{"id":18811,"date":"2024-06-25T16:07:12","date_gmt":"2024-06-25T07:07:12","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=18811"},"modified":"2024-06-25T16:07:14","modified_gmt":"2024-06-25T07:07:14","slug":"sidadaun-australianu-hetan-kondenasaun-abuzu-sexual-ba-menor-husi-tribunal-dili-prizaun-tinan-11","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/06\/25\/sidadaun-australianu-hetan-kondenasaun-abuzu-sexual-ba-menor-husi-tribunal-dili-prizaun-tinan-11\/","title":{"rendered":"Sidadaun Australianu Hetan Kondenasaun Abuzu Sexual Ba Menor Husi Tribunal Dili Prizaun Tinan 11"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Zevonia Vieira <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Iha loron 25 Maiu 2024, sidadaun Australianu hetan kondenasaun prizaun tinan 11 tanba komete abuzu seksu\u00e1l ba men\u00f3r. Sentensa bazeia ba desizaun katak arguidu komete kazu abuzu seksu\u00e1l agravadu 2, no m\u00f3s faktus adision\u00e1l sira ne&#8217;eb\u00e9 identifika iha akuzasaun hamutuk ho abuzu ba dala 100 sai nu\u2019udar fonte ba determinasaun kastigu.<\/p>\n\n\n\n<p>Liuhusi komunikadu imprensa ne\u2019ebe Neon Metin asesu, Jur\u00eddico Social (JU,S) esplika katak reprezenta v\u00edtima iha prosesu ne&#8217;e no f\u00f3-sai katak <em>&#8220;Ami haksolok ho desizaun kondenasaun hosi Tribun\u00e1l, no ami hakarak hato&#8217;o reko\u00f1esimentu ba kapasidade di\u2019ak hosi Tribun\u00e1l atu tetu prova sira ne&#8217;eb\u00e9 aprezenta iha Tribun\u00e1l&#8221;. <\/em>hateten Dra. Adelina Meluk Lobu, advogada v\u00edtima nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Kazu ne&#8217;e bazeia ba krime kazu abuzu seksu\u00e1l ba menor ne&#8217;eb\u00e9 akontese ho beibeik durante tinan 5 nia laran. Faktus sira ne\u2019eb\u00e9 provadu iha Tribun\u00e1l Primeira Inst\u00e1nsia m\u00f3s hatudu katak arguidu hatudu pornografia ba v\u00edtima no regularmente halo aktu seksu\u00e1l, hah\u00fa bainhira nia sei tinan 7 ka 8.<\/p>\n\n\n\n<p>Hanesan hakat atu prevene trauma tan ba v\u00edtima bainhira haktuir prosesu form\u00e1l justisa, Tribun\u00e1l, bazeia ba pedidu hosi Assistente (v\u00edtima nia advogadu), hala\u2019o prosesu Mem\u00f3ria Futura molok hah\u00fa julgamentu. <em>&#8220;Uza Mem\u00f3ria Futura ne&#8217;e sai hanesan meius importante atu bele ajuda minimiza vitimizasaun ba v\u00edtima sira ba kazu krimi seksu\u00e1l, haree katak sira iha pozisaun vulner\u00e1vel\u201d<\/em> hatutan Dra. Adelina.<\/p>\n\n\n\n<p>JU,S ba tempu naruuk ona ezije uza deklarasaun Mem\u00f3ria Futura hanesan meius hodi proteje direitu hosi v\u00edtima, no JU,S nia pedidu dahuluk iha kazu seluk submete ona iha tinan 2019. JU,S observa katak Tribun\u00e1l sira no Minist\u00e9riu P\u00fabliku hah\u00fa aplika ho efetivu medida ne&#8217;e hodi proteje v\u00edtima sira iha kazu krime seksu\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha kazu ida ne&#8217;e espes\u00edfiku, hanesan refere hosi Tribun\u00e1l iha aud\u00e9nsia p\u00fablika iha loron ohin, prosesu krime iha Tribun\u00e1l hah\u00fa hosi den\u00fansia ida husi sidadanu australianu nian ne\u2019eb\u00e9 aprezenta iha Austr\u00e1lia. Bazeia ba kooperasaun di\u2019ak entre forsa polisi\u00e1l hosi nasaun rua nian, investigasaun krimin\u00e1l ne&#8217;e halo iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p><em>&#8220;Kondenasaun ohin hanesan rezultadu hosi esforsu maka\u2019as no ativu hosi Pol\u00edsia Nasional Timor-Leste, liu-liu VPU. Rezultadu hatudu katak Timor-Leste komprende di\u2019ak ninia obrigasaun leg\u00e1l no iha tiha ona kapasidade t\u00e9kniku atu halo investigasaun krimin\u00e1l ba kazu krimi seksu\u00e1l ne&#8217;eb\u00e9 den\u00fansia husi ema seluk la\u2019\u00f3s v\u00edtima. Abuzu seksu\u00e1l ba men\u00f3r hanesan krimi p\u00fabliku no ema hotuhotu ne&#8217;eb\u00e9 suspeita krime hanesan ne\u2019e akontese bele halo den\u00fansia ba pol\u00edsia, iha Timor-Leste ka iha estranjeiru, bainhira suspeitu ema ho nasionalidade estranjeiru&#8221; <\/em>hateten Dr. Olivio Barros Afonso, advogadu seluk v\u00edtima nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Maski hetan susesu ho kondenasaun krimin\u00e1l no kazu ne\u2019e hatudu m\u00f3s katak Timor-Leste nia servisu polisi\u00e1l no sistema judisial nian hasa\u2019e sira-nia kapasidade atu haree krime seksu\u00e1l, maib\u00e9 JU,S m\u00f3s konsidera katak Tribun\u00e1l la foti desizaun ho adekuadu haree ba ba n\u00fameru espes\u00edfiku krime ne\u2019eb\u00e9 prova. Nune&#8217;e, sentensa krime hatuur hosi Tribun\u00e1l tuir loloos seidauk reflete gravidade hosi krime sira ne\u2019eb\u00e9 komete.<\/p>\n\n\n\n<p>Ho estra\u00f1u, iha desizaun hosi Tribun\u00e1l Dili nian ne&#8217;e, Juiz sira nega pedidu husi Minist\u00e9riu P\u00fabliku atu f\u00f3 orden prizaun preventiva sidadaun Australianu nian tuir kondenasaun iha inst\u00e1nsia dahuluk nian haree katak iha risku atu kondenadu halai. Desizaun ne&#8217;e la iha konsist\u00e9nsia ho pr\u00e1tika Tribun\u00e1l nasion\u00e1l sira hodi determina detensaun ema estranjeiru sira ne&#8217;eb\u00e9 kondena ona iha primeira inst\u00e1nsia. JU,S sei analiza opsaun sira hodi koko husu altera ba desizaun ida-ne&#8217;e no sei prepara m\u00f3s husi pedidu ba protesaun testemu\u00f1a ba autoridade kompetente atu bele garante seguransa ba v\u00edtima no sasin sira.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cAmi la konkorda ho desizaun Tribun\u00e1l atu husik arguidu hein iha liberdade to\u2019o tr\u00e1nzitu ein julgadu. Maib\u00e9, tempu hanesan, ami fiar katak Minist\u00e9riu P\u00fabliku no autoridade polisi\u00e1l sei monitora atu garante arguidu sei la halai sees hosi terit\u00f3riu nasion\u00e1l, atu garante v\u00edtima no testemu\u00f1a sira sei la hetan ameasa no sei la hakle\u2019an sira-nia trauma no atu asegura katak ema estranjeiru kondenadu sei hasoru duni justisa iha Timor-Leste\u201d, <\/em>deklara Dr. Olivio.<\/p>\n\n\n\n<p>Viol\u00e9nsia bazeia ba j\u00e9neru hanesan violasaun direitu umanu ne\u2019eb\u00e9 akontese ho beibeik iha Timor-Leste no n\u00fameru ne\u2019eb\u00e9 rejistu mak feto 3 ba kada feto 5 (ka 59%) hetan ona viol\u00e9nsia f\u00edzika no\/ka seksu\u00e1l hosi sira-nia parseiru \u00edntimu iha sira nia moris, no katak 14% hosi feto sira ho otas 15 to\u2019o 49 hetan ona iha sira nia moris viol\u00e9nsia seksu\u00e1l hosi ema ida ne\u2019eb\u00e9 la\u2019\u00f3s sira-nia parseiru ka la\u2019en (Ink\u00e9ritu Nabilan 2015).<\/p>\n\n\n\n<p>Atualmente hosi daduur kondenadu iha prizaun iha Timor-Leste, besik 40% kondena ho krime seksu\u00e1l. Ho sidadaun Australianu hetan kondenasaun ohin ba krime seksu\u00e1l, iha mane estranjeiru na\u2019in rua ne\u2019eb\u00e9 hetan kondena ba krime seksu\u00e1l hasoru labarik Tim\u00f3r ho menoridade. Iha m\u00f3s mane seluk nasionalidade estranjeiru ne\u2019eb\u00e9 agora iha prizaun preventiva iha Australia tanba akuza nia atu kaer pornografia labarik nian bainhira nia sai hosi Timor-Leste, hanesan publika ona hosi Australian Federal Police.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha parte sorin Kondenadu ema Australiano nee hateten katak, nia la simu desizaun tribunal, no iha tempu badak nia sei hatama nia rekursu ho evidensia sira seluk ba tribunal, atu tetu fila fali desizaun nee. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Zevonia Vieira Iha loron 25 Maiu 2024, sidadaun Australianu hetan kondenasaun prizaun tinan 11 tanba komete abuzu seksu\u00e1l ba men\u00f3r. Sentensa bazeia ba desizaun katak arguidu komete kazu abuzu seksu\u00e1l agravadu 2, no m\u00f3s faktus adision\u00e1l sira ne&#8217;eb\u00e9 identifika iha akuzasaun hamutuk ho abuzu ba dala 100 sai nu\u2019udar fonte ba determinasaun kastigu. Liuhusi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":18812,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[28],"tags":[],"class_list":["post-18811","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-justisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18811","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18811"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18811\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":18813,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18811\/revisions\/18813"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18812"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18811"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=18811"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=18811"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}