{"id":19362,"date":"2024-09-25T20:59:26","date_gmt":"2024-09-25T11:59:26","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=19362"},"modified":"2024-09-25T21:00:57","modified_gmt":"2024-09-25T12:00:57","slug":"lafaek-sei-harahun-administrasaun-publika-no-konfiansa-publiku-iha-timor-leste","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/09\/25\/lafaek-sei-harahun-administrasaun-publika-no-konfiansa-publiku-iha-timor-leste\/","title":{"rendered":"LAFAEK Sei Harahun Administrasaun P\u00fablika no Konfiansa P\u00fabliku Iha Timor Leste"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Hakerek Nain: Quintiliano A Belo<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Administrasaun p\u00fablika&nbsp; nia knaar mak implementa no ezekuta pol\u00edtika sira ho efetivu, servi jestaun rekurusu sira ho efisiente no servi atu halo diak nesesidade p\u00fabliku sira nian. Maib\u00e9, iha&nbsp; realidade jestor ka dirijenti sira iha administrasaun p\u00fablika nia laran, toman halo pr\u00e1tika sira hanesan korrupsaun, koluzaun no nepotizmu.<em> Korrupsaun<\/em> manifesta iha forma oioin, hanesan subornu no manipulasaun ba prosesu sira. Bainhira ofisi\u00e1l sira simu subornu hodi la tuir regulamentu, sistema tomak hetan kompromisu. Ida-ne&#8217;e la&#8217;\u00f3s de&#8217;it afeta kualidade servisu maib\u00e9 m\u00f3s kria kampu jogu ne&#8217;eb\u00e9 iresponsavel. <em>Koluzaun<\/em> dala barak envolve kria projetu fiktivu ka uza sala rekursu. Bainhira ofisi\u00e1l p\u00fabliku sira halo konspirasaun ho entidade privadu hodi lohi parte interesada sira, hamosu gastu ne&#8217;eb\u00e9 estraga no alokasaun sala ba rekursu. Pr\u00e1tika sira hanesan nee f\u00f3 impaktu negativu ba komunidade no hamenus liut\u00e1n konfiansa p\u00fabliku nian. <em>Nepotizmu<\/em> iha administrasaun p\u00fablika f\u00f3 prioridade ba ligasaun fam\u00edlia nian duk\u00e9 m\u00e9ritu, sei hamosu inkompet\u00e9nsia iha pap\u00e9l krusi\u00e1l sira. Bainhira halo dezisaun bazeia ba relasaun peso\u00e1l no ignora kualifikasaun no meritu sei difikulta efik\u00e1sia organizasion\u00e1l inklui perpetua kultura favoritizmu nian. Pr\u00e1tika sira-ne&#8217;e koletivamente hamenus konfiansa p\u00fabliku nian, estraga governasaun di&#8217;ak, no difikulta reforma pozitivu sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">&nbsp;<br>Erozaun ba Konfiansa boot ne\u2019ebe akontese iha administrasaun p\u00fablika ohin loron maka jestor ka dirijenti governu nian f\u00f3 liu prioridade ba ligasaun peso\u00e1l, ligasaun fam\u00edlia, ka afiliasaun pol\u00edtika sira duk\u00e9 m\u00e9ritu.&nbsp; Att liu tan jestor ka direjenti sira brani salta lei em vigor ho rajaun politika ne\u2019ebe injustifikadu hodi koloka forsa desrutiva iha instituisaun estadu nian sira inklui apaga dadaun politika promosaun boa governasaun no tranformasaun sistema iha Timor Leste. Dadus estat\u00edstika Banku Dezenvolvimentu Azi\u00e1tiku no levantamentu nasion\u00e1l sira hosi ONG lok\u00e1l sira ilustra katak diminuisaun signifikativa iha konfiansa p\u00fabliku, hosi 65% iha 2018 ba de&#8217;it 45% iha 2022 hodi reforza mos Peskiza Governasaun no Prestasaun Servisu 2021 nian ne\u2019ebe indika, sidadaun 40% de&#8217;it maka fiar ba governasaun diak. Skeptisizmu ida-ne&#8217;e bele difikulta governasaun ne&#8217;eb\u00e9 efetivu, tanba sidadaun sira bele iha probabilidade ki&#8217;ik liu atu koopera ka apoia inisiativa sira ne&#8217;eb\u00e9 ema haree hanesan kontaminadu ho korrupsaun. Konkretamente hakarak dehan katak, investigasaun ba kontratu p\u00fabliku sira hatudu, projetu infraestrutura oioin hetan adjudikasaun ba empreza sira ne&#8217;eb\u00e9 maka na&#8217;in maka membru fam\u00edlia sira hosi jestor ka direijenti aas sira. Relat\u00f3riu barak mos indika, kontratu sira-ne&#8217;e dala barak rezulta serbisu ne&#8217;eb\u00e9 lad\u00fan di&#8217;ak no la kumpri kontratu. Iha parte seluk mos akontese, pr\u00e1tika sira kontratasaun nian dala barak favorese indiv\u00edduu sira bazeia ba ligasaun famili\u00e1r ka afiliasaun pol\u00edtika sira. ONG lok\u00e1l ida relata katak iha 2023, maizumenus 60% hosi kontratasaun foun sira iha pozisaun governu nian iha ligasaun ho pol\u00edtiku atu\u00e1l sira, hodi estraga prins\u00edpiu meritokr\u00e1tiku sira ne&#8217;eb\u00e9 neses\u00e1riu ba governasaun ne&#8217;eb\u00e9 efetivu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">&nbsp;<br>Hahalok sira ne\u2019e dala barak marka ho&nbsp;<em>Korrupsaun<\/em>: Relat\u00f3riu sira indika katak to&#8217;o 30% hosi kontratu p\u00fabliku sira bele envolve pr\u00e1tika korrupsaun sira, tuir Transpar\u00e9nsia Internasion\u00e1l nia Relat\u00f3riu Korrupsaun Glob\u00e1l. Ida-ne&#8217;e destaka dezafiu signifikativu ida, tanba rekursu p\u00fabliku sira desvia hosi servisu no infraestrutura esensi\u00e1l sira. <em>Falta Responsabilidade<\/em>. Peskiza ida iha 2022 hosi Asia Foundation hetan katak liu 60% hosi respondente sira fiar katak ofisi\u00e1l korruptu sira sei la hasoru konseku\u00e9nsia sira ba sira nia asaun sira. Persesaun ida-ne&#8217;e estraga estadu direitu no hamenus konfiansa p\u00fabliku nian iha governasaun. Fallansu atu hat\u00e1n ba hahalok sala sira, ne&#8217;eb\u00e9 permite kultura impunidade nian.&nbsp;<em>Inefisi\u00e9nsia: <\/em>Dadus husi Banku Mundi\u00e1l indika katak klasifikasaun satisfasaun servisu p\u00fabliku nian tun maka&#8217;as, husi 65% iha 2018 ba de&#8217;it 45% iha 2021-2022. Sidadaun sira sente beibeik katak sira nia nesesidade sira la hetan, ne&#8217;eb\u00e9 hamosu frustrasaun no deziluzaun. Neglij\u00e9nsia servisu p\u00fabliku sira hodi favorese ajenda peso\u00e1l sira, ne&#8217;eb\u00e9 hamosu mal-administrasaun. Inefisi\u00e9nsia iha prestasaun servisu sai aat liut\u00e1n tanba f\u00f3 prioridade ba ajenda peso\u00e1l sira duk\u00e9 bem-estar p\u00fabliku. &nbsp;<em>Esplorasaun: <\/em>Esplorasaun kargu p\u00fabliku nian ba enrikesimentu peso\u00e1l sai evidente iha asaun sira hosi l\u00edder balu ne&#8217;eb\u00e9 trata sira nia pozisaun hanesan oportunidade sira ba estrasaun rekursu nian. Trata kargu p\u00fabliku hanesan meius ida atu hasai rekursu sira lah\u00f3 preokupasaun ba bem-estar p\u00fabliku. Hahalok husi jestor ka dirijenti sira nee\u2019e, ho momos kedas lori ita ba dalan harahun krediblidade instituisaun governu nian sira iha Timor Leste. Fallansu atu promove governasaun di\u2019ak, ne\u2019eb\u00e9 reflete iha observasaun emp\u00edriku sira-ne\u2019e, f\u00f3 perigu ba esforsu transformasaun sistema iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">&nbsp;<br>Husi deskrisaun sira iha leten loos katak, lalaok administrasaun p\u00fablika nian sei sai att liu, bainhira too ona iha nivel sira hanesan tuir mai nee;<\/p>\n\n\n\n<ol start=\"1\" class=\"wp-block-list\">\n<li><em>Lakon Lejitimidade<\/em>. Imagen negativa no deskonfiasa publiku nian kona ba dirijenti ida nia hahalok automaticamente sei halakon lejitimidade. Pior liu tan hahalok sira kona ba korrupsaun ka manipulasaun ba lei, publiku kaer toman maske liu husi ibun ba ibun katak dirijenti sira preokupa liu ho benef\u00edsiu peso\u00e1l duk\u00e9 servisu p\u00fabliku. Bainhira lejitimidade lakon, sidadaun sira sai s\u00edniku kona-ba prosesu pol\u00edtiku sira no s\u00e9tiku kona-ba motivu sira iha governu nia asaun sira nia kotuk.<\/li>\n\n\n\n<li><em>Korrupsaun ne\u2019eb\u00e9 aumenta<\/em>. Direjenti ka superior ofisi\u00e1l p\u00fabliku sira ne&#8217;eb\u00e9 hetan konfiansa por politika \u00a0envolve abertamenta halo negosiasaun ba posizasaun, projeitu no kriasaun servisu ba malu la tuir nesesidade Instituisaun nian. Desizaun sira la bazeia ona ba m\u00e9ritu ka justisa maib\u00e9 bazeia ba favoritizmu no subornu. Aktu nee sei hafraku liut\u00e1n instituisaun sira ne&#8217;eb\u00e9 maka atu salvaguarda bem p\u00fabliku.<\/li>\n\n\n\n<li><em>Instabilidade Sosi\u00e1l no Ekon\u00f3mika<\/em>. Ezistensia administrasaun p\u00fablika ne\u2019ebe laiha kredibilidade sei hafraku abilidade governu sira nian atu fornese servisu b\u00e1ziku sira. Ate prontu no avisa malu oinsa bele hetan porsentu ba lukru privadu ba iha projetu; infraestrutura sira, edukasaun, sa\u00fade, no servisu esensi\u00e1l sira seluk. Nune\u2019e hamosu deit dist\u00farbiu sosi\u00e1l, dezastre no ekon\u00f3mia hakdasak.<\/li>\n\n\n\n<li><em>Enfrakesimentu ba Prosesu Demokr\u00e1tiku sira.<\/em>\u00a0Iha sistema sira ne\u2019ebe laiha ona moral, sai dirijenti atu habokur an liu dalan kongkalikong, prosesu demokr\u00e1tizasaun sei mate. Sei mosu manipulasaun, estraga liberdade espresaun, ka limita asesu ba informasaun. Rezultadu maka erozaun ida ba norma demokr\u00e1tiku sira, hodi governu funsiona lah\u00f3 kontrolu no ekil\u00edbriu ne&#8217;eb\u00e9 signifikativu, no sidadaun sira sente laiha kbiit. Iha Nasaun sira ne\u2019ebe demokrasia komesa funsiona ho di\u2019ak, administrasaun p\u00fablika apoia estadu, garante responsabilizasaun, no f\u00f3 dalan ba transpar\u00e9nsia.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Situasaun ne\u2019ebe temin dadauk no liga ho Sua santidade Papa Francisco nia liafuan ikus kona-ba LAFAEK, sai reflesaun diak ba Timoroan sira atu aprende. Papa Francisco ladehan Timoroan mak LAFAEK, maibe Timoroan barak hahu nakfilak an atu sai LAFAEK. Liu-liu koment\u00e1riu sira kona-ba erozaun val\u00f3r kultur\u00e1l sira rezona kle\u2019an iha kontestu ida-ne\u2019e, kestaun sira kona-ba mor\u00e1l no respeitu ba rekursu p\u00fabliku sira komesa lakon. Papa Francisco nia reflesaun kona-ba val\u00f3r kultur\u00e1l no Nia \u00e9nfaze ba mantein integridade no respeitu ba rekursu komunidade nian sai hanesan lembransa ida kona-ba nesesidade atu prezerva patrim\u00f3niu kultur\u00e1l no padraun \u00e9tika sira. Lia menon ida-ne&#8217;e hanesan sujestaun ba ema ida-idak atu reklama no hametin sira nia val\u00f3r sira, hodi haburas esp\u00edritu respeitu no responsabilidade nian. Mensajen ida-ne&#8217;e mos konvida di\u00e1logu ida ne&#8217;eb\u00e9 luan kona-ba oins\u00e1 atu halo balansu ba progresu ho prezervasaun kultur\u00e1l, hodi garante katak jerasaun sira iha futuru hetan eransa sosiedade ida ne&#8217;eb\u00e9 bazeia iha respeitu no val\u00f3r sira ne&#8217;eb\u00e9 rai hela husi bei ala sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mensajen ida-ne\u2019e subli\u00f1a duni asuntu kr\u00edtiku ida iha Timor-Leste: tensaun entre progresu no prezervasaun padraun \u00e9tika iha governasaun. Prioritizasaun ba benef\u00edsiu peso\u00e1l liu fali servisu p\u00fabliku iha administrasaun publika ne\u2019ebe komete rasik husi funsion\u00e1riu p\u00fabliku sira. Hatudu mos katak dezafiu sist\u00e9miku ida ne&#8217;eb\u00e9 luan ne&#8217;eb\u00e9 bele sobu tantu integridade institusion\u00e1l no konfiansa p\u00fabliku. Lia menon kona ba LAFAEK, liga ba asaun sira kona ba KKN, Termu LAFAEK, sai hanesan emblem\u00e1tiku ba hahalok ne\u2019eb\u00e9 hatudu hosi funsion\u00e1riu administrasaun p\u00fablika ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 liu prioridade ba benef\u00edsiu peso\u00e1l duk\u00e9 servisu p\u00fabliku. Funsion\u00e1riu p\u00fabliku sai nudar Jestor ka Direjenti parese la&#8217;\u00f3s de&#8217;it la konsidera prins\u00edpiu \u00e9tika nian maib\u00e9 m\u00f3s hili atu ignora prins\u00edpiu mor\u00e1l fundament\u00e1l sira, inklui hanorin sagradu sira nudar Kristaun.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hanesan Sua Santidade Papa Francisco subli\u00f1a ona, val\u00f3r sira ne\u2019eb\u00e9 ita kaer metin tenke orienta ita-nia hahalok sira. Maib\u00e9, barak liu utiliza pozisaun no haluha tiha es\u00e9nsia husi hanorin sira-ne&#8217;e, inklui bolu atu respeita <em>&#8220;C\u00e9sar nia sas\u00e1n fo ba Cesar&#8221; no &#8220;Maromak nia sas\u00e1n sira fo ba Maromak&#8221;.<\/em>&nbsp; Asaun hosi indiv\u00eddu sira-ne&#8217;e\u2014ne&#8217;eb\u00e9 esplora rekursu p\u00fabliku sira ba interese peso\u00e1l, pinta imajen ida ne&#8217;eb\u00e9 lad\u00fan di&#8217;ak kona-ba administrasaun p\u00fablika. Sira nia opsaun la&#8217;\u00f3s de&#8217;it trai konfiansa hosi sidadaun sira ne&#8217;eb\u00e9 sira serb\u00ed maib\u00e9 m\u00f3s estraga integridade hosi instituisaun ne&#8217;eb\u00e9 maka atu tane aas justisa no responsabilizasaun. Nee nudar esplorasaun ba mal-uzu autoridade nian, ne&#8217;eb\u00e9 lori desizaun nakono ho konflitu no hametin liut\u00e1n kultura impunidade nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Preokupasaun kona-ba atu\u00e1l administrasaun p\u00fablika nian iha Timor-Leste karik liga ho termu LAFAEK, reflete &nbsp;dunik dezafiu ida ne&#8217;eb\u00e9 kle&#8217;an iha atual governasaun nee nia laran liu-liu lideransa sira ne\u2019ebe kaer savi iha administrasaun p\u00fablika. Desafius sira ne\u2019e sei lori sofrementu, maibe hanesan Timoroan tenki brani hahu harii filafali padraun atu restaura kredibilidade ho komprensivu, hodi haburas konfiansa p\u00fabliku hanesan solusaun simples sira tuir mai;<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><em>Haforza no Despolitiza medida Anti-Korrupsaun ho Forte. <\/em>Politiku sira tenke f\u00f3 prioridade ba kombate korrupsaun liuhosi hametin instituisaun sira ne\u2019ebe esforsu an ba anti-korrupsaun, haforsa enkuadramentu leg\u00e1l sira ne&#8217;eb\u00e9 rigorozu, no garante katak violad\u00f3r sira hasoru konseku\u00e9nsia loloos. Ho nune\u2019e maka bele ajuda restaura integridade administrasaun p\u00fablika nian no f\u00f3 sin\u00e1l ba sidadaun sira katak governu s\u00e9riu kona-ba reforma. \u00a0<\/li>\n\n\n\n<li><em>Promove Transpar\u00e9nsi.<\/em>\u00a0Transpar\u00e9nsia maka pil\u00e1r xave ida ba konfiansa p\u00fabliku nian. Politiku sira tenke halo sira nia knaar sira sai vizivel ba p\u00fabliku liuhosi f\u00f3 sai tranzasaun finanseira sira, loke prosesu sira foti desizaun nian ba eskrut\u00edniu, no asegura katak ofisi\u00e1l p\u00fabliku sira responsabiliza ba sira nia asaun sira. Kria kultura transpar\u00e9nsia ida ne&#8217;eb\u00e9 la subar no laiha espasu atu subar hodi ganha fali konfiansa p\u00fabliku nian.<\/li>\n\n\n\n<li><em>Hametin Instituisaun P\u00fablika sira.<\/em>\u00a0Instituisaun sira tenki fornese verifikasaun neses\u00e1riu sira kona-ba pod\u00e9r no asegura katak rekursu p\u00fabliku sira uza ba interese p\u00fabliku. Labele koko hakiak Lafaek iha kalilin okos\u00a0 no nakfila an sai\u00a0 lafaek hodi asegura an ba interese privadu ou grupo nian ne\u2019ebe bele hafraku instituisaun sira.<\/li>\n\n\n\n<li><em>Enkoraja Envolvimentu S\u00edviku.<\/em>\u00a0Politiku sira tenke kria plataforma sira ba envolvimentu p\u00fabliku, hodi enkoraja sidadaun sira atu hola parte iha prosesu sira foti desizaun nian. Bainhira sidadaun sira sente katak sira iha lian no ema rona sira, sira iha posibilidade boot liu atu fiar sira nia l\u00edder sira no sistema governasaun. Partisipasaun sidadaun nian krusi\u00e1l atu estabelese hikas konfiansa iha administrasaun p\u00fablika.<\/li>\n\n\n\n<li><em>\u00c9tika Lideransa nian<\/em>. Etika lideransa nian esensi\u00e1l atu estabelese oins\u00e1 ofisi\u00e1l p\u00fabliku sira komporta. L\u00edder sira tenki sai modelu integridade, onestidade, no kompromisu ba bem p\u00fabliku, tamba aktus nee bele inspira hahalok sira ne&#8217;eb\u00e9 hanesan iha set\u00f3r p\u00fabliku tomak. L\u00edder ne\u2019ebe iha \u00e9tiku ajuda harii fali konfiansa liuhosi hatudu servisu ba p\u00fabliku ou servi laos ba interese rasik. Lider sira nia hahalok hanesan reflesaun ida ba valores administrasaun ida nian.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Prinsipius no lia menon kona ba LAFAEK hanesan temin iha leten, lori hau too iha konluzasaun ida katak, &nbsp;mesmu lafaek la ezisti iha administrasaun publika, maibe labele hakiak LAFAEK no sai LAFAEK iha administrasaun p\u00fablika. Esensi\u00e1l ba funsion\u00e1riu p\u00fabliku hotu-hotu atu kompromete filafali ba val\u00f3r sira integridade no servisu nian. Lideransa loloos presiza dedikasaun ba bem kom\u00fan, respeitu ba padraun \u00e9tika sira, no reko\u00f1esimentu ba responsabilidade mor\u00e1l sira ne&#8217;eb\u00e9 mai ho pod\u00e9r. Liuhusi ali\u00f1a asaun sira ho val\u00f3r sira, ita bele restaura fiar iha administrasaun p\u00fablika no kria futuru ida nabilan liu ba Timor-Leste. Restaura fiar ba instituisaun p\u00fablika sira ne\u2019e esensi\u00e1l ba dezenvolvimentu no estabilidade Timor-Leste nian. Hodi hasoru dezafiu sira-ne&#8217;e ho forza tomak, hah\u00fa harii fali konfiansa no hasa&#8217;e lejitimidade governu nian iha sidadaun sira-nia matan ne&#8217;eb\u00e9 sira serb\u00ed.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mai ita hanoin katak legadu lideransa nian la&#8217;\u00f3s sukat ho benef\u00edsiu peso\u00e1l maib\u00e9 ho impaktu pozitivu ne&#8217;eb\u00e9 ita iha ba ita-nia komunidade sira no konfiansa ne&#8217;eb\u00e9 ita harii ho ita-nia maluk sidadaun sira. Ita tenke rejeita dalan LAFAEK nian no hakuak kompromisu ida ba governasaun \u00e9tika no responsabilizasaun p\u00fablika. Haforza kompromisu ba transpar\u00e9nsia, responsabilizasaun no \u00e9tika husi direjenti iha instituisaun publiku sira nian. Administrasaun p\u00fablika iha Timor-Leste presiza urjente atu tau matan ba kestaun sira kona-ba korrupsaun no esplorasaun. Tamba bainhira rahun, bele lori tinan barak atu harii filafali, maib\u00e9 sai nafatin fundasaun esensi\u00e1l ba kontratu sosi\u00e1l ne&#8217;eb\u00e9 kesi sidadaun no estadu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cAdministrasaun P\u00fablika Laos Fatin LAFAEK, Maibe Fatin Ba Servi Publiku Ho Integredidade Hodi Melhora Sidadaun Nia Moris Diak Iha Timor Leste\u201d<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek Nain: Quintiliano A Belo Administrasaun p\u00fablika&nbsp; nia knaar mak implementa no ezekuta pol\u00edtika sira ho efetivu, servi jestaun rekurusu sira ho efisiente no servi atu halo diak nesesidade p\u00fabliku sira nian. Maib\u00e9, iha&nbsp; realidade jestor ka dirijenti sira iha administrasaun p\u00fablika nia laran, toman halo pr\u00e1tika sira hanesan korrupsaun, koluzaun no nepotizmu. Korrupsaun manifesta [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19363,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-19362","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19362","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19362"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19362\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":19366,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19362\/revisions\/19366"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19363"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19362"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19362"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19362"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}