{"id":19358,"date":"2024-09-25T20:41:25","date_gmt":"2024-09-25T11:41:25","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=19358"},"modified":"2024-09-25T20:55:45","modified_gmt":"2024-09-25T11:55:45","slug":"governu-tenke-regula-setor-turizmu-baleia-agora-atu-garante-nia-sustentabilidade-ba-oin","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/09\/25\/governu-tenke-regula-setor-turizmu-baleia-agora-atu-garante-nia-sustentabilidade-ba-oin\/","title":{"rendered":"Governu tenke Regula Set\u00f3r Turizmu Baleia Agora atu Garante nia Sustentabilidade ba Oin"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Analiza badak husi Fundasaun Mahein<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha tempu badak, balea sira sei komesa halo moviementu iha \u00e1rea tasi Timor-Leste nian hanesan akontese tinan-tinan. Turista barak sei mai husi li\u2019ur atu bele hetan oportunidade hodi hare\u2019e no nani besik animal famozu sira ne\u2019e. Agora dadaun, Timor-Leste mak fatin \u00faniku iha mundu ne\u2019eb\u00e9 ema bele nani hamutuk ho baleia, tanba ne\u2019e ema barak interese atu mai halo atividade ne\u2019e. Aleinde ne\u2019e, Timor-Leste ko\u00f1esidu iha mundu hanesan fatin iha ne\u2019eb\u00e9 ho biodiversidade marina ne\u2019eb\u00e9 a\u2019as, ne\u2019eb\u00e9 atrai biolojista no konservasionista barak.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Maib\u00e9, set\u00f3r ne\u2019e enfrenta dezafiu bo\u2019ot tanba seidauk iha regulamentu ka fiskalizasaun leg\u00e1l atu monit\u00f3r no jere atividade refere. Situasaun sai urjente ona, no p\u00e9ritu marina no membru set\u00f3r privadu sira f\u00f3 avizu dehan karik Governu la kria regulamentu hodi kontrola set\u00f3r turizmu baleia, n\u00fameru ro\u2019o no turista ne\u2019eb\u00e9 aumenta ba beibeik bele afeita balea sira. Baleia sira bele muda sira nia hahalok no posibilidade sira sei la liu ona tasi Timor-Leste nian. Turizmu ne\u2019eb\u00e9 la regula f\u00f3 impaktu negativu ba baleia sira, maib\u00e9 mos bele destrui set\u00f3r turizmu ho potensi\u00e1l bo\u2019ot atu kontribui ba dezenvolvimentu sosi\u00e1l no ekon\u00f3miku iha Timor-Leste. Nune\u2019e mos, Governu lakon rendimentu barak tanba seidauk regula turizmu balea, osan ne\u2019eb\u00e9 bele kontribui ba estadu nia sustentabilidade finanseiru no mos bele investe ba jestaun ind\u00fastria no hadia kapasidade seguransa mar\u00edtima. Fundasaun Mahein (FM) hakerek artigu ida ne\u2019e atu diskute kona-ba asuntu ida ne\u2019e no f\u00f3 rekomendasaun ba pol\u00edtika na\u2019in no lejizlad\u00f3r Timor-Leste nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Turizmu baleia hanesan set\u00f3r ida ho potensi\u00e1l bo\u2019ot tebes atu kria kampu traballu, fornese rendimentu husi taxa, no kontribui ba kresimentu ekon\u00f3miku liu husi turizmu internasion\u00e1l. Aleinde ne\u2019e, <a href=\"https:\/\/www.theguardian.com\/world\/2016\/aug\/17\/atauro-island-timor-leste-the-push-to-protect-the-most-biodiverse-waters-in-the-world\">Timor-Leste nia biodiversidade marina a\u2019as tebes<\/a>, tanba ne\u2019e ita nia tasi importante tebes ba programa peskiza no konservasaun internasion\u00e1l. Maske nune\u2019e, governu no pol\u00edtiku sira seidauk hatudu kompriensaun kona-ba import\u00e1nsia set\u00f3r ida ne\u2019e, ka vontade atu kria lei no regulamentu atu jere set\u00f3r importante ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Peskizad\u00f3r sira <a href=\"https:\/\/www.reuters.com\/article\/business\/environment\/global-whale-hot-spot-discovered-off-east-timor-idUSTRE4BU0LD\/\">identifika Timor-Leste nu\u2019udar fatin importante<\/a> ida ba baleia sira iha tinan 2008. Maib\u00e9, liu tiha tinan 10 mak atividade turizmu baleia foin komesa aumenta maka\u2019as. Maioria atividade hare\u2019e no nani ho baleia konsentra iha tasi entre D\u00edli ho Ata\u00faro. Kompa\u00f1ia sira ne\u2019eb\u00e9 envolve iha set\u00f3r ne\u2019e husu governu atu regula set\u00f3r ne\u2019e, depois iha tinan 2020 Governu ho apoiu husi doad\u00f3r kria <a href=\"https:\/\/www.timorleste.tl\/wp-content\/uploads\/formidable\/4\/TL-Cetacean-Watching-Guidelines_Final-Draft_221018.pdf\">\u201cmatadalan\u201d ba atividade hare\u2019e baleia<\/a> (whale-watching). Matadalan ne\u2019e \u201cvolunt\u00e1riu\u201d, signifika governu f\u00f3 fiar de\u2019it ba kompa\u00f1ia sira atu implementa. Tempu ne\u2019eb\u00e1, Governu promete atu estabelese lei no regra kona-ba lisensamentu. Maib\u00e9, maske iha ona konsultasaun entre Governu ho grupu interesadu sira kona-ba lejislasaun, estadu seidauk finaliza regulamentu sira ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Aleinde ne\u2019e, karik governu no parlamentu konsege kria lei (la\u2019os de\u2019it \u201cmatadalan\u201d) ne\u2019eb\u00e9 obrigat\u00f3riu, Timor-Leste nia <a href=\"https:\/\/www.fundasaunmahein.org\/2024\/06\/06\/suspensaun-roo-patrolia-husi-australia-estraga-seguransa-nasional\/\">kapasidade atu implementa regulamentu mar\u00edtima sei limitadu<\/a>. Instituisaun seguransa estadu sira, liu-liu sira ne\u2019eb\u00e9 ho responsabilidade ba zona mar\u00edtima sira, falta ko\u00f1esimentu, formasaun no esperi\u00e9nsia ne\u2019eb\u00e9 neses\u00e1riu atu monit\u00f3r no jere set\u00f3r ida ne\u2019e ho efet\u00edvu. Ida ne\u2019e signifika katak estadu sei enfrenta difikuldade bo\u2019ot bainhira implementa regulamentu iha futuru.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tanba set\u00f3r turizmu baleia to agora seidauk regula, governu lakon rendimentu potensi\u00e1l barak. Agora dadaun, kompa\u00f1ia sira nia &nbsp;bazeia iha li\u2019ur mak domina merkadu turizmu baleia internasion\u00e1l. Kompa\u00f1ia luku nia sira (scuba diving companies) bazeia iha Timor-Leste mos hala\u2019o atividade turizmu baleia. Maib\u00e9 kompa\u00f1ia estranjeiru sira la rejistu iha Timor-Leste, la deklara rendimentu ba governu, no la selu taxa. Turista sira bele selu $1,000 ema ida loron ida, maib\u00e9 rendimentu ne\u2019e la kontribui ba ekonomia rai laran ka kofre estadu. Tanba ne\u2019e, Timor-Leste lakon rendimentu barak husi turizmu baleia ne\u2019eb\u00e9 bele kontribui ba estadu nia sustentabilidade finanseiru, no mos bele apoia jestaun sustent\u00e1vel ba set\u00f3r ne\u2019e rasik.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha mundu tomak, governu uza lisensa no regulamentu seluk hodi obriga kompa\u00f1ia sira selu taxa, depois uza rendimentu ne\u2019e hodi monit\u00f3r no jere atividades turizmu baleia atu asegura set\u00f3r nia sustentabililidade. Timor-Leste seidauk iha regulamentu ba set\u00f3r ne\u2019e, signifika katak ita lakon rendimentu husi taxa, no ita mos lakon benef\u00edsiu ambient\u00e1l no s\u00f3siu-ekon\u00f3miku ne\u2019eb\u00e9 mai husi set\u00f3r turizmu baleia ne\u2019eb\u00e9 jere ho di\u2019ak. Fundus ne\u2019eb\u00e9 Governu bele aloka ba programa konservasaun baleia, haforsa kapasidade seguransa mar\u00edtima, no apoia guia no kompa\u00f1ia lok\u00e1l sira, lakon tot\u00e1l tanba seidauk iha regulamentu. Nune\u2019e Governu Timor-Leste lakon oportunidade bo\u2019ot atu kria set\u00f3r turizmu baleia sustent\u00e1vel ne\u2019eb\u00e9 bele proteje baleia no mos apoia ekonomia ba tempu naruk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Fat\u00f3r seluk ne\u2019eb\u00e9 fasilita turizmu baleia ne\u2019eb\u00e9 la regula mak monitorizasaun movimentu ema tama husi li\u2019ur mai Timor-Leste ne\u2019eb\u00e9 la adekuadu. Agora dadaun, kompa\u00f1ia barak nia bazeia iha li\u2019ur hala\u2019o atividades turizmu baleia, no lori sira nia ema mai Timor-Leste sein hetan vistu traballu. Staff husi kompa\u00f1ia refere tama iha Timor-Leste liu husi aeroportu internasion\u00e1l D\u00edli no hetan vistu \u201cturizmu\u201d iha aeroportu. Pr\u00e1tika ne\u2019e kontra lei migrasaun nian, maib\u00e9 mos fasilita kompa\u00f1ia sira atu halo operasaun iha Timor-Leste no la kontribui ba ekonomia nasion\u00e1l liu husi taxa ka pagamentu seluk ne\u2019eb\u00e9 kompa\u00f1ia internasion\u00e1l sira tenke selu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kompa\u00f1ia sira rasik kontra lei migrasaun sira, maib\u00e9 problema nia abut lolos maka pol\u00edtika vistu ne\u2019eb\u00e9 la atualizadu no burokrasia ne\u2019eb\u00e9 la efisiente, tanba rua ne\u2019e fasilita atividades ileg\u00e1l iha rai laran. Hanesan <a href=\"https:\/\/www.fundasaunmahein.org\/2024\/08\/14\/kazu-fraude-email-komersial-vitoria-ba-ajensia-seguransa-sira-ka-lisaun-boot-ba-rede-krime-organizadu-sira\/\">FM hakerek ona<\/a>, ema sira ne\u2019eb\u00e9 hakarak mai Timor-Leste atu halo servisu seidauk bele aplika ba vistu traballu molok tama Timor-Leste. Nune\u2019e mos, prosesu atu trata vistu traballu naruk tebes no seidauk iha vistu espes\u00edfiku atu hala\u2019o servisu durante tempu badak (<em>short-term work visa<\/em>). Kompa\u00f1ia estranjeiru nia staff bele hatama aplikasaun ba vistu traballa bainhira sira iha Timor-Leste tiha ona. Maib\u00e9 regra la klaru no tempu aprovasaun naruk tebes, tanba ne\u2019e la l\u00f3jiku atu aplika ba vistu traballu, liu-liu ba staf sira ne\u2019eb\u00e9 sei servisu durante fulan 2-3 de\u2019it. Tanba ne\u2019e, regra atu\u00e1l no burokrasia ne\u2019eb\u00e9 la efisiente hafraku kontrolu migrasaun nian, no mos difikulta regulamentu set\u00f3r turizmu baleia. Karik Timor-Leste hakarak set\u00f3r ne\u2019e sai sustent\u00e1vel liu, Governu tenke muda pol\u00edtika no prosesu vistu nian, liu-liu kria dalan ba kompa\u00f1ia sira iha rai li\u2019ur atu aplika vistu traballu ba servisu tempu badak, <em>molok<\/em> sira mai Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Situasaun atu\u00e1l ne\u2019e, iha ne\u2019eb\u00e9 kompa\u00f1ia bazeia iha li\u2019ur aproveita Timor-Leste nia rekursu natur\u00e1l hanesan anim\u00e1l sira sein kontrolu, ameasa balada baleia no hafraku sustentabilidade set\u00f3r turizmu baleia nian. Governu falla atu kria regulamentu hodi kontrola n\u00fameru ro\u2019o no monit\u00f3r turista sira nia hahalok bainhira hala\u2019o atividades turizmu baleia, no mos falla atu garante kompa\u00f1ia turizmu baleia sira treinadu tuir padraun internasion\u00e1l no halo pr\u00e1tika ne\u2019eb\u00e9 etika no sustent\u00e1vel. Nune\u2019e, atividade turizmu baleia bele destrui rekursu marina importante ida ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir FM nia hare\u2019e, pol\u00edtika na\u2019in sira tenke aprende husi esperi\u00e9nsia nasaun seluk ne\u2019eb\u00e9 depende ba ekonomia tasi nian, hanesan Sri Lanka no Tonga. Iha nasaun refere, implementasaun regulamentu fraku no fasilita atividade turizmu baleia ne\u2019eb\u00e9 la sustent\u00e1vel. Tanba n\u00fameru ro\u2019o no turista barak demais, no pr\u00e1tika ne\u2019eb\u00e9 halo baleia tauk, baleia sira muda ba fatin seluk. Tanba ne\u2019e, set\u00f3r turizmu baleia iha nasaun rua ne\u2019e kuaze la eziste tiha ona.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Set\u00f3r turizmu baleia ne\u2019eb\u00e9 seidauk regula la sustent\u00e1vel, maib\u00e9 mos ameasa programa konservasaun mundi\u00e1l no estudu sient\u00edfiku sira liga ho baleia no golfi\u00f1u. Timor-Leste nia \u00e1rea mar\u00edtima ko\u00f1esidu iha mundu tanba ninia biodiversidade a\u2019as tebes, inklui anim\u00e1l ho tipu <em>cetacean<\/em> hanesan baleia no golfi\u00f1u. Tipu ka esp\u00e9sies ne\u2019eb\u00e9 ho n\u00fameru limitadu hanesan baleia azul no kaxalote (<em>sperm whale<\/em>) mos halo migrasaun liu husi tasi Timor-Leste kada tinan, signifika katak Timor-Leste nia potensi\u00e1l ba peskiza kona-ba baleia a\u2019as tebes. Estudu sient\u00edfiku iha Timor-Leste bele kontribui ba ita nia ko\u00f1esimentu kona-ba baleia sira nia hahalok no movimentu, no mos kondisaun eko-sistema marina nian. Ko\u00f1esimentu ne\u2019e esensi\u00e1l ba programa konservasaun sira no mos ba pol\u00edtika sira ne\u2019eb\u00e9 ligadu ho set\u00f3r ekon\u00f3miku mar\u00edtima sira hanesan turizmu, kom\u00e9rsiu tasi nian, peskas no peskiza ba mina no g\u00e1z.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha ona peskiza barak ne\u2019eb\u00e9 hatudu katak interasaun entre ema no baleia bele afeita ba baleia sira nia hahalok no movimentu, no ida ne\u2019e difikulta peskizad\u00f3r sira atu rekolla dad\u00fas kona-ba baleia sira nia moris no seluk tan. Pur ezemplu, baleia sente stres no tauk bainhira sira hasoru beibeik ema, nune\u2019e baleia sira bele muda padraun movimentu nian, halo oan, no han. Nune\u2019e, bainhira la iha regulamentu hodi kontrola no monit\u00f3r atividade ema no ro\u2019o relasiona ho baleia sira, ne\u2019e sei hafraku programa peskiza nian, no ida ne\u2019e sei estraga Timor-Leste nia reputasaun nu\u2019udar fatin importante ba peskiza kona-ba baleia no tasi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"https:\/\/timor-leste.gov.tl\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/EN-Programa-IX-Governo.pdf\">Programa IX Governu<\/a> promete atu prioritiza Ekonomia Azul nu\u2019udar pilar xave iha prosesu dezenvolvimentu nasion\u00e1l. Maib\u00e9 bainhira governu falla atu implementa regulamentu kona-ba turizmu baleia nian, ne\u2019e kontra direta promesa ida. Ekonomia Azul nia prins\u00edpiu xave mak tenke balansu entre atividade ekon\u00f3miku iha tasi ho prezervasaun eko-sistema ka ambiente marina nian. Nune\u2019e, Ekonomia Azul adopta modelu integradu ida ne\u2019eb\u00e9 reko\u00f1ese katak sustentabilidade ambient\u00e1l no prosperiedade ekon\u00f3mika la\u2019o hamutuk, labele separa. Infelizmente, situasaun agora nein proteje ambient\u00e1l ka promove prosperiedade.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"https:\/\/faolex.fao.org\/docs\/pdf\/tim221947.pdf\">Pol\u00edtika Nasional Ose\u00e1nu<\/a> (PNO) aprova iha tinan 2023 hafoin diskusaun naruk, maib\u00e9 FM nota katak pol\u00edtika ne\u2019e la mensiona baleia ka atividade turizmu baleia. Nune\u2019e mos, maske IX Governu promove Ekonomia Azul no selebra Loron Internasion\u00e1l Ose\u00e1nu iha fulan Ju\u00f1u liu b\u00e1, Governu seidauk \u2018follow-up\u2019 kona-ba PNO dezde pol\u00edtika governu nian aprova iha tinan kotuk, no seidauk estabelese Komit\u00e9 Diresaun Nasion\u00e1l Ose\u00e1nu ne\u2019eb\u00e9 iha responsabilidade atu implementa PNO. Faktu hirak ne\u2019e sujere katak pol\u00edtika na\u2019in sira seidauk kompriende ho urj\u00e9nsia atu implementa regulamentu ne\u2019eb\u00e9 forte relasiona ho atividades mar\u00edtima ne\u2019eb\u00e9 envolve baleia.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Estadu seidauk kria regulamentu ba set\u00f3r turizmu baleia ne\u2019eb\u00e9 aumenta ba beibeik no iha potensi\u00e1l ekon\u00f3miku ne\u2019eb\u00e9 bo\u2019ot tebes. Situasaun atu\u00e1l ne\u2019e la sustent\u00e1vel no halo p\u00e9ritu no set\u00f3r privadu sira preokupa tebes. Karik governu la kria lei no haforsa kapasidade atu implementa regulamentu refere, atividades turizmu baleia ne\u2019eb\u00e9 la kontroladu sei ameasa balada baleia nian iha Timor-Leste nia \u00e1rea tasi. Atividade refere bele kria impaktu negativu oi-oin, hanesan halo baleia sira lakohi ona liu husi tasi Timor-Leste nian. Ne\u2019e kria risku bo\u2019ot ba baleia rasik no mos ba Timor-Leste nia reputasaun hanesan fatin importante ida ba atividade turizmu no peskiza kona-ba baleia nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha sorin seluk, karik Governu Timor-Leste kria regulamentu kompriensivu ba set\u00f3r turizmu ida ne\u2019e, bele asegura katak rendimentu husi turizmu baleia sei investe fali iha \u00e1rea xave sira hanesan: monitorizasaun iha \u00e1rea tasi; prezervasaun no peskiza kona-ba baleia; akreditasaun, edukasaun no treinamentu liga ho atividade baleia; no dezenvolvimentu komunit\u00e1riu.&nbsp; Tuir p\u00e9ritu balun ne\u2019eb\u00e9 fahe hanoin ho FM, presiza kria lei espes\u00edfiku ida ne\u2019eb\u00e9 foka ba turizmu baleia no peskiza, no tenke mos kria pol\u00edtika ida ne\u2019eb\u00e9 apoia programa konservasaun baleia no promove set\u00f3r turizmu baleia ne\u2019eb\u00e9 sustent\u00e1vel no \u00e9tika. Presiza mos meius atu fasilita kompa\u00f1ia bazeia iha rai li\u2019ur atu hala\u2019o atividade iha Timor-Leste, atu nune\u2019e kompa\u00f1ia sira bele selu taxa, trata vistu relevante ba staf internasion\u00e1l sira, no kontribui ba ekonomia lok\u00e1l no haforsa kapasidade lok\u00e1l. Depois, atu estadu bele implementa lei ho efet\u00edvu, presiza mos aloka rekursu ne\u2019eb\u00e9 adekuadu atu haforsa kapasidade iha instituisaun seguransa mar\u00edtima sira. Iha tempu hanesan, lei no pol\u00edtika tenke apoia programa monitorizasaun no peskiza sira kona-ba baleia. Atividade rua refere bele mos finansia liu husi rendimentu ne\u2019eb\u00e9 estadu simu husi kompa\u00f1ia sira ne\u2019eb\u00e9 hala\u2019o atividade turizmu baleia.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Atu bele realiza benef\u00edsiu husi biodiversidade marina no mos realiza promesa IX Governu nian atu promove Ekonomia Azul, pol\u00edtika na\u2019in sira tenke servisu hamutuk hodi kria regulamentu kona-ba set\u00f3r turizmu baleia. Lid\u00e9r Timor-Leste bele asegura set\u00f3r turizmu baleia nia sustentabilidade ba oin, maib\u00e9 atu atinje ida ne\u2019e, presiza vontade pol\u00edtika ne\u2019eb\u00e9 forte. Set\u00f3r ne\u2019eb\u00e9 bem reguladu bele kontribui ba kresimentu ekon\u00f3miku, sustentabilidade finanseiru, no seguransa ambient\u00e1l. Karik lid\u00e9r sira falla atu regula set\u00f3r ida ne\u2019e, atividade turizmu baleia bele estraga fali baleia sira, no mos bele deztrui set\u00f3r importante ida ne\u2019e iha tempu badak, nune\u2019e Timor-Leste sei lakon nia reputasaun nu\u2019udar fatin importante ida ba anim\u00e1l marina sira. Tanba ne\u2019e, FM husu ba Governu no pol\u00edtika na\u2019in sira hotu atu prioritiza regulamentu set\u00f3r turizmu baleia, atu nune\u2019e Timor-Leste la bele lakon rekursu importante ida ne\u2019e.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Analiza badak husi Fundasaun Mahein Iha tempu badak, balea sira sei komesa halo moviementu iha \u00e1rea tasi Timor-Leste nian hanesan akontese tinan-tinan. Turista barak sei mai husi li\u2019ur atu bele hetan oportunidade hodi hare\u2019e no nani besik animal famozu sira ne\u2019e. Agora dadaun, Timor-Leste mak fatin \u00faniku iha mundu ne\u2019eb\u00e9 ema bele nani hamutuk ho [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19359,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-19358","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19358","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19358"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19358\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":19361,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19358\/revisions\/19361"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19359"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19358"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19358"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19358"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}