{"id":19099,"date":"2024-08-30T16:11:06","date_gmt":"2024-08-30T07:11:06","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=19099"},"modified":"2024-08-31T10:24:53","modified_gmt":"2024-08-31T01:24:53","slug":"joven-nian-lian-iha-loron-referendum-estadu-presiza-promove-direitus-umanus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/08\/30\/joven-nian-lian-iha-loron-referendum-estadu-presiza-promove-direitus-umanus\/","title":{"rendered":"Joven nian Lian iha Loron Referendum: Estadu Presiza Promove Direitus Umanus"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Joanina Casmiro &amp; Filomena da Conceicao<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>30 de Agostu hanesan loron importante ba Timor oan sira, nu\u2019udar loron determinasaun ba ukun rasik liu husi konsultasaun popular.&nbsp; Nune\u2019e iha tinan 25 nia laran, &nbsp;joven sira hato\u2019o sira nia lia menon hodi husu ba nain ulun sira atu promove direitu umanus.<\/p>\n\n\n\n<p>Filipe Marques de Jesus Nu&#8217;udar estudante departamentu polika Publika (UNTL),&nbsp; hateten, iha referendum maka mekanizmu ideal ida husi demokrasia hodi fo oportunidade ba sidadaun sira atu hili rasik tuir vontade pessoal, prontu simu konsekuensia midar no moruk saida de&#8217;it iha moris tomak, ne&#8217;e maka hili hakarak moris mesak, livre bolu independensia hakarak integra ka sadere maka dependensia, hanesan uluk iha 1999 akontese iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p><em>&#8220;Ita hatene referendum primeiru lori mai ita esperensia nakukun no nabilan ba determina ukun rasik-aan, livre husi esplorasaun, neo-kolonialismu ema rihun atus tolu maka sakrifika ona moris tomak ba rai ida ne&#8217;e atu liberta povu husi Kiak no mukit,&#8221;. <\/em>Dehan Filipi ba Neon Metin iha Kampus Merah kaikoli, kinta\u00a0 29\/08\/24.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne&#8217;e, esperansa ba governu hadi&#8217;a povu nia kondisaun moris liu-husi estadu interfere makas iha povu nia le&#8217;et kria kampo traballu, hadia kualidade edukasaun, fornese ai-moruk no atendimentu saude ne&#8217;eb\u00e8 akuntabilidade , hadi&#8217;a estrada, dada li\u00f1a eletrisidade, fornese be&#8217;e-mos, reduz taxa mal-nutrisaun, dezenvolvve kualidade moris povu nian ho dignu nu&#8217;udar umanu.<\/p>\n\n\n\n<p>Estadu Timor-Leste tenke hakonu no Promove Povu nia Direitu Umanus nu&#8217;udar Obrigasaun Estadu nian haktuir ba Prinsipiu fundamental direitu umanus nian ne&#8217;eb\u00e9 hateten hanesan umanu tenki goza liberdade no nesesidade Blnaziku sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Governante sira tenke &nbsp;tenke halo investimentu ho didiak ba OGE hodi melloria partisipasaun komunidade iha prosesu konstrusaun estadu hodi influensia povu nia interese, estadu respeita demokrasia, naun-diskriminasaun,respeita Igualdade Jeneiru, hamenus Violensia Domestika iha familia, rezolve erru ne&#8217;eb\u00e8 mosu iha konflitu GAR, GAM, hadia atendimentu polisia no Militarismu iha sosiedade, halo reforma justisa ba funsiun\u00e1riu estadu tenke iha responsabilidade masimu ba atendimentu publiku ida ho adekuadu.<\/p>\n\n\n\n<p>Nune&#8217;e m\u00f3s&nbsp; Elvira Odete Departamentu Petroleo, iha Universidade&nbsp; (DIT), haktuir loron referendum hanesan loron ida ne&#8217;eb\u00e9 Timoroan tomak hakat ba sentru votasaun hodi hili no determina Timor nia ukun rasik a&#8217;an.Ho ida ne&#8217;e hanesan jerasaun foun hakarak fo&nbsp; agradese ba Inan Aman sira nia luta no esforsu tomak mak ohin loron Timor-Leste bele hamosu liafuan ukun rasik an hodi ema hotu goza nia liberddae.<\/p>\n\n\n\n<p><em>&#8220;Ha&#8217;u hanesan jerasaun foun iha ha&#8217;u nia rai doben ida ne&#8217;e, Hau hakarak husu ba maluk joven sira seluk\u00a0 tenke respeitu lider sira tanba hodi sira nia terus no esforsu ohin loron ita goza ona liberdade bele hetan ona Independensia ba rai ida ne&#8217;e. Nu&#8217;udar joven ida esperansa ba futuru tenke banati tuir lideransa sira nia hanoin ka perspetiva no mos ba inan aman sira nia prinsipiu katak ami prontu defende ami nia rai no lakohi atu nasaun seluk mai ukun\u00a0 tan ita,&#8221;<\/em> dehan Elvira.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia m\u00f3s husu mos&nbsp; ukun nain sira presiza hatudu ezempleu diak ba jerasaun foun sira atu bele banati tuir, no lider sira&nbsp; m\u00f3s presiza lolo&nbsp; liman ba malu hodi Kria paz no unidade iha nasaun demokratika ida ne&#8217;e, no espera katak loron referendum ne&#8217;e,&nbsp; bele lori buat ne&#8217;eb\u00e9 di&#8217;ak atu nune&#8217;e hanesan joven bele banati tuir.<\/p>\n\n\n\n<p>Enkuantu Afonso Soares, hanesan joven ida m\u00f3s hateten, loron konsultasaun popular ida ne&#8217;eb\u00e9 &nbsp;Timor-Leste foin kore a&#8217;an hosi invajor sira ne&#8217;eb\u00e9 uluk&nbsp; okupa ilegalmente rai Timor-Leste ida ne&#8217;e durante tinan 24 anos nia laran. Tanba ne\u2019e&nbsp; jersaun foun sira presiza banati tuir eroi sira nia ain fatin.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ha&#8217;u nu&#8217;udar joven ida esperansa ba futuru maka oinsa ita atu banati tuir joven loriku asuwain sira ne&#8217;ebe uluk sakrifika sira nia a&#8217;an liu hosi luta ba ukun rasik an liu hosi matenek ne&#8217;eb\u00e9 sira iha hodi hakotu funu liu hosi uza&nbsp; pregu hodi hakotu funu to&#8217;o hetan independ\u00eancia iha loron 30 fulan Agustus tinan 1999, nu&#8217;udar joven ita tenke husik tiha hahalok a&#8217;at sira mai ita hamutuk luta ba desenvolvimento tamba ita hetan ona independensia lolos ne&#8217;eb\u00e9 rekoinese ona iha mundu internasional,&#8221; Dehan Afonso.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia haktuir tan, nu&#8217;udar joven ida tenke hatene lolos papel lolos mak saida no sa los mak atu bele kontribui ba nasaun, hanesan matenek nain ida ho naran Jhon kenedy hosi Afrika latin hateten katak, lalika husu bebeibeik ba nasaun atu halo maibe husu ba ema ida-idak nia a&#8217;an katak saida maka&nbsp; atu halo ba&nbsp; nasaun&nbsp; Timor-Leste ida ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne\u2019e hakarak rekomendasaun ba governu tenke ukun ho fuan la bele ukun ho kor tenke kria paz no dame iha rai doben ida ne\u2019e&nbsp; tau mos importansia povu sira ne&#8217;eb\u00e9 hela iha area rurais sira, no mos tau importante ba Edukasaun, Sa\u00fade no ba ema ho difisensia sira hotu iha rai doben ida ne&#8217;e.<\/p>\n\n\n\n<p>Governu mos tenke investe makas ba edukasaun, hadia kualidade edukasaun husi aspetu hotu-hotu, area infrastrutura, involve historia nasional iha kurikulum edukasaun, fornese biblioteka minimu iha nivel pre-sekundaria to&#8217;o nivel universitariu ba kada area estudu sira, fornese komputador ba eskolq sekundaria sira hodi aprende komputador.<\/p>\n\n\n\n<p><em>&#8220;Husu mos ba maluk joven sira tenke fo liman ba malu hodi kontribui nafatin ba ita nia nasaun Tamba nasaun ida atu lao diak presiza joven sira nia hamutuk hodi hari hametin nafatin espiritu naacionalismo iha pais Timor leste,&#8221; <\/em>nia husu ba joven sira.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Joanina Casmiro &amp; Filomena da Conceicao 30 de Agostu hanesan loron importante ba Timor oan sira, nu\u2019udar loron determinasaun ba ukun rasik liu husi konsultasaun popular.&nbsp; Nune\u2019e iha tinan 25 nia laran, &nbsp;joven sira hato\u2019o sira nia lia menon hodi husu ba nain ulun sira atu promove direitu umanus. Filipe Marques de Jesus Nu&#8217;udar [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19100,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63,1],"tags":[],"class_list":["post-19099","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia","category-uncategorized"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19099","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19099"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19099\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":19102,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19099\/revisions\/19102"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19100"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19099"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19099"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19099"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}