{"id":18580,"date":"2024-05-04T00:37:19","date_gmt":"2024-05-03T15:37:19","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=18580"},"modified":"2024-05-04T00:37:20","modified_gmt":"2024-05-03T15:37:20","slug":"jornalista-nian-lian-jornalista-tenke-servisu-ho-imparsialidade-no-onestidade","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/05\/04\/jornalista-nian-lian-jornalista-tenke-servisu-ho-imparsialidade-no-onestidade\/","title":{"rendered":"Jornalista Nian Lian: Jornalista Tenke Servisu Ho Imparsialidade no Onestidade"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Reportajen Joselina dos Santos<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Komemorasaun Loron Liberdade Imprensa, jornalista husi media Likisa Post, Francisco Xavier Gon\u00e7alves, husu parte relenvante liu-liu Secret\u00e1rio Estado da Komunikasaun Social (SEKoms),&nbsp; halo kordenasaun mos ho m\u00e9dia lokal&nbsp; no tau atensaun tanba&nbsp; m\u00e9dia lokal mak besik liu komunidade iha \u00e1rea rural no hatene sira-nia preokupasaun. Liga ho loron liberdade imprensa enkoraja mos ba Jornalista&nbsp;&nbsp; Timor-Leste Kontinua esforsu keta lakon espiritu hodi halao&nbsp; kna&#8217;ar hanesan&nbsp; profisional no l\u00e1bele tauk hodi buka hatene no fahr Informasaun publiku.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Jornalista Likisa Post&nbsp; Francisco Xavier Gon\u00e7alves hatete, Servisu Jornalizmu hanesan knaar&nbsp; ne\u2019eb\u00e9 jornalista hala\u2019o kobertura iha terenu hodi foti informasaun sira nee\u2019eb\u00e9 husi komunidade tantu servisu estadu nian iha rai laran nomos iha rai liur. Jornalista nia servisu mak bele hato\u2019o preokupasaun hirak&nbsp; ne&#8217;eb\u00e9 komunidade sira sente liga ho setor Sa\u00fade, Edukasaun, Ekonomia no Seguransa hodi publika iha m\u00e9dia online, m\u00e9dia eletronika no m\u00e9dia imprime, nune&#8217;e parte relevante bele buka solusaun no rezolve ba problema ne&#8217;eb\u00e9 komumidade sira hasoru.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Ha\u2019u servisu iha \u00e1rea jornalizmu durante tinan 2 iha m\u00e9dia Likisa Post hanesan mos xefe redasaun no responsavel ba edit\u00f3r not\u00edsia online no not\u00edsia televizaun, antes ne&#8217;e hau mos tuir formasaun iha Grace for Development (GFD),\u00a0 Vila-Verde atu aumenta ha&#8217;u-nia ko\u00f1esimentu. Difikuldade ne&#8217;eb\u00e9 ha&#8217;u hasoru\u00a0 iha terenu mak dalaruma fontes ita\u00a0 buka hetan atu rekolha infomasaun, maibe fontes la resposta no fontes balun moe.\u00a0 Difikldade seluk\u00a0 mak\u00a0 ita nia estadu liu-liu Secoms seidauk halo kordenasaun ho m\u00e9dia lokal\u00a0 no aloka\u00a0 orsamentu, tuir loloos Secoms mos tau atensaun tanba m\u00e9dia lokal tanba fokus liu ba informasaun \u00e1rea rural nian&#8221;,<\/em> dehan,\u00a0 Francisco Xavier Gon\u00e7alves, Sexta-Feira ne&#8217;e, 03\/05.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia dehan, atu sai jornalista profisional tenke servisu ho imparsialidade no onestidade bazeia ba faktu,&nbsp; nune&#8217;e garante katak informasaun ne&#8217;eb\u00e9 rekolla nee klaru bainhira publika iha media sira, no hanesan jornalista labele inklina iha partido politika A-B tenke independente. Aleinde mos kumpri Kode etika jornalizmu hanesan jornalista ida tenke respeita ba kode etika bazeia ba Regulamentu nu. 1\/2017, 13 de Janeiro nian atu p\u00fabliku labele lakon direitu atu hetan informasaun.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha parte seluk, Jornalista TVE-T Madalena Reis da Silva hatutan,&nbsp; Servisu jornalista nian mak atividade ne&#8217;ebe hala&#8217;o hodi&nbsp; buka Informasaun Sira iha terenu, hafoin hakerek no publika ba publiku liu husi m\u00e9dia oioin hanesan, jornal, TV, r\u00e1dio nomos online. Jornalista Buka Informasaun bazeia ba faktus ne&#8217;ebe maka akontese iha sosiedade, antes publika ba publiku jornalista Presiza halo analiza kle&#8217;an Kona ba Asuntu ne&#8217;ebe Mak halo kobertura.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Difikuldade ne&#8217;eb\u00e9 Hau enfrenta durante hala&#8217;o kna&#8217;ar Nu&#8217;udar jornalista mak dalaruma buka fontes ne&#8217;ebe difisil tanba Sira nia tempu laiha hela deit. Kna&#8217;ar Jornalista iha Timor-Leste dalabarak liu maka ita hala&#8217;o ho voluntarismu, nune&#8217;e finansial .os sai h\u00e1nesan difikuldade mai ha&#8217;u. Ida tan nak dalaruma hetan bully husi p\u00fabliku Ka sosiedade Kona-ba publikasaun sira, maibe buat sira n\u00e9 la sai hanesan bareira ida ba ha\u2019u atu kontinua ha&#8217;u nia mehi atu sai nu&#8217;udar\u00a0 lian ba lian laek sira. Benefisiu ne&#8217;ebe hetan makq ha&#8217;u bele hatene kle&#8217;an liu Kona ba akontesimentu sira iha rai laran no aumenta liu\u00a0 tan konesimentu ha&#8217;u nian&#8221;,<\/em> dehan Madalena ba Neon Metin.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Maib\u00e9 Jornalista presiza hala&#8217;o funsaun &nbsp;u&#8217;udar jornalista ho lolos, tenke buka hatene akontesimentu sira ne&#8217;ebe akontese iha rai laran,&nbsp; nune&#8217;e fo sai informasaun ne&#8217;ebe balansu no klaru atu publiku bele komprende.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Husu\u00a0 ba maluk Jornalista hotu iha mundu espesialmente iha ha&#8217;u rai doben Timor-Leste, Kontinua hala&#8217;o sira imi nia kna&#8217;ar ho profisional no labele tauk hodi buka hatene no fo Informasaun sira, nune&#8217;e bele ajuda hato&#8217;o informasaun lian laek sira nian lian ba makaer ukun \u00a0nain sira,&#8221;<\/em> nia hato\u2019o mensajen ba jornalista sira hotu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Joselina dos Santos Komemorasaun Loron Liberdade Imprensa, jornalista husi media Likisa Post, Francisco Xavier Gon\u00e7alves, husu parte relenvante liu-liu Secret\u00e1rio Estado da Komunikasaun Social (SEKoms),&nbsp; halo kordenasaun mos ho m\u00e9dia lokal&nbsp; no tau atensaun tanba&nbsp; m\u00e9dia lokal mak besik liu komunidade iha \u00e1rea rural no hatene sira-nia preokupasaun. Liga ho loron liberdade imprensa enkoraja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":18582,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-18580","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18580","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18580"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18580\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":18583,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18580\/revisions\/18583"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18582"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18580"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=18580"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=18580"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}