{"id":1892,"date":"2020-02-05T15:24:40","date_gmt":"2020-02-05T15:24:40","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=1892"},"modified":"2020-02-05T15:25:13","modified_gmt":"2020-02-05T15:25:13","slug":"undp-ho-hasatil-fo-formasaun-ba-joven-no-estudante-sira-oinsa-halo-resiklazen-hosi-lixu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/02\/05\/undp-ho-hasatil-fo-formasaun-ba-joven-no-estudante-sira-oinsa-halo-resiklazen-hosi-lixu\/","title":{"rendered":"UNDP HO HASATIL Fo Formasaun Ba Joven No Estudante Sira Oinsa Halo Resiklazen Hosi Lixu"},"content":{"rendered":"<p><em><strong>Reportazen Francisco JDA\u00a0<\/strong><\/em><\/p>\n<p>Meio ambiente sai fator importante iha era globalizasaun, tanba mundu tomak sai ameasadu hosi hahalok ema nian, ne\u2019ebe mak nia rasik sei estraga natureza.<\/p>\n<p>Problema ida ne\u2019ebe agora ema barak preokupa mak konaba lixu plastiku, tanba impaktu negativu hosi lixu plastiku sei afeita ba ema, animal no rai.<\/p>\n<p>Ho preokupasaun global nian, UNDP iha Timor-Leste kria treinamentu ba estudante no juventude sira konaba Planu Estabelesimentu Sentru Integradu Gestaun Lixu, atu akumula juventude sira ne\u2019ebe iha inisiativu, hodi hasae kapasidade nune\u2019e bele reforsa atividade iha familia no sosiedade nia laran.<\/p>\n<p>Kordenador Rede Hasatil Gil Horacio Boavida informa ba Neon Metin katak treinamentu ne\u2019e atu orienta estudante no juventude oinsa mak bele jere lixo organika, nune\u2019e bele dezenvolve no produz ba iha uudubu no bele faan.<\/p>\n<p><em>\u201cJuventude sira hakarak buka rekursu ruma, apoio sira nia atividade ba sustentabilidade hodi sai ponto rendimentu ida ne\u2019ebe mak bele substitui nesesidade, kontinua sira nia atividade sira iha bairo, faze agora ne\u2019e haforsa koneksaun relasaun joven sira ne\u2019e mak iha interese no inisiativa diak, bele utuliza sira ho diak&#8221;,\u00a0<\/em> dehan Gil Horacio Boavida Iha Sede Hasatil Farol, 05\/02<\/p>\n<p>Gil hatutan lixu ne\u2019e atu transforma ba adubu ne\u2019e mai hosi lixo natural hanesan ai-tahan, hudi kain buat ne\u2019ebe natureza nian, bele dezenvolve sai ba adubu, nune\u2019e iha sentru ne\u2019e rasik mos iha resiklazen ne\u2019ebe halibur lixu hosi Kaikoli no Farol halo prosesiamentu sai ba vazu no tizolu hodi faan<\/p>\n<p><em>\u201cita mesak la bele solusiona lixu no problema lixu laos sai prekupasaun ba sosiedade Timor, maibe mundo tomak iha prekupasaun atu jere lixu, nune\u2019e Timor hanesan nasaun foun, ita aprende hosi nasaun ne\u2019ebe besik , ita tenke tau ona prioridade ba prosesu jestaun lixu, nune\u2019e ba futuru la bele sai fali ameasa ba ita hamosu inudasaun, tasi ibun sira nakonu ho foer&#8221;<\/em>, tenik Kordenador Gil Oracio Boavida.<\/p>\n<p>Iha fatin hanesan partisipante hosi Environment Activity Timor-Leste, Pascoal dos Santos hateten, ema mak produz lixu no ema mak halo lixu, nune\u2019e sasan sira ne\u2019e labele uja ona, \u00a0bele dezenvolve sai ba adubu.<\/p>\n<p><em>\u201cIta hare ba iha organiku ai-tahan sira ne\u2019ebe ita iha, bele produz sai adubu hodi kuda fali buat ruma,\u00a0 tanba foer sira ne\u2019ebe soe lori hamutuk mai iha ne\u2019e, nune\u2019e bele produz fila fali, tanba problema lixu ne\u2019e ita presiza hadia, tenke tau ona iha nia fatin\u201d,<\/em> tenik pascoal dos Santos<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Francisco JDA\u00a0 Meio ambiente sai fator importante iha era globalizasaun, tanba mundu tomak sai ameasadu hosi hahalok ema nian, ne\u2019ebe mak nia rasik sei estraga natureza. Problema ida ne\u2019ebe agora ema barak preokupa mak konaba lixu plastiku, tanba impaktu negativu hosi lixu plastiku sei afeita ba ema, animal no rai. Ho preokupasaun global nian, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1893,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[29],"tags":[],"class_list":["post-1892","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meio-ambiente"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1892","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1892"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1892\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1894,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1892\/revisions\/1894"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1893"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1892"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1892"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1892"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}