{"id":18739,"date":"2024-06-12T07:24:22","date_gmt":"2024-06-11T22:24:22","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=18739"},"modified":"2024-06-12T07:24:55","modified_gmt":"2024-06-11T22:24:55","slug":"impaktu-programa-kafe-dader-iha-rttep-ba-auto-negosiu-foin-sae","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/06\/12\/impaktu-programa-kafe-dader-iha-rttep-ba-auto-negosiu-foin-sae\/","title":{"rendered":"Impaktu Programa Kafe Dader  Iha RTTL,EP Ba Auto-Negosiu Foin-Sa&#8217;e"},"content":{"rendered":"\n<p><em><strong>Hakerek-na\u2019in Etudante DCS, UNTL: Jo\u00e3o Bosco Alves, &amp; Reviz\u00f3r Te\u00f3rika: Miguel Gon\u00e7alves, M.I.kom (Dosente Integral DCS-FCS-UNTL)<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Antesedente<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>M\u00e9dia masa hanesan meius komunikasaun ida ne\u2019eb\u00e9 importante ba ema hotu nia moris. Liuhusi m\u00e9dia masa bele fasilita ema hotu atu asesu ba informasaun ho lalais liuhusi kan\u00e1l oin-oin hanesan r\u00e1diu, televizaun, jorn\u00e1l, revista no <em>online<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00e9dia masa m\u00f3s divulga informasaun importante sira ba p\u00fabliku atu ema hotu bele asesu liuhusi m\u00e9dia imprime, eletr\u00f3nika no <em>online<\/em>. Liuhusi meius hirak ne\u2019e ho nia tipu publikasaun ne\u2019eb\u00e9 diferente maib\u00e9 nia objetivu publikasaun ba informasaun hanesan.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00e9dia tenke hato\u2019o faktu informasaun ne\u2019eb\u00e9 atu eduka audi\u00e9nsia sira, m\u00e9dia m\u00f3s hanesan instrumentu ida atu hatutan komunikasaun entre komunikad\u00f3r no komunikante iha prosesu fahe no simu informasaun. M\u00e9dia hatutan informasaun ho faktu real\u00edstiku ne\u2019eb\u00e9 akontese iha rejion\u00e1l, nasion\u00e1l no internasion\u00e1l. M\u00e9dia hatutan informasaun ho karakter edukativu, divertimentu ba nia audi\u00e9nsia.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir McQuail (2000), meius komunikasaun masa iha karakter\u00edstika ne&#8217;eb\u00e9 bele atinji masa iha n\u00fameru boot (alkansa ho universalidade), ho karakter p\u00fabliku no bele f\u00f3 popularidade ba s\u00e9 de\u2019it mak mosu iha m\u00e9dia masa,&#8221; (Morissan, Wardhani no Hamid, 2010:2).<\/p>\n\n\n\n<p>Ezist\u00e9nsia m\u00e9dia iha Timor-Leste daudaun ne\u2019e mak hanesan tuir mai ne\u2019e; m\u00e9dia eletr\u00f3nika, m\u00e9dia imprime no m\u00e9dia <em>online<\/em>. M\u00e9dia eletr\u00f3nika mak r\u00e1diu no televizaun. M\u00e9dia imprime mak jorn\u00e1l, revista, <em>tabloid<\/em> no panfletu. Dezenvolvimentu teknolojia ohin loron aumenta aas liu, tanba m\u00e9dia iha tempu uluk mak imprime de\u2019it, maib\u00e9 ohin loron iha tan m\u00e9dia eletr\u00f3nika no m\u00e9dia <em>online<\/em>. Aleinde ne\u2019e, m\u00e9dia <em>online<\/em> hanesan m\u00e9dia eletr\u00f3nika ida ne\u2019eb\u00e9 tranzmite informasaun ba p\u00fabliku liuhusi not\u00edsia no v\u00eddeo ba audi\u00e9nsia sira hotu bele asesu iha m\u00e9dia sosi\u00e1l sira hanesan <em>facebook, twitter, whatsapp, website, blog<\/em> no sel-seluk tan.<\/p>\n\n\n\n<p>Radiu Televisaun Timor-Leste, empreza p\u00fabliku (RTTL) mak meius komunikasaun ida ne&#8217;eb\u00e9 importante iha Timor-Leste, fornesendo not\u00edsia, programasaun edukativu, no entretenimentu ba komunidade hotu iha rai laran. RTTL, EP nia servisu ho objetivu atu f\u00f3 informasaun relevante ba p\u00fabliku kona-ba asuntu sira ne&#8217;eb\u00e9 impaktu iha nasaun nia progresu no dezenvolvimentu. Nia mos hetan apoiu husi governu atu promove ko\u00f1esimentu no kultura lokal.<\/p>\n\n\n\n<p>Televizaun hanesan meius komunikasaun masa ida sai m\u00f3s hanesan sistema persepsaun ba imajen no lian ne&#8217;eb\u00e9 hato\u2019o husi emisora televizaun sira husi fatin ida atu nune&#8217;e bele haree iha fatin seluk husi dist\u00e1nsia ne\u2019eb\u00e9 dook liuhusi simu na&#8217;in sira, (Wahyudi, 1996:273).<\/p>\n\n\n\n<p>Programa Kafe Dader iha RTTL iha impaktu pozitivu ba auto-neg\u00f3siu sira iha Timor-Leste, hanesan haree kona-ba promosaun kaf\u00e9 lok\u00e1l no edukasaun kona-ba kualidade kaf\u00e9. Ne&#8217;e sei hametin set\u00f3r kaf\u00e9 Timor nian no f\u00f3 oportunidade ba emprez\u00e1riu lok\u00e1l atu hadi&#8217;ak sira nia neg\u00f3siu.<\/p>\n\n\n\n<p>Programa Kafe Dader iha RTTL bele hametin dezenvolvimentu ekonomia lok\u00e1l, liuliu iha set\u00f3r kaf\u00e9. Programa ne\u2019e bele promove produtu kaf\u00e9 lok\u00e1l, haforsa rendimentu kaf\u00e9 Timor nian, no eduka komunidade kona-ba kualidade kaf\u00e9. Ho programa sira ne&#8217;e, bele hasa&#8217;e osan no interese ba auto- neg\u00f3siu kaf\u00e9, sai hanesan oportunidade ida ne&#8217;eb\u00e9 boot ba emprez\u00e1riu foin-sa&#8217;e.<\/p>\n\n\n\n<p>Programasaun hanesan fat\u00f3r ida ne\u2019eb\u00e9 importante hodi determina susesu husi r\u00e1diu ida nian. Programa ida ne\u2019e m\u00f3s di\u2019ak no interesante tebes atu atrai audi\u00e9nsia barak, (Romli, 2017:61).<\/p>\n\n\n\n<p>Programa Kafe Dader iha RTTL ba auto- neg\u00f3siu foin-sa&#8217;e ida ne\u2019e hanesan promosaun ba produtu kaf\u00e9 lok\u00e1l, haree no promove marka kaf\u00e9 Timor nian, no eduka komunidade kona-ba kualidade kaf\u00e9. Programa sira ne&#8217;e bele hametin rendimentu emprez\u00e1riu lok\u00e1l, aumenta sira nia viabilidade, no hasa&#8217;e sira nia kapasidade atu fornese kaf\u00e9 ho kualidade boot ba merkadu lok\u00e1l no internasion\u00e1l. Ne&#8217;e bele sai hanesan oportunidade boot ba emprez\u00e1riu foin-sa&#8217;e atu hetan suporta no hadi&#8217;ak sira nia neg\u00f3siu.<\/p>\n\n\n\n<p>Programa televizaun hanesan fonte ida-ne&#8217;eb\u00e9 efetivu liu husi ideia sira hanesan refer\u00e9nsia ba ideia sira programa nian. Haree programa televizaun ida-ne&#8217;eb\u00e9 daudaun ne&#8217;e hala&#8217;o sei estimula kakutak hodi halo avaliasaun ba vantajen no dezvantajen sira husi programa ne&#8217;e, (Latief, 2020:81)<\/p>\n\n\n\n<p>Husi aspetu hirak-ne&#8217;e maka hatudu katak programa &#8220;Kafe Dader&#8221; iha RTTL, EP bele f\u00f3 impaktu boot ba foin-sa&#8217;e ne&#8217;eb\u00e9 hakarak hodi nia auto-empregu, hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonomia lok\u00e1l iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p>Auto-neg\u00f3siu ba foin-sa&#8217;e sira ne&#8217;e inklui emprez\u00e1riu sira ne&#8217;eb\u00e9 mak tuir sira nia interese no abilidade hodi kria sira nia neg\u00f3siu rasik husi zero. Ida ne&#8217;e inklui investimentu iha variedade set\u00f3r sira, hanesan kom\u00e9rsiu, servisu, teknolojia, no agrikultura. Iha Timor-Leste, auto- neg\u00f3siu ba foin-sa&#8217;e sira kontribui ba dezenvolvimentu ekonomia nasion\u00e1l, f\u00f3 oportunidade ba empregu foin-sa&#8217;e, no promove inovasaun no kreatividade iha sosiedade.<\/p>\n\n\n\n<p>Auto-neg\u00f3siu mak neg\u00f3siu ne&#8217;eb\u00e9 kria husi emprez\u00e1riu rasik, ho objetivu atu kria rendimentu no oportunidade ba emprez\u00e1riu atu kontrola sira nia atividade komersi\u00e1l ho independ\u00e9nsia. Ida ne&#8217;e bele inklui kria loja lok\u00e1l, servisu konsulta, produsaun produtu, ka estabelese kafetaria. Auto-neg\u00f3siu hanesan maneira importante atu hametin dezenvolvimentu ekonomia lok\u00e1l no kriasaun empregu iha komunidade.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Fundamentu Teoriku<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Teoria Agenda Setting hanesan meius ida ne\u2019e mak uza hodi forma asuntu sira iha m\u00e9dia (jorn\u00e1l, TV, r\u00e1diu, intern\u00e9t, etc.) bele hetan pod\u00e9r ida boot atu forma ona hanoin no prioridade husi p\u00fabliku. Ideia prinsip\u00e1l ne&#8217;e mak m\u00e9dia la f\u00f3 diretamente hanoin sira, maib\u00e9 nia halo atu xave hanoin sira kona ba asuntu ne&#8217;eb\u00e9 importante.<\/p>\n\n\n\n<p>Liuhosi teoria ne\u2019e, m\u00e9dia bele influ\u00e9nsia p\u00fabliku nia opiniaun liuliu foin-sa&#8217;e sira.&nbsp; hodi f\u00f3 enfaze boot ba kestaun ekon\u00f3miku, p\u00fabliku no m\u00f3s sei sente katak kestaun ekon\u00f3miku mak problema ida ne&#8217;eb\u00e9 importante. Loisa katak Teoria Ajenda setting hanesan prosesu ida-ne&#8217;eb\u00e9 m\u00e9dia tau asuntu no eventu lubuk ida-ne&#8217;eb\u00e9 konsidera importante ba sosiedade. (Loisa Riris, 2019)<\/p>\n\n\n\n<p>Liu husi teoria ne\u2019e bele motiva foin-sa&#8217;e sira oins\u00e1 atu halo mudansa ba sira nia moris Media hetan pod\u00e9r atu hili no kontente asuntu ne&#8217;eb\u00e9 nia husu ou hato&#8217;o. Hanesan, ida ne&#8217;e, se m\u00e9dia hatene kona ba asuntu ida liuhusi meius komunikasaun, entaun publika m\u00f3s sei hanoin katak asuntu ne&#8217;e importante. Teoria ajenda setting hanesan prosesu ne\u2019eb\u00e9 tau atensaun reativa ba asuntu sira ne\u2019eb\u00e9 publika iha m\u00e9dia ne\u2019eb\u00e9 la&#8217;o ho di\u2019ak no influ\u00e9nsia p\u00fabliku nia hanoin tuir orden klasifikasaun kona-ba kestaun p\u00fabliku nian (McQuail, 2000:426).<\/p>\n\n\n\n<p>Relasiona ho definisaun Foin-sae sira ne&#8217;eb\u00e9 hanorin hodi aprezenta sira nia auto-empregu bele sai nu&#8217;udar modelu pozitivu ba ema sira ne&#8217;eb\u00e9 hakarak atu hodi ikus sira nia rasik. Ida-ne&#8217;e bele f\u00f3 ulun-boot ba foin-sa&#8217;e atu hodi boot sira nia inan-boot. Hetan knaar ida-ne&#8217;e iha televizaun bele f\u00f3 laran metin ba foin-sa&#8217;e atu atu bele implementasaun sira nia piano no ideias ba neg\u00f3siu.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>M\u00e9todu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Traballu ne\u2019e halo Estudu liter\u00e1ria liuhusi asesu ba refer\u00e9nsia sira hanesan livru iha biblioteka, uza m\u00f3s publikasaun sira iha m\u00e9dia sosi\u00e1l, hodis sai hanesan amostra, no narativa sira seluk. Estudu ida ne&#8217;e envolve analiza no interpreta obra tuir teoria agenda setting, estudu ne\u2019e halo durante fulan ida liu husi dokumentasaun, observasaun uza m\u00f3s analiza kualitativa hodi hare ba publikasaun sira no teoria ne\u2019e uza.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Analiza Kontekstu\u00e1l Publikasaun Media<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Publikasaun iha m\u00e9dia mak prosesu ida ne&#8217;eb\u00e9 envolve estuda no komprende kontestu ida ne&#8217;eb\u00e9 publikasaun m\u00e9dia akontese. publikasaun m\u00e9dia hato&#8217;o, no oins\u00e1 kontestu ida ne&#8217;eb\u00e9 akontese maka bele influ\u00e9nsia mensajen ne&#8217;e. Tanba ne\u2019e ajuda foin-sa&#8217;e sira bele komprende atu hetan informasaun ida ne&#8217;eb\u00e9 klaru no kompletu kona ba publikasaun m\u00e9dia.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cFatima Industrializa Produtu Lokal Sai Cafety Scrub\u201d Publika iha youtube, kan\u00e1l RTTL, EP Live Stream, Iha programa Kafe Dader (07-03-2024) Fatima Mendonsa&nbsp;fahe&nbsp;nia&nbsp;esperi\u00e9nsia&nbsp;kona-ba&nbsp;oins\u00e1&nbsp;nia&nbsp;loke&nbsp;cafety&nbsp;scrup.<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/live\/ot9THG0hsSc?si=0vJxQtz\">https:\/\/www.youtube.com\/live\/ot9THG0hsSc?si=0vJxQtz<\/a>&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Husi publikasaun ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 sai liu husi programa &#8220;Kafe Dader&#8221; iha RTTL, EP bele f\u00f3 oportunidade ba foin-sa&#8217;e atu halo promosaun ba sira nia neg\u00f3siu no produtu lok\u00e1l. Ida-ne&#8217;e bele aumenta viabilidade no hetan kliente foun.<\/p>\n\n\n\n<p>Neg\u00f3siu bele define hanesan atividade neg\u00f3siu individu\u00e1l ida-ne&#8217;eb\u00e9 organiza hodi prod\u00fas no fa&#8217;an sas\u00e1n\/servisu sira atu nune&#8217;e bele hetan lukru hodi responde ba nesesidade sosiedade nian. . (Harjadi, 2015:3)<\/p>\n\n\n\n<p>Neg\u00f3siu ne\u2019e sai hanesan fat\u00f3r importante ida ba ema, tanba liu husi neg\u00f3siu bele motiva ita atu oins\u00e1 bele hetan osan rasik, entaun ida ne\u2019e bele aumenta foin-sa&#8217;e sira nia opiniaun atu ne\u2019e ne&#8217;eb\u00e9 susu iha sira nia auto-empregu bele m\u00f3s inspira ema seluk hodi motivasaun no f\u00f3 hanoin kreativu.<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;\u201cNegosiu Inovativu Husi Foinsa\u2019e sira Foodtruck\u201d Publika iha youtube, kan\u00e1l RTTL, EP Live Stream, Iha programa Kafe Dader (15-02-2024) Nicson Riberu fahe&nbsp;sira&nbsp;nia&nbsp;esperi\u00e9nsia&nbsp;kona-ba&nbsp;oins\u00e1&nbsp;nia&nbsp;loke&nbsp;Foodtruck. <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/live\/2tmlLcPRZvo?si=DYOYCjbaO5SRXO1N\">https:\/\/www.youtube.com\/live\/2tmlLcPRZvo?si=DYOYCjbaO5SRXO1N<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>liuhusi publikasaun ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 sai liu husi programa &#8220;Kafe Dader&#8221; iha RTTL, EP bele motiva Foin-sae sira ne&#8217;eb\u00e9 la&#8217;o ona iha sira nia auto-empregu bele hodi partilla m\u00f3s sira nia esperi\u00e9nsia, hanesan susar sira ne&#8217;eb\u00e9 sira hasoru no to\u2019o ikus halo sira bele susesu. Ida-ne&#8217;e bele f\u00f3 orientasaun ba ema ne&#8217;eb\u00e9 foin hanoin atu loke neg\u00f3siu foun.<\/p>\n\n\n\n<p>Neg\u00f3siu mak atividade ida-ne&#8217;eb\u00e9 ema ka grupu ema halo, fa&#8217;an, ka troka sas\u00e1n ka servisu ho objetivu atu hetan lukru. Iha neg\u00f3siu, ema buka atu kria ideia foun no dezenvolve produtu ka servisu ne&#8217;eb\u00e9 f\u00f3 benef\u00edsiu ba ema seluk. Tuirmai, sira fa&#8217;an produtu ka servisu ne&#8217;e ba kliente sira ne&#8217;eb\u00e9 iha interese no prontu atu selu.<\/p>\n\n\n\n<p>Neg\u00f3siu iha sentidu luan mak termu jer\u00e1l ida-ne&#8217;eb\u00e9 deskreve atividade no instituisaun hotu-hotu ne&#8217;eb\u00e9 prod\u00fas sas\u00e1n no servisu iha moris loroloron nian, (Untari &amp; Satria, 2021:1)<\/p>\n\n\n\n<p>Neg\u00f3siu mak fonte prinsip\u00e1l ba empregu. Liu husi dezenvolvimentu neg\u00f3siu ida, foin-sa\u2019e sira bele kria oportunidade servisu ba sira-nia an rasik no ba ema seluk. Neg\u00f3siu ida-ne&#8217;eb\u00e9 susesu bele absolve traballu, hamenus taxa dezempregu, no fornese rendimentu ba individu\u00e1l no sosiedade.<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;\u201cHo de\u2019it neg\u00f3siu, Lizeti muda nia ist\u00f3ria moris\u201d Publika iha youtube, kan\u00e1l RTTL, EP Live Stream, Iha programa Kafe Dader (04-06-2024) Lizeti Pereira fahe&nbsp;sira&nbsp;nia&nbsp;esperi\u00e9nsia&nbsp;kona-ba&nbsp;oins\u00e1&nbsp;muda nia moris ho neg\u00f3siu Makeup. <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/live\/KAaCgvjld8l?si=DHAsgfopxy6NIzS0\">https:\/\/www.youtube.com\/live\/KAaCgvjld8l?si=DHAsgfopxy6NIzS0<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Liuhusi publikasaun ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 sai liu husi programa &#8220;Kafe Dader&#8221; iha RTTL, EP, hatudu katak Programa ida-ne&#8217;e bele f\u00f3 benef\u00edsiu ba foin-sa\u2019e sira relasionadu ho manejer ne\u2019eb\u00e9 negosiante ne\u2019e fahe, kona-ba marketing, finansas, no t\u00e9knika seluk ne&#8217;eb\u00e9 importante. Foin-sa&#8217;e bele aprende hosi espertu sira iha \u00e1rea ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p>Neg\u00f3siu ida-ne&#8217;eb\u00e9 susesu bele hadi&#8217;a ema nia padraun moris. Liu husi fornese produtu no servisu ne&#8217;eb\u00e9 util, empreza sira ajuda atu responde ba nesesidade loroloron nian no hadi&#8217;a kualidade moris. Sira m\u00f3s bele kria produtu ka servisu sira ne&#8217;eb\u00e9 fornese fasilidade, kmaan, ka solusaun ba problema espes\u00edfiku sira, hodi hadi&#8217;a kualidade moris tomak.<\/p>\n\n\n\n<p>Neg\u00f3siu hanesan intermedi\u00e1riu ida ba ema ida atu hah\u00fa sira-nia neg\u00f3siu, neg\u00f3siu rasik mak termu ida de&#8217;it ne&#8217;eb\u00e9 iha aspetu no oins\u00e1 kompa\u00f1ia ida hala&#8217;o. Neg\u00f3siu rasik mak atividade ida-ne&#8217;eb\u00e9 ema ida hala&#8217;o atu hetan lukru, hanesan bainhira troka sas\u00e1n ka buat ne&#8217;eb\u00e9 di&#8217;ak liu hatene hanesan bartering. (Untari &amp; Satria, 2021:1)<\/p>\n\n\n\n<p>Neg\u00f3siu ne&#8217;e hanesan empreza lubuk ida-ne&#8217;eb\u00e9 hala&#8217;o husi individu\u00e1l ka grupu sira liuhusi oferese sas\u00e1n no servisu sira atu hetan lukru. Santifikasaun neg\u00f3siu nian m\u00f3s bele define hanesan fornese sas\u00e1n no servisu sira ba sistema ekon\u00f3miku ne&#8217;eb\u00e9 la&#8217;o ho di&#8217;ak. Definisaun ne&#8217;e hakerek iha livru Introdusaun ba Negosiu husi Hadion Wijoyo,<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;\u201cJolven Inovativu Hahu Dezenvolve Kafe Timor\u201d Publika iha youtube, kan\u00e1l RTTL, EP Live Stream, Iha programa Kafe Dader (27-03-2024) Francisco Sarmentu&nbsp;fahe&nbsp;sira&nbsp;nia&nbsp;esperi\u00e9nsia&nbsp;kona\u2011ba&nbsp;oins\u00e1&nbsp;nia&nbsp;loke&nbsp;neg\u00f3siu&nbsp;Kafe.<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/live\/dtflY3y_FPA?si=tldPlcJizjdbviXH\">https:\/\/www.youtube.com\/live\/dtflY3y_FPA?si=tldPlcJizjdbviXH<\/a>&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Liuhusi publikasaun ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 sai liu husi programa &#8220;Kafe Dader&#8221; iha RTTL, EP, liuhusi programa ne&#8217;e, foin-sa&#8217;e bele aprende hosi m\u00e9todu inovativu ne&#8217;eb\u00e9 bele iha aplikasaun ba sira nia neg\u00f3siu, halo sira hodi diferensi\u00e1l ba merkadu nian. Programa &#8220;Kafe Dader&#8221; bele kria oportunidade atu kompleta foin-sa&#8217;e ho investid\u00f3r, kliente, no parseiru sira. Ida-ne&#8217;e bele ajuda hasa&#8217;e kompetitividade ekon\u00f3miku lok\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p>Emprezariedade mak prosesu ida hodi kria buat ruma atu nune&#8217;e bele aumenta val\u00f3r ba ekonomia. Emprezariedade mak absorsaun liafuan rua, ne&#8217;eb\u00e9 signifika ema ka independente no neg\u00f3siu ne&#8217;eb\u00e9 signifika atividade ida liu husi ezers\u00edsiu enerjia no hanoin atu alkansa meta ida. (Barata &amp; Steven, 2022:1)<\/p>\n\n\n\n<p>Iha esforsu barak ne&#8217;eb\u00e9 ema halo atu hetan rendimentu ne&#8217;eb\u00e9 bele hodi responde ba sira-nia nesesidade loroloron nian, hanesan hah\u00fa sira-nia neg\u00f3siu rasik hodi sai emprez\u00e1riu. Hah\u00fa neg\u00f3siu ba ema ruma la&#8217;o ho di&#8217;ak, dala ruma iha obst\u00e1kulu barak ne&#8217;eb\u00e9 akontese sira<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;\u201cFrancisca ho nia estudu, karreira no neg\u00f3siu\u201d Publika iha youtube, kan\u00e1l RTTL, EP Live Stream, Iha programa Kafe Dader (19-01-2024) Fancisca D. B. Coreia, fahe&nbsp;sira&nbsp;nia&nbsp;esperi\u00e9nsia&nbsp;kona\u2011ba&nbsp;oins\u00e1&nbsp;nia&nbsp;loke&nbsp;Restaunte.<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/live\/3CZylZqpNEY?si=WADED6Uutf9UP8oM\">https:\/\/www.youtube.com\/live\/3CZylZqpNEY?si=WADED6Uutf9UP8oM<\/a>&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Liuhusi publikasaun ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 sai liu husi programa &#8220;Kafe Dader&#8221; iha RTTL, EP, entaun liuhusi Programa ne\u2019e bele ajuda hodi f\u00f3 hanoin ba foin-sa\u2019e sira ne&#8217;eb\u00e9 iha hanoin atu hadi&#8217;a sira nia vida moris. Ida-ne&#8217;e bele sai hanesan meius ida ba dezenvolvimentu sosio-ekonomia iha nivel lok\u00e1l. Bele f\u00f3 suporte kapasitasaun ba komunidade hodi haburas liu tan sira nian neg\u00f3siu hodi hetan rezultadu di&#8217;ak ba sustentabilidade auto-empregu.<\/p>\n\n\n\n<p>(Hughes, 1994). hateten neg\u00f3siu mak kompa\u00f1ia ida-ne&#8217;eb\u00e9 iha relasaun ho produsaun no distribuisaun sas\u00e1n sira atu bele fa&#8217;an fali sas\u00e1n sira-ne&#8217;e ba merkadu ka fornese folin ba kada sas\u00e1n ka servisu (Mahanani, 2022:1)<\/p>\n\n\n\n<p>Definisaun neg\u00f3siu refere ba atividade ekon\u00f3mika ne&#8217;eb\u00e9 individu\u00e1l ka organizasaun sira hala&#8217;o ho objetivu atu hetan lukru. Iha kontestu ida-ne&#8217;e, lukru bele interpreta hanesan diferensa entre rendimentu ne&#8217;eb\u00e9 simu husi fa&#8217;an sas\u00e1n ka servisu no kustu produsaun ka despeza sira seluk. Neg\u00f3siu bele hala&#8217;o iha forma oioin, hanesan kompa\u00f1ia boot, empreza ki&#8217;ik sira, ka hanesan emprez\u00e1riu individu.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Konkluzaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Bazeia ba artigu ne\u2019e atu konklui de\u2019it katak Programa Kafe Dader iha RTTL bele hatudu impaktu <strong>pozitivu<\/strong> liu husi promosaun ba auto-empregu iha Foin Sae, hodi f\u00f3 oportunidade ba empreza sira no suporta dezenvolvimentu ekon\u00f3miku lok\u00e1l. Iha laran, programa ne&#8217;e bele ajuda ema sira iha Foin Sae atu hetan formasaun no asist\u00e9nsia atu kria no sustenta sira nia neg\u00f3siu sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Programa &#8220;Kaf\u00e9 Dader&#8221; iha RTTL, EP f\u00f3 kontribuisaun boot ba konsentrasaun p\u00fabliku kona-ba asuntu sosi\u00e1l, pol\u00edtika, ekonomia, no kultur\u00e1l. Programa ne&#8217;e maka fonte prinsip\u00e1l ida ba informasaun, ida ne&#8217;eb\u00e9 ajuda povu komprende liu ho kualidade asuntu hirak ne&#8217;eb\u00e9 f\u00f3 impaktu ba moris loroloron. Iha ne&#8217;eb\u00e1, &#8220;Kaf\u00e9 Dader&#8221; bele konsidera hanesan instrumentu forte ida ba edukasaun foin-sa\u2019e sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Programa &#8220;Kaf\u00e9 Dader&#8221; iha RTTL, EP maka sai ida ne&#8217;eb\u00e9 f\u00f3 impaktu boot ida ba sosiedade Timor-Leste nian, f\u00f3 informasaun ne&#8217;eb\u00e9 klaru no edukativu, promove diskusaun p\u00fabliku, aumenta transpar\u00e9nsia no responsabilidade, no valoriza kultura nasaun, programa ne&#8217;e sai hanesan forsa pozitivu ida ba dezenvolvimentu nasaun nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Maib\u00e9, bele iha impaktu <strong>negativu<\/strong> m\u00f3s, hanesan se la iha monitorizasaun di&#8217;ak kona-ba efetividade ba programa, ka se la iha jestaun di&#8217;ak ba rekursu sira, bele rezulta ba dezigualdade iha komunidade.<\/p>\n\n\n\n<p>Liu husi Artigu ne\u2019e m\u00f3s hakerek na\u2019in hakarak <strong>rekomenda <\/strong>ba Foin-sa\u2019e sira katak:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"1\">\n<li>Foin-sa\u2019e sira tenke adopta teknolojia modern ne\u2019eb\u00e9 bele aumenta efisi\u00e9nsia no kualidade ba produtu sira, inklui uza teknolojia informasaun no komunikasaun atu aumenta visibilidade negosiu sira.<\/li>\n\n\n\n<li>Foin-sa\u2019e sira tenke Promove koinesementu liu husi negosiu, ba emprejariu boot sira liu husi feira komersial, no eventu sira ne\u2019eb\u00e9 bele aumenta koinesementu no abilidade negosiu.<\/li>\n\n\n\n<li>Foin-sa\u2019e sira presiza aumenta koinesementu liu husi oportunidade ne\u2019eb\u00e9 iha, no m\u00f3s halo adaptasaun ba nesesidade lokal no identifikasaun ba merkadu sira iha n\u00edvel lokal no internasion\u00e1l.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Agradese ba Media Neon Metin f\u00f3 ona espasu ba publika ona artigu ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>REFERENSIA<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Morissan, Wardhani Corry Andy dan Hamid Farid. (2010). <em>Teori Komunikasi Massa<\/em>, Edisi Pertama, Bogor: Pernebit Ghalia Indonesia.<\/p>\n\n\n\n<p>Wahyudi,&nbsp; J.&nbsp; B.&nbsp; (1996),&nbsp; <em>Media&nbsp; Komunikasi&nbsp; Massa<\/em>,&nbsp; Jakarta. Kencana&nbsp; Prenada&nbsp; Media&nbsp; Group.<\/p>\n\n\n\n<p>Romli, (2017). <em>Manajemen Program &amp; Teknik Produksi Siaran Radio<\/em>, Bandung: Nuansa Rosdakarya.<\/p>\n\n\n\n<p>McQuail, Denis, (2000). <em>The 5 Levels of Human Communication.<\/em> Seventh Edition. Belmont, CA: Wadsworth.<\/p>\n\n\n\n<p>Loisa, Riris, Sukendro G.Genep Sukendro dan Yoedtadi (2019) <em>Komunikasi Massa, <\/em>Jl. S. Parman No. 1 Jakarta Barat<\/p>\n\n\n\n<p>Harjadi, Dikdik dan Fatmasari, (2015) <em>Pengantar Bisnis, <\/em>penerbit Univesitas Kuningan, JI.<\/p>\n\n\n\n<p>Dhian Untari, Dhian dan Satria (2021) <em>Pengantar Bisnis, <\/em>Purwokerto Selatan, Kab. Banyumas Jawa Tengah.<\/p>\n\n\n\n<p>Juliahir Barata, Juliahir dan Steven (2022) <em>Kewirausahaan, <\/em>Jalan Banjaran, Desa Banjaran RT 20 RW 10 Kecamatan Bojongsari Kabupaten Purbalingga.<\/p>\n\n\n\n<p>Mahanani, Estu dan Retnaningdiah DKK (2022) <em>Pengantar Bisnis, <\/em>Jalan Banjaran, Desa Banjaran RT 20 RW 10 Kecamatan Bojongsari.<\/p>\n\n\n\n<p>RTTL, EP (2024) <em>\u201cFatima Industrializa Produtu Lokal Sai Cafety Scrub\u201d<\/em> (Programa&nbsp;Kafe&nbsp;Dader),<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/live\/ot9THG0hsSc?si=0vJxQtz\">https:\/\/www.youtube.com\/live\/ot9THG0hsSc?si=0vJxQtz<\/a>Asesu iha loron domingu, 09\/06\/2024<\/p>\n\n\n\n<p>RTTL, EP (2024) <em>\u201cNegosiu Inovativu Husi Foinsa\u2019e sira Foodtruck\u201d<\/em> (Programa&nbsp;Kafe&nbsp;Dader),&nbsp;<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/live\/2tmlLcPRZvo?si=DYOYCjbaO5SRXO1N\">https:\/\/www.youtube.com\/live\/2tmlLcPRZvo?si=DYOYCjbaO5SRXO1N<\/a>, Asesu iha loron domingu, 09\/06\/2024<\/p>\n\n\n\n<p>RTTL, EP (2024) <em>\u201cHo de\u2019it negosiu, Lizeti muda nia istoria moris\u201d<\/em> (Programa&nbsp;Kafe&nbsp;Dader),&nbsp;<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/live\/KAaCgvjld8l?si=DHAsgfopxy6NIzS0\">https:\/\/www.youtube.com\/live\/KAaCgvjld8l?si=DHAsgfopxy6NIzS0<\/a>, Asesu iha loron domingu, 09\/06\/2024<\/p>\n\n\n\n<p>RTTL, EP (2024) <em>\u201cJolven Inovativu Hahu Dezenvolve Kafe Timor\u201d <\/em>(Programa&nbsp;Kafe&nbsp;Dader),&nbsp;<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/live\/dtflY3y_FPA?si=tldPlcJizjdbviXH\">https:\/\/www.youtube.com\/live\/dtflY3y_FPA?si=tldPlcJizjdbviXH<\/a>, Asesu iha loron domingu, 09\/06\/2024<\/p>\n\n\n\n<p>RTTL, EP (2024) <em>\u201cFrancisca ho nia estudu, kareira no negosiu\u201d <\/em>(Programa&nbsp;Kafe&nbsp;Dader),&nbsp;<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/live\/3CZylZqpNEY?si=WADED6Uutf9UP8oM\">https:\/\/www.youtube.com\/live\/3CZylZqpNEY?si=WADED6Uutf9UP8oM<\/a>, Asesu iha loron domingu, 09\/06\/2024<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek-na\u2019in Etudante DCS, UNTL: Jo\u00e3o Bosco Alves, &amp; Reviz\u00f3r Te\u00f3rika: Miguel Gon\u00e7alves, M.I.kom (Dosente Integral DCS-FCS-UNTL) Antesedente M\u00e9dia masa hanesan meius komunikasaun ida ne\u2019eb\u00e9 importante ba ema hotu nia moris. Liuhusi m\u00e9dia masa bele fasilita ema hotu atu asesu ba informasaun ho lalais liuhusi kan\u00e1l oin-oin hanesan r\u00e1diu, televizaun, jorn\u00e1l, revista no online. M\u00e9dia masa [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":18740,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-18739","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18739","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18739"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18739\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":18745,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18739\/revisions\/18745"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18740"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18739"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=18739"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=18739"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}