\u2019eb\u00e9 espresa beibeik klaramente katak investimentu estranjeiru mak sei sai forsa prinsip\u00e1l ida ne\u2019eb\u00e9 dudu kriasaun empregu too ohinloron seidauk iha fundasaun no kontinua hakdasak hela. Maioria ema estranjeiru nia neg\u00f3siu iha Timor-Leste orienta de\u2019it ba xupa osan husi Fundu Petrol\u00edferu ne\u2019eb\u00e9 gasta iha rai-laran liuhusi orsamentu estadu ba sira-nia pa\u00eds.<\/p>\n\n\n\n<p>Se ita haree didi\u2019ak, akumulasaun primitiva tuir pensamentu Marx nian, ne\u2019eb\u00e9  nu\u2019udar prosesu hasees ka hakotu produt\u00f3r husi meius ba produsaun foin akontese iha parte ki\u2019ik de\u2019it husi ita-nia sosiedade. Maioria produt\u00f3r sei sai na\u2019in ba sira-nia meius produsaun rasik, liuhusi subsist\u00e9nsia no halo neg\u00f3siu inform\u00e1l sira, no&nbsp; balun ne\u2019eb\u00e9 tama ona nu\u2019udar traballad\u00f3r iha set\u00f3r form\u00e1l maib\u00e9 sei kontinua iha kontrolu ba sira-nia meius produsaun, proletarizasaun ne\u2019eb\u00e9 la\u2019o foin okupa porsaun ki\u2019ik husi ita-nia sosiedade.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Fat\u00f3r sira ne\u2019eb\u00e9 kontribui ba n\u00fameru traballad\u00f3r set\u00f3r inform\u00e1l aumenta<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Se nune\u2019e, fat\u00f3r saida loos mak kontribui ba n\u00fameru traballad\u00f3r set\u00f3r inform\u00e1l aumenta babeibeik? &nbsp;Iha \u00e1reas rurais sistema kapitalista sei funsiona hanesan bolsas de\u2019it (kantong-kantong), tanba agrikultura subsist\u00e9nsia sei dominante, ekonomia osan seidauk okupa tomak sidadaun sira-nia moris&nbsp; tan kampon\u00e9s sei prod\u00fas rasik ninia ai-han, nia presiza osan de\u2019it ba nesesidade b\u00e1zika ne\u2019eb\u00e9 nia rasik la prod\u00fas no ba nesesidade sosi\u00e1l sira seluk.&nbsp; Sirkulasaun osan iha \u00e1rea rur\u00e1l m\u00ednimu tebes. Sira ne\u2019eb\u00e9 servisu iha set\u00f3r form\u00e1l iha \u00e1rea rur\u00e1l hanesan funsion\u00e1riu p\u00fabliku bele sura ho liman-fuan. Produsaun ne\u2019eb\u00e9 menus no depend\u00e9nsia ba importasaun loke dalan ba traballad\u00f3r set\u00f3r inform\u00e1l buka man\u00e1n-moris iha D\u00edli ne\u2019eb\u00e9 oportunidade empregu boot liu no husi loron ba loron nia n\u00fameru kontinua sa\u2019e. Maib\u00e9, sistema governasaun ne\u2019eb\u00e9 dezenvolve ohinloron la f\u00f3 atensaun ba fenomenu ida ne\u2019e, traballad\u00f3r ne\u2019eb\u00e9 surplus husi set\u00f3r inform\u00e1l. Traballad\u00f3r iha set\u00f3r inform\u00e1l, &nbsp;balun hetan rendimentu di\u2019akliu kompara ho &nbsp;set\u00f3r form\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 ho sal\u00e1riu m\u00ednimu $115 mensalmente. Ezemplu ida mak &nbsp;neg\u00f3siu ambulante faan ai-fuan iha D\u00edli laran, maib\u00e9 sira-nia kontribuisaun nunka sura iha ekonomia lok\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p>Ita tenke admite katak estabelesimentu merkadu tais iha Kolmera no merkadu ai-fuan iha Lecidere nu\u2019udar programa dezenvolvimentu ne\u2019eb\u00e9 reprezenta povu kiak sira nia interese. Merkadu rua ne\u2019e tama ona iha lista s\u00edtiu tur\u00edstiku ne\u2019eb\u00e9 turista sira bele vizita bainhira mai D\u00edli. &nbsp;Maib\u00e9, ohinloron programa hanesan ne\u2019e la\u2019\u00f3s ona prioridade governu nian. Inisiativa ne\u2019e bele sai estudu di\u2019ak hodi sukat ninia impaktu husi fornesimentu merkadu ba set\u00f3r inform\u00e1l hodi hatene ninia transformasaun husi set\u00f3r inform\u00e1l ba form\u00e1l no oins\u00e1 nia ligasaun ba produt\u00f3r sira ne\u2019eb\u00e9 laiha asesu ba supermerkadu sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Husi sorin seluk, klase kapitalista dom\u00e9stika moris no haboot husi elite pol\u00edtiku liuhusi projetu p\u00fabliku kontinua funsiona hanesan rentier ne\u2019eb\u00e9 la investe sira-nia lukru iha dezenvolvimentu industri\u00e1l. Surplus ekon\u00f3miku suli ba kan\u00e1l laprodutivu hanesan konstrui uma luxu iha D\u00edli no Bali, &nbsp;pasiar ba rai-liur,&nbsp; no aumenta feen ki\u2019ik. &nbsp;Klase kapitalista dom\u00e9stika ne\u2019eb\u00e9 reinveste nia osan prefere atividade neg\u00f3siu iha tasibalun&nbsp; duke iha rai-laran ho razaun oinoin hanesan seguransa no kapasidade absorsaun ekon\u00f3mika. Sa tan, formasaun no&nbsp; konsolidasaun estadu ne\u2019eb\u00e9 orienta ba rumu instrumentu klase minoria ne\u2019eb\u00e9 dominante nian halo povu nu\u2019udar sekund\u00e1riu. &nbsp;Reprezentasaun orientasaun estadu nian bele haree liuhusi inveestimentu ne\u2019eb\u00e9 la f\u00f3 prioridade ba transformasaun husi set\u00f3r inform\u00e1l ba form\u00e1l no hametin kapasidade kampon\u00e9s subsist\u00e9nsia&nbsp; nian nu\u2019udar kbiit ida atu bele iha kontrolu husi produsaun to\u2019o distribuisaun atu nune\u2019e bele iha kbiit hodi kompete iha sistema kapitalista. &nbsp;Dalabarak set\u00f3r form\u00e1l nia prezensa ne\u2019eb\u00e9 sai intermedi\u00e1riu entre produt\u00f3r no merkadu halo kiak liut\u00e1n kampon\u00e9s husi agrikultura subsist\u00e9nsia. Ezemplu ida mak kompa\u00f1ia NCBA ho produtores kaf\u00e9, ne\u2019eb\u00e9 sosa produtu kafe ho folin baratu hodi hetan lukru boot iha merkadu internasion\u00e1l.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Esperi\u00e9nsia dezenvolvimentu <em>rentier state<\/em> iha pa\u00eds barak hatudu ona, katak depend\u00e9nsia ba minarai no g\u00e1s hamate ekonomia dom\u00e9stika, laiha kompetisaun, inflasaun aas tanba produsaun dom\u00e9stika menus no depend\u00e9nsia ba importasaun ne\u2019eb\u00e9 aas. <em>Rentier state<\/em> mak estadu ida ne\u2019eb\u00e9 moris dependente de\u2019it ba &nbsp;fontes esterna sira, iha kazu Timor-Leste, husi esplorasaun minarai no g\u00e1s (maib\u00e9 bele m\u00f3s husi fontes esterna &nbsp;rendimentu esternu sira seluk hanesan remittances no apoiu husi kooperasaun internasion\u00e1l) no la\u2019\u00f3s husi produsaun, investimentu no jestaun risku (fontes externas no rendementu externu). Sistema rentier state ikusmai forma padraun dezenvolvimentu ekonomia no pol\u00edtika nasaun ida nian. Ekonomia iha rai-laran depende makaas ba investimentu p\u00fabliku. Iha modelu rentier state, papel estadu sai intermedi\u00e1riu ba Fundu Petrol\u00edferu ho ekonomia sira seluk, liuhusi investimentu p\u00fabliku. Estadu mak aloka osan ba ekonomia dom\u00e9stika. Modelu ekonomia ida ne\u2019e favorese set\u00f3r p\u00fabliku tanba aloka osan <em>(rentier)<\/em> no harii sistema patronajen harahun merkadu no mudansa ba estrutura kompetitiva.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha <em>rentier state,<\/em> aliadu prinsip\u00e1l iha sistema patronajen mak elite sira ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 fundasaun no kbiit ba konsolidasaun pol\u00edtika no ekon\u00f3mika, la\u2019\u00f3s ho povu. Iha modelu dezenvolvimentu rentier state, povu sempre sai instrumentu de\u2019it ba elite nia interese pol\u00edtiku no ekon\u00f3miku tanba latama iha sistema patronajen atu hetan benef\u00edsiu ba lukru no pozisaun pol\u00edtika. &nbsp;Tan ne\u2019e maski Timor-Leste riku minarai no g\u00e1s, iha espresaun metaf\u00f3rika, &nbsp;ita mak karau na\u2019in, maib\u00e9 ema seluk mak hemu nia susu-been. Sira ne\u2019eb\u00e9 hemu nia susu-been mak sai bokur ba nafatin, ikusmai povu ne\u2019eb\u00e9 sai na\u2019in ba karau sai krekas babeibeik no karau rasik ikusmai sai&nbsp; krekas no mate. Ita-nia minarai kontribui ba progresu produt\u00f3r sira iha tasibalun atu sai bokur no hariku de\u2019it elite Timor ne\u2019eb\u00e9 moris husi patronajen ne\u2019eb\u00e9 sai sentru ba konsolidasaun pod\u00e9r. Estadu prod\u00fas riku ba klase elite ne\u2019eb\u00e9 tama iha s\u00edrkulu sistema patronajen ne\u2019eb\u00e9 iha koneksaun direta ho sistema dominasaun no esplorasaun ne\u2019eb\u00e9 konsolida an babeibeik husi tempu ba tempu. &nbsp;Sistema ukun ne\u2019eb\u00e9 konsolida an rezulta ba <em>the distribuition of functions between horsemen and horse, <\/em>impresta espresaun metaf\u00f3rika husi &nbsp;eskrit\u00f3r boot husi Uruguai, Eduardo Galeano. Ka artikulasaun seluk kona-ba relasaun governu ho nia povu iha ita-nia rain ko\u00f1esidu ho povu mak kuda no governu mak sa\u2019e. Maib\u00e9 ida ne\u2019e la\u2019\u00f3s ba governu nu\u2019udar orgaun soberania maib\u00e9 elite ne\u2019eb\u00e9 konsolida-an iha governu hodi hasees povu nia interese.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Marjinalizasaun traballad\u00f3r set\u00f3r inform\u00e1l<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Se ita uza lente haboot nian, lupa,&nbsp;atu bele haree realidade sosi\u00e1l no ekon\u00f3miku ho besik no moos, Timor-Leste iha nia karater\u00edstika \u00fanika uitoan, tanba maski traballad\u00f3r ida iha set\u00f3r form\u00e1l, liuliu sira ne\u2019eb\u00e9 simu sal\u00e1riu m\u00ednimu ka liu uitoan, iha sentru sidade, &nbsp;barak husi sira hala\u2019o neg\u00f3siu iha set\u00f3r inform\u00e1l. &nbsp;Nune\u2019e m\u00f3s iha \u00e1rea rur\u00e1l maski membru fam\u00edlia ida serbisu iha set\u00f3r form\u00e1l maib\u00e9 membru husi uma-kain no traballad\u00f3r &nbsp;ne\u2019e rasik kontinua halo produsaun agr\u00edkola tanba sal\u00e1riu ne\u2019eb\u00e9 hetan mensalmente la to\u2019o ba sira-nia nesesidade fulan ida tomak nian. Ekonomista sira bolu pr\u00e1tika ne\u2019e &nbsp;nu\u2019udar&nbsp; ekonomia \u00edbrida. Ema seidauk halo estudu kona-ba kontribuisaun ekonomia \u00edbrida ba uma kain no sosiedade iha ita-nia rain, karik bele halo komparasaun kontribuisaun ekonomia ibrida no set\u00f3r form\u00e1l loos de\u2019it &nbsp;ba uma kain sira iha ita-nia rain.<\/p>\n\n\n\n<p>Bainbain kampon\u00e9s sira iha plantasaun kaf\u00e9 ne\u2019eb\u00e9 pratika monokultura. Sira husi Uniaun Agrikultura Ermera (UNAER) hateten katak iha tempu kolleta kaf\u00e9 sira riku durante fulan-tolu, maib\u00e9 depois ne\u2019e sira kiak durante fulan 9. Signifika kaf\u00e9 timor ko\u00f1esidu iha mundu tanba nia kualidade aas, maib\u00e9 maioria produt\u00f3r sira moris sei mukit. Ne\u2019e hatudu katak opsaun nu\u2019udar kampon\u00e9s iha \u00e1rea rur\u00e1l la garante sira-nia moris tan laiha osan ba sosa ai-han (tanba sira prod\u00fas mak kaf\u00e9, la\u2019\u00f3s ai-han seluk) no ba nesesidade sira seluk. Tanba ne\u2019e, opsaun ne\u2019eb\u00e9 nakloke liu ba sira atu man\u00e1n-moris mak buka empregu iha set\u00f3r inform\u00e1l iha sidade D\u00edli no buka sorte atu hetan empregu iha set\u00f3r form\u00e1l iha D\u00edli. &nbsp;Maib\u00e9 maioria husi sira ne\u2019eb\u00e9 mai D\u00edli sai traballad\u00f3r iha set\u00f3r inform\u00e1l. Ba sira ne\u2019eb\u00e9 iha kbiit ekon\u00f3miku uitoan mak sai traballad\u00f3r iha set\u00f3r form\u00e1l iha estranjeiru, maib\u00e9 nia n\u00fameru ki\u2019ik liu kompara ho sira ne\u2019eb\u00e9 buka empregu iha set\u00f3r inform\u00e1l. Imajina de\u2019it, &nbsp;se laiha oportunidade sai traballad\u00f3r estranjeiru, n\u00fameru traballad\u00f3r iha set\u00f3r inform\u00e1l sei boot liut\u00e1n.<\/p>\n\n\n\n<p>Tans\u00e1 migrasaun husi munis\u00edpiu seluk mai D\u00edli aumenta? Ema barak nia resposta mak tanba sidade kapit\u00e1l pa\u00eds nia oferese asesu ba edukasaun liuliu ba ensinu superi\u00f3r no &nbsp;oportunidade empregu la\u2019\u00f3s agrikultura di\u2019akliu kompara ho sira-nia rai or\u00edjen. Migrasaun ne\u2019e akontese la\u2019\u00f3s tanba sira-nia vontade maib\u00e9 tan situasaun ekon\u00f3mika no sosi\u00e1l mak obriga. Maski &nbsp;agrikultura mak sai fonte ba empregu boot liu iha rai-laran maib\u00e9 pr\u00e1tika agr\u00edkola sei nafatin subsist\u00e9nsia ho produsaun natoon ba konsumu no uitoan de\u2019it mak ba faan. &nbsp;Aleinde ne\u2019e, estadu nia investimentu ba agrikultura ki\u2019ik liu fali nia despeza ba sosa ai-han husi tasibalun. Estadu nia investimentu ba hasa\u2019e produsaun nasion\u00e1l ki\u2019ik liu ho nia despeza ba produtus importadus. Seidauk sura ho subs\u00eddiu oioin ne\u2019eb\u00e9&nbsp; idozu no veteranu nian ne\u2019eb\u00e9 &nbsp;kontribui m\u00f3s ba hamate produsaun iha rai-laran. Tanba ne\u2019e, labele mai ho hanoin katak dudu sees traballad\u00f3r set\u00f3r inform\u00e1l ho razaun sira-nia prezensa hafoer sidade D\u00edli atu sira fila ba sira-nia rai hodi hasa\u2019e produsaun agrikola. Pensamentu ne\u2019e hanesan m\u00f3s ho portug\u00e9s sira ne\u2019eb\u00e9 horiuluk haree Maubere oan sira nu\u2019udar insivilizadu, agora ita mai ho ment\u00e1l superioridade kultur\u00e1l nu\u2019udar Dili oan &nbsp;hasoru foho-oan ne\u2019eb\u00e9 konsidera sira nu\u2019udar inferi\u00f3r. Nia diferensa ho kolonialista portug\u00e9s saida? Nia diferensa ida mak kolonialista portug\u00e9s mai ho programa asimilasaun kultur\u00e1l, no ho ukun ida agora haree, ema foho oan sira hanesan lixu tanba ne\u2019e tenke hamoos husi sidade D\u00edli.<\/p>\n\n\n\n<p>Ita presiza haree ho luan tans\u00e1 kampon\u00e9s sira nia produtividade menus. Iha&nbsp; fatin balun, produtividade iha \u00e1rea rur\u00e1l aumenta tanba iha inputs husi organizasaun sira seluk, la\u2019\u00f3s de\u2019it asesu ba merkadu, maib\u00e9 m\u00f3s hetan formasaun oioin, inklui ba jestaun no kapasidade t\u00e9knika seluk.&nbsp; Tans\u00e1 uluk estudante sira ne\u2019eb\u00e9 mai kontinua nia estudus iha D\u00edli iha tempu kolonialista portug\u00e9s no okupasaun Indon\u00e9zia sira nia ai-han depende ba produsaun rasik husi fam\u00edlia iha foho, maib\u00e9 hafoin independ\u00e9nsia fam\u00edlia sira iha foho nia f\u00f3s no mina depende husi sira-nia ba nia oan sira husi D\u00edli ne\u2019eb\u00e9 laiha toos?<\/p>\n\n\n\n<p>Se ita ko\u2019alia kona-ba mobilidade klase, perguntas boot ba ita hotu,&nbsp; kampon\u00e9s na\u2019in-hira mak husi &nbsp;klase proletariadu sa\u2019e ona mai klase m\u00e9dia? Klaru katak iha, maib\u00e9 nia n\u00fameru karik ki\u2019ik liu kompara ho klase m\u00e9dia no klase burgeza ne\u2019eb\u00e9 hetan rendimentu liu liuhusi dalan leg\u00e1l no ileg\u00e1l hodi&nbsp; reinveste fali sira-nia osan ba iha set\u00f3r produtivu no servisus&nbsp; ka sai komprad\u00f3r hodi fasilita interese ekon\u00f3miku ema estranjeiru sira-nian. &nbsp;Husi n\u00fameru ki\u2019ik ne\u2019eb\u00e9 nia mobilidade sa\u2019e, barak liu mai husi intervensaun ONG sira no la\u2019\u00f3s husi esforsu governu nian. Governu nia intervensaun ba hasa\u2019e produsaun iha kampu barak liu mak ho interese pol\u00edtiku atu man\u00e1n eleisaun duke f\u00f3 apoiu finanseiru no ekipamentu atu kampon\u00e9s sira bele sai negosiante loloos.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>Distribuisaun espasu p\u00fabliku ne\u2019eb\u00e9 la justu<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n<p>N\u00fameru migrante sira husi munis\u00edpiu seluk mai D\u00edli halo neg\u00f3siu iha set\u00f3r inform\u00e1l aumenta husi tinan ba tinan.&nbsp;&nbsp; &nbsp;Infelizmente, n\u00fameru traballad\u00f3r iha set\u00f3r inform\u00e1l aumenta maib\u00e9 merkadu ne\u2019eb\u00e9 fasilita husi estadu la aumenta. &nbsp;Merkadu ne\u2019eb\u00e9 harii husi estadu hatuur loos iha sidade D\u00edli nia periferia. &nbsp;Muda merkadu Komoro ba Manleuana,&nbsp; Merkadu Munisip\u00e1l transforma sai CCD, merkadu Taibesi no Bekora. Espasu p\u00fabliku ba merkadu ne\u2019eb\u00e9 limitadu no la koresponde ho n\u00fameru negosiante inform\u00e1l sira, no hatuur loos iha sidade nia ninin ne\u2019eb\u00e9 dook husi ema barak nune\u2019e&nbsp; m\u00f3s difikulta liu sira-nia moris. Tanba ne\u2019e, traballad\u00f3r set\u00f3r inform\u00e1l laiha dalan seluk, atu bele sustenta nia moris, dalan mak&nbsp; okupa espasu p\u00fabliku sira hodi bele hetan doit metan ida.<\/p>\n\n\n\n<p>Estadu utiliza espasu p\u00fabliku estrat\u00e9jiku ba nia instituisaun sira atu hala\u2019o programa governasaun no &nbsp;entrega ba elite minoria ne\u2019eb\u00e9 iha kapit\u00e1l boot atu halo sira-nia neg\u00f3siu. Ba emprez\u00e1riu sira ne\u2019eb\u00e9 hetan ona d\u00f3lar tokon ba tokon husi projetu p\u00fabliku, estadu f\u00f3 aluga tan rai no propriedade sira ne\u2019eb\u00e9 jeografikamente estrat\u00e9jiku ba halo neg\u00f3siu. Iha D\u00edli, &nbsp;emprez\u00e1riu ida bele hetan espasu p\u00fabliku barak atu halo nia neg\u00f3siu oinoin enkuantu ita-nia ema barak husi set\u00f3r inform\u00e1l lahetan fasilidade sira ne\u2019e. Ho kapasidade kompra ne\u2019eb\u00e9 boot emprezariu sira bele harii uma no edif\u00edsiu ho kondisaun di\u2019akliu atu bele halo estensifikasaun no intensifikasaun neg\u00f3siu.&nbsp; &nbsp;Emprez\u00e1riu xin\u00e9s tan ho sira-nia kapit\u00e1l, sira uza dalan seluk, sira la okupa propriedade estadu nian, maib\u00e9 aluga rai ba tempu naruk husi rai-na\u2019in sira ne\u2019eb\u00e9 susesu tebes. Iha sorin ida, traballad\u00f3r set\u00f3r inform\u00e1l la hetan espasu p\u00fabliku atu halo neg\u00f3siu, prezensa neg\u00f3siu xin\u00e9s nian hamate no hakloot liut\u00e1n set\u00f3r inform\u00e1l nia merkadu. Espasu p\u00fabliku ba ema kiak sira &nbsp;iha sidade D\u00edli husi loron ba loron menus babeibeik no husi sorin seluk grupu minoria mak dominante ba espasu p\u00fabliku ba neg\u00f3siu no ba sira-nia hela fatin ne\u2019eb\u00e9 hamosu espesializasaun iha sosiedade, ida espesialista ba man\u00e1n no ida espesialista ba lakon.<\/p>\n\n\n\n<p>Adisionalmente, iha nasaun ne\u2019eb\u00e9 de\u2019it bainhira iha densidade populasaun aas tanba aglomerasaun ho ema barak &nbsp;iha bairru, pratikamente bele sai merkadu potensi\u00e1l ba halo neg\u00f3siu. Maib\u00e9 keta haluha, &nbsp;maioria bairru barak iha Dili laran laiha Estrada ne\u2019eb\u00e9 liga ba uma kain ida-idak. Tan ne\u2019e, &nbsp;maski iha densidade populasaun aas maib\u00e9 labele sai merkadu potensi\u00e1l. Bairru sira ne\u2019eb\u00e9 dook husi estrada p\u00fabliku, laiha lixeiru, barak hili atu soe foer iha fatin arbiru de\u2019it. Sira ne\u2019eb\u00e9 iha propriedade luan uitoan mak loke kioske iha sira-nia oin ka sorin. Iha bairru barak iha D\u00edli, espasu p\u00fabliku ba interasaun sosi\u00e1l&nbsp; de\u2019it laiha ona sa tan merkadu ba set\u00f3r inform\u00e1l. Maioria abitasaun iha &nbsp;bairru ne\u2019eb\u00e9 la eziste durante kolonizasaun Portug\u00e9s no okupasaun Indon\u00e9zia kuaze desorganizadu, laiha estrada p\u00fablika, laiha drenajen no &nbsp;lixeiru. Bairru sira ne\u2019e, aleinde desorganizadu, la\u2019\u00f3s estrat\u00e9jiku ne\u2019eb\u00e9 nunka bele sai sentru ba kom\u00e9rsiu. Aumenta tan ho sidade D\u00edli ho foho lolon boot liu fali nia rai tetuk, negosiante inform\u00e1l buka mak espasu p\u00fabliku no privadu ne\u2019eb\u00e9 ases\u00edvel ba makfaan no maksosa sira bele hasoru malu.<\/p>\n\n\n\n<p>Governu nia intervensaun hasoru set\u00f3r inform\u00e1l hodi hasai populasaun husi espasu p\u00fabliku sira reflekte mentalidade ukun-na\u2019in sira sidade D\u00edli la\u2019\u00f3s sai merkadu ba set\u00f3r inform\u00e1l maib\u00e9 ba de\u2019it set\u00f3r form\u00e1l. Maski estadu seidauk iha pol\u00edtika ba ordenamentu territ\u00f3riu maib\u00e9 atuasaun husi Governu bele reprezenta ona pol\u00edtika utilizasaun rai, sidade D\u00edli la\u2019\u00f3s sai moris fatin ba no merkadu ba ema kiak sira. Ho naran sidade D\u00edli ne\u2019eb\u00e9 moos no dignu hodi hanehan povu nia dignidade. Ho naran sidade ne\u2019eb\u00e9 moos no dignu, Governu hakarak subar realidade katak n\u00fameru interveniente iha ekonomia inform\u00e1l aumenta babebeik iha sidade D\u00edli no hakarak subar m\u00f3s nia inkapasidade hodi garante sidadaun hotu-hotu nia direitu no liberdade hanesan no hamosu falii&nbsp; solusaun ida ne\u2019eb\u00e9 ol\u00edstiku no integradu. Maib\u00e9 triste liu mak elite sira ne\u2019eb\u00e9 mai ho kapit\u00e1l boot uza espasu p\u00fabliku&nbsp; sira no halo privatizasaun hodi halo neg\u00f3siu maski lei bandu no governu husik hela tan sira ne\u2019e kontribui reseita boot ba estadu. Pr\u00e1tika ne\u2019e hatudu katak Governu konsolida liut\u00e1n sidade D\u00edli ba riku sira no sidade D\u00edli la\u2019\u00f3s ba ema kiak sira. Merkadu livre de\u2019it ba ema elite sira maib\u00e9 la livre ba traballad\u00f3r husi set\u00f3r inform\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p>Ema la kontra programa atu halo sidade D\u00edli sai moos no furak, maib\u00e9 Governu presiza kria m\u00f3s kondisaun ba set\u00f3r inform\u00e1l sira atu sira bele kontinua halo neg\u00f3siu iha D\u00edli laran. Tenke reko\u00f1ese katak tanba estadu nia auz\u00e9nsia iha pol\u00edtika ordenamentu territ\u00f3riu no hatudu autoridade atu obriga&nbsp; sidadaun&nbsp; kumpre lei no ordem, traballad\u00f3r husi set\u00f3r inform\u00e1l okupa espasu p\u00fabliku sira. Governu kria m\u00f3s kondisaun sosi\u00e1l no ekon\u00f3mika ba dezenvolvimentu agrikultura subsist\u00e9nsia, set\u00f3r inform\u00e1l atu bele transforma an sai form\u00e1l atu nune\u2019e sidadaun bele moris hanesan ho sidadaun ida ne\u2019eb\u00e9 dignu no kria espasu p\u00fabliku ba traballad\u00f3r set\u00f3r inform\u00e1l bele sobrevive.<\/p>\n\n\n\n<p>Hasai hodi biit nia sidadaun husi&nbsp; hela-fatin no husi merkadu &nbsp;estrada ninin sein planu di\u2019ak ida sei afeta sira-nia moris hatudu katak Estadu la konsidera ema ida-idak ka fam\u00edlia sira nia esforsu ba sira nia an, ba sira-nia fam\u00edlia, sosiedade no nasaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Ita bele haree orden despeju ba fatin-fatin katak governu hili mak \u00a0tata kanek boot no husik hela nia nehan hela metin iha sidadaun \u00a0no sidad\u00e3 nia kakorok, atu ran turu uitoan-uitoan, laiha esperansa ho terus desumanu inkompar\u00e1vel, \u00a0mate neineik-neineik lah\u00f3 dignidade iha Timor-Leste, pa\u00eds ne\u2019eb\u00e9 sira m\u00f3s kontribui ho orgullu atu hothotu bele moris di\u2019ak no ho justisa sosi\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\"\/>\n\n\n\n<p><em><a id=\"_ftn1\" href=\"#_ftnref1\">*<\/a> Dadus traballad\u00f3r set\u00f3r inform\u00e1l bazeia ba Sensus Populasaun 2015, se bazeia Sensus Populasaun 2023 nia n\u00fameru sei aumenta tan. Bele lee relat\u00f3riu Set\u00f3r Inform\u00e1l iha Timor-Leste Durante Covid-19 husi Matadalan Institute ho apoiu husi Oxfam no Profes\u00f3r Bret Inder husi Monash University, Agostu 2020.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By Nuno Rodriguez Tchailoro, Peskizad\u00f3r Independente Timor-Leste nia ekonomia ohinloron bele karateriza husi agrikultura subsist\u00e9nsia, set\u00f3r form\u00e1l no inform\u00e1l.&nbsp; Iha sidade kapit\u00e1l pa\u00eds, n\u00fameru traballad\u00f3r iha set\u00f3r inform\u00e1l iha D\u00edli hetok aumenta anualmente. Tuir peskiza ne\u2019eb\u00e9 Matadalan Institute (MDI) halo iha 2020, traballad\u00f3r inform\u00e1l, bazeia ba Sensus Populasaun 2015, reprezenta 22% husi tot\u00e1l traballad\u00f3r tomak [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":18520,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-18514","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18514","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18514"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18514\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":18542,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18514\/revisions\/18542"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18520"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18514"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=18514"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=18514"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}