{"id":19383,"date":"2024-10-03T10:35:43","date_gmt":"2024-10-03T01:35:43","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=19383"},"modified":"2024-10-03T10:35:47","modified_gmt":"2024-10-03T01:35:47","slug":"mekanizmu-solusaun-ba-disputa-entre-midia-ho-publiku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/10\/03\/mekanizmu-solusaun-ba-disputa-entre-midia-ho-publiku\/","title":{"rendered":"Mekanizmu Solusaun ba Disputa entre M\u00eddia ho P\u00fabliku"},"content":{"rendered":"\n<p>Hakerek nain Alberico da Costa Junior<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>(Reflesaun ida ba Komemorasaun Loron Nasion\u00e1l Liberdade Imprensa 16 Outrubru)<\/em><\/strong><br>\u00a0<br>\u00a0<strong>Artigu ne\u2019e la reprezenta vizaun instituisaun ne\u2019eb\u00e9 hakerek-na\u2019in haknaar an ba<\/strong><br>\u00a0<br>Prof. Dr. Bagir Manan, SH., MCL iha ninia livru Menjaga Kebebasan Pers di Pusaran Hukum (2014) hateten Liberdade imprensa la\u2019\u00f3s deit nu\u2019udar gostu ou grasa, maib\u00e9 bele sai dezastre bainhira la utiliza ho loos, la utiliza ho resposavel no disiplina. Deklarasaun eis-prezidente Conselho de Imprensa Indon\u00e9zia ne\u2019e refere ba responsabilidade m\u00eddia no jornalista nian iha kontestu jornalizmu nian. Oins\u00e1 m\u00eddia ka jornalista iha ninia kobertura no publikasaun not\u00edsia no programa sira nafatin tane-aas prins\u00edpiu jornalizmu univers\u00e1l no oins\u00e1 nafatin kumpri K\u00f3digu \u00c9tika Jornal\u00edstika bainhira hala\u2019o atividade jornal\u00edstiku, tantu iha kontestu kobertura no publikasaun not\u00edsia. Iha kestaun ne\u2019e, m\u00eddia no jornalista hala\u2019o knaar espesi\u00e1l bazeia ba Konstituisaun RDTL no Lei Komunikasaun Sosi\u00e1l (Lei KOMSOS), maib\u00e9 nafatin tane aas dignidade umana, respeita ema seluk nia privasidade, onra no narak di\u2019ak. Maske nune\u2019e jornalista ka m\u00eddia nafatin serbisu ba interese ema barak nian (public interest) bainhira iha kazu ka asuntu ruma ne\u2019eb\u00e9 iha ligasaun ho serbisu p\u00fabliku nian, m\u00eddia no jornalista iha dever tomak hodi hala\u2019o nia pap\u00e9l informativu no kontrolu sosi\u00e1l atu kobre no publika asuntu ne\u2019e hodi garante transpar\u00e9nsia no boa governasaun. Asuntu sira liga ho serbisu p\u00fabliku nian, hanesan eviksaun ne\u2019eb\u00e9 SEATOU halo ne\u2019e, m\u00eddia ka jornalista iha obrigasaun konstitusion\u00e1l hodi tranzmite, satan eviksaun ne\u2019e halo iha espasu p\u00fabliku, laiha ema ida mak atu bandu, liuliu sira ne\u2019eb\u00e9 kaer kargu p\u00fabliku.<br>\u00a0<br>Sr. Bagir Manan nia liafuan sira temi iha leten konkretamente refere ba not\u00edsia sira ho natureza akuzativu, julga ema (trial by the press), la aprezenta faktu, la-distingi entre faktu no opiniaun nom\u00f3s laiha konfirmasaun ho parte sira ne\u2019eb\u00e9 sai sujetu ba not\u00edsia ne\u2019eb\u00e9 publika. Ezatamente, not\u00edsia sira ho natureza hanesan ne\u2019e mak sai nu\u2019udar kauza ba disputa entre m\u00eddia no p\u00fabliku tanba afeita ema seluk ninia imajen no naran di\u2019ak. Nune\u2019e m\u00f3s not\u00edsia sira ne\u2019eb\u00e9 konsidera bias, estereotipu no presupostu (prasangka buruk). Enkuantu, aktu impedimentu, ameasa no viol\u00e9nsia hasoru jornalista ka m\u00eddia bainhira sira hala\u2019o atividade jornalizmu nian ne\u2019e konsidera m\u00eddia ka jornalista nu\u2019udar vitima. Iha situasaun ne\u2019e, presizamente tenke distingi entre ida-ne\u2019eb\u00e9 mak konsidera m\u00eddia nu\u2019udar kauza ba disputa no m\u00eddia nu\u2019udar vitima (korban). Bainhira kan\u00e1l m\u00eddia ida halo publikasaun not\u00edsia akuzativu no laiha konfirmasaun ho parte ne\u2019eb\u00e9 akuzadu iha not\u00edsia laran ida-ne\u2019e konsidera nu\u2019udar kauza ba disputa ne\u2019eb\u00e9 nia fonte ne\u2019e mai husi not\u00edsia nu\u2019udar obra jornal\u00edstika.<br>\u00a0<br>\u00a0Bainhira jornalista no m\u00eddia hala\u2019o ninia knaar jornalizmu, maib\u00e9 ema ruma impede, ameasa ka baku, estraga nia ekipamente, apaga nia fotog\u00e1fia ka vidiu, ou koa-sai parte ida husi konte\u00fadu not\u00edsia ruma, ida-ne\u2019e konsidera m\u00eddia hanesan vitima iha kontestu liberdade imprensa. Bainhira jornalista ida komete kazu krime, hanesan baku ema, envolve iha kazu subornu, hais ema (memeras) no viol\u00e9nsia domestika no aktu krime sira seluk, ida-ne\u2019e la tama iha disputa m\u00eddia. Aktu sira ohin temi ne\u2019\u00e9 fora ka sai husi atividade jornalizmu nian, entaun K\u00f3digu \u00c9tika no Lei Komunikasaun Sosi\u00e1l (Lei KOMSOS) la proteje nia. Nune\u2019e, jornalista tenke responde no responsabiliza ba ninia aktu krime ne\u2019e tuir K\u00f3digu Prosesu Pen\u00e1l no mekanizmu solusaun ne\u2019eb\u00e9 estipula iha Lei KOMSOS la aplika ba kazu ne\u2019e.<br>\u00a0<br>Durante ne\u2019e iha keisar balu mai husi instituisaun p\u00fabliku no instituisaun privadu sira hodi refere ba Conselho de Imprensa relasiona ho publikasaun not\u00edsia balu ne\u2019eb\u00e9 tuir sira la tuir faktu no sirkumt\u00e1nsia loloos akontesimentu nian. Ho nune\u2019e, sira husu direitu resposta no direitu retifikasaun, maib\u00e9 dala balu entidade sira ne\u2019e nia keisar la tuir prosesu (alur) loloos ne\u2019eb\u00e9 haktuir iha Lei KOMSOS, Artigu 34 kona-ba direitu resposta no direitu retifikasaun. Tanba keisar refere la haruka direta ba redasaun kan\u00e1l m\u00eddia ne\u2019eb\u00e9 publika not\u00edsia, maib\u00e9 diretamentu haruka ba iha Consellho de Imprensa. Faktu seluk mak dala ruma direitu retifikasaun no direitu resposta ne\u2019e f\u00f3 fali ba kan\u00e1l m\u00eddia seluk, afin\u00e1l not\u00edsia refere publika husi m\u00eddia seluk, entaun ida-ne\u2019e laiha relev\u00e1nsia. Situasaun ne\u2019e akontese tanba <em>media officer<\/em> ka ases\u00f3r m\u00eddia sira la konsege esplika didi\u2019ak prosesu direitu resposta no direitu retifikasaun ne\u2019e ba sira nia xefe iha instituisaun ne\u2019eb\u00e9 sira serbisu ba tuir Lei KOMSOS.<br>\u00a0<br>Direitu resposta no direitu retifikasaun ne\u2019e tenke hato\u2019o ba redasaun kan\u00e1l m\u00eddia ne\u2019eb\u00e9 publika not\u00edsia iha loron 30 nia laran depois publikasaun not\u00edsia ne\u2019e sai objetu disputa. Iha kazu ne\u2019e, redasaun kan\u00e1l m\u00eddia labele rekuza direita resposta no direitu retifikasaun ne\u2019e no bainhira rekuza tenke ho razaun tuir Lei KOMSOS, Artigu 34. Kuandu la f\u00f3 razaun ba rekuza atu hala\u2019o direitu resposta nian ne\u2019e maka sai nu\u2019udar kontraordenasaun ne\u2019eb\u00e9 hetan sansaun ho koima USD $ 2.500 to\u2019o $ 10.000. Prinsipalmente, direitu resposta no direitu retifikasaun ne\u2019e la\u2019\u00f3s deit obrigasaun leg\u00e1l tuir Lei KOMSOS, maib\u00e9 m\u00f3s nu\u2019udar direitu sivika ba sidadaun sira ne\u2019eb\u00e9 hetan impaktu negativu ruma husi publikasaun not\u00edsia ba sira ninia onra, imajen no naran di\u2019ak. Entaun, direitu resposta no direitu retifikasaun hanesan espasu ida ba sira hodi ezerse sira nia direitu hodi responde ba not\u00edsia ne\u2019eb\u00e9 konsidera la bal\u00e1nsu no la aprezenta faktu lolos tuir prins\u00edspu jornalizmu <em>fair and balance<\/em>.<br>\u00a0<br>Hanesan temi ona iha leten katak iha fonte dimensaun rua kona-ba fonte konflitu ka disputa entre m\u00eddia no p\u00fabliku. Primeiru mak m\u00eddia nu\u2019udar kauza konflitu tanba ninia publikasaun not\u00edsia nu\u2019udar obra jornal\u00edstika hanesan parte ida husi serbisu sala redasaun nian (news room). Dimensaun seluk mak m\u00eddia nu\u2019udar vitima, ida-ne\u2019e liga ho liberadde imprensa. Ezemplu ida mak foin dadauk ne\u2019e SEATOU ho ninia ekipa impede jornalista sira husi kobertura ba prosesu eviksaun ba vended\u00f3r sira Kampung Baru, Comoro no <em>delete <\/em>ka apaga filmajen ne\u2019eb\u00e9 jornalista Media One halo iha tempu ne\u2019eb\u00e1. Nune\u2019e m\u00f3s aktu limitasaun ba m\u00eddia nia atividade jornalizmu nian, pur ezemplu permite m\u00eddia balu deit mak bele halo kobertura ba atividade p\u00fabliku nian, enkuantu m\u00eddia seluk la hetan autorizasaun ho razaun ne\u2019eb\u00e9 la klaru. Aktu ida-ne\u2019e la\u2019\u00f3s deit konsidera nu\u2019udar limitasaun, maib\u00e9 m\u00f3s aktu diskriminativu tanba la trata m\u00eddia ka jornalista ho justu.<br>\u00a0<br>Ezemplu seluk fali mak sirkul\u00e1r husi diretora jer\u00e1l HNGV (Hospital Nasion\u00e1l Guido Valadares). DG HNGV nia sirkul\u00e1r ne\u2019e bandu sidadaun no jornalista sira atu labele foti imajen no halo not\u00edsia kona-ba atividade sira iha HNGV. Kazu sira ne\u2019e akontese tanba aktu pod\u00e9r p\u00fabliku ne\u2019eb\u00e9 individu\u2019u (governante ka pol\u00edtiku) ruma kaer maske dala ruma nia hatene hela pap\u00e9l lolos m\u00eddia nian iha rejime demokrasia ou iha sosiedade demokr\u00e1tiku ida. Seluk fali mak pod\u00e9r ruma ne\u2019eb\u00e9 sai husi pod\u00e9r p\u00fabliku nian hanesan organizasaun pol\u00edtika, hanesan partidu pol\u00edtiku ou grupu presaun ruma (presure group). Nune\u2019e m\u00f3s pod\u00e9r ekon\u00f3miku sira hanesan entidade sira ne\u2019eb\u00e9 iha kapit\u00e1l boot (osan barak) iha area negosiu ka komersiu nian. Limitasaun ba atividade jornal\u00edstiku ka m\u00eddia nian husi Estadu babain halo liuhusi lei sira no sansaun ne\u2019eb\u00e9 esesivu (sansi berlebihan). Ezemplu, ameasa m\u00eddia ka jornalista ho lei kona-ba difamasaun maske iha Timor-Leste difamasaun ne\u2019e la kriminaliza, maib\u00e9 dala balu ema ka pol\u00edtiku sira uza K\u00f3digu Pen\u00e1l, Artigu 285 kona-ba denunsia kalunioza hodi lori jornalista ka m\u00eddia prosesu leg\u00e1l liga ho publikasaun produtu jornal\u00edstiku.<br>\u00a0<br>Nafatin iha kontestu liberdade imprensa, governu ruma atu mantein sira nia ukun, foti inisiativa oioin hodi limita m\u00eddia ka jornalista nia serbisu, ezemplu konkrete ida mak Uitavu Governu iha tinan hirak liu ba halo esbosu lei difamasaun ho intensaun atu kriminaliza difimasaun, maib\u00e9 tanba hetan prostesu maka\u2019as husi asosiasaun jornalista, Conselho de Imprensa no Sosiedade sivil, nune\u2019e esbosu lei ne\u2019e kansela tiha. Pol\u00edtiku sira, liuliu sira ne\u2019eb\u00e9 kaer ukun dala barak hateten Timor-Leste pa\u00eds demkr\u00e1tiku tanba moris iha \u00e1mbitu demokrasia nia laran, maib\u00e9 sira nia aktu no atitude sira dala barak sees loos husi val\u00f3r no prins\u00edpiu sira demokrasia nian. Oins\u00e1 mak \u00d3 dehan pa\u00eds ne\u2019e demkr\u00e1tiku, maib\u00e9 iha parte ida \u00d3 impede m\u00eddia husi ninia kobertura no \u00d3 alerj\u00edku bainhira m\u00eddia halo kr\u00edtika hasoru serbisu ne\u2019eb\u00e9 imi halo la uir planu no programa ne\u2019eb\u00e9 iha.<br>\u00a0<br>Relasiona ho fonte dimensaun disputa rua ohin temi, iha mekanizmu propriu balu tuir lei KOMSOS ne\u2019eb\u00e9 uza hodi solusiona disputa ka konflitu entre m\u00eddia no p\u00fabliku iha kontestu kobertura no publikasaun not\u00edsia. Primeiru mak direitu resposta no direitu retifikasaun, segundu mak arbitrajen ka mediasaun no ikus liu mak dala leg\u00e1l. Mekanzimu ikus liu ne\u2019e akontese bainhira parte sira ne\u2019eb\u00e9 envolve iha disputa la hetan konkord\u00e1nsia ka la hetan solusaun iha mekanizmu primeiru no segundu. Maske nune\u2019e, makanizmu ne\u2019eb\u00e9 efetivu no efikas liu mak direitu resposta no direitu retifikasaun nom\u00f3s mediasaun liuhusi Conselho de Imprensa tanba la han kustu no la han tempu (time consuming). \u00a0Tuir Eis-Prezindente Conselho de Imprensa Indon\u00e9zia, Prof. Dr. Bagir Manan, SH., MCL, disputa m\u00eddia mak disputa ne\u2019eb\u00e9 mosu ka relasiona ho atividade ou implementasaun knaar jornalizmu nian ne\u2019eb\u00e9 hala\u2019o husi kan\u00e1l m\u00eddia (jornalista, redasaun, orgaun komunikasaun sosi\u00e1l. Nia haktuir tan, disputa ho p\u00fabliku sei kobre posibilidade ho indiv\u00edduu ka ema baibain, ho ema sira ne\u2019eb\u00e9 ho kargu p\u00fabliku iha instituisaun Estadu nian, hanesan governante, administad\u00f3r, deputadu, pol\u00edsia no seluk tan liga asuntu difamasaun. Disputa m\u00eddia m\u00f3s bele akontese ho grupu sosi\u00e1l sira hanesan etnia, rasa, relijiaun no organizasaun sosi\u00e1l sira seluk. Nune\u2019e m\u00f3s ho organizasaun pol\u00edtiku, hanesan partidu pol\u00edtiku sira.<br>\u00a0<br>\u00a0<br>\u00a0<br>\u00a0<br>\u00a0<br>\u00a0<br>\u00a0<br>Mekanizmu Direitu resposta no direitu retifikasaun tuir Lei KOMSOS mak:<br>\u00a0<br><strong>Artigu 34.<sup>u<\/sup><\/strong><br><strong>Kondisaun sira efetivasaun nian<\/strong><br>Direitu ba resposta ka retifikasaun tenke hala\u2019o husi titul\u00e1r ka reprezentante leg\u00e1l ho prazu loron tolunulu hah\u00fa husi data publikasaun ka transmisaun konte\u00fadu alvu nian ba resposta ka retifikasaun.<br>Direitu resposta ka retifikasaun nian dehan kumpre ona, ho konkord\u00e1nsia hosi titul\u00e1r ka ninia reprezentante, bainhira meiu komunikasaun sosi\u00e1l\u00a0 nian korriji ka esklarese ona konte\u00fadu ne\u2019eb\u00e9 hetan problema ne\u2019e.<br>Testu resposta ka retifikasaun nian, ne\u2019eb\u00e9 identifika tiha ona, tenke haruka ba respons\u00e1vel m\u00e1simu \u00f3rgaun komunikasaun sosi\u00e1l nian.<br>Testu resposta ka retifikasaun nian tenke publika ka hato\u2019o ba-iha edisaun tuirmai hafoin simu tiha karta, hodi halo-tuir krit\u00e9riu vizibilidade konte\u00fadu nian tuir testu orijin\u00e1l.<br>Halo retifikasaun ne\u2019e inklusaun obrigat\u00f3ria no la bele rekuza.<br>Testu resposta nian ne\u2019e bele rekuza bainhira:<br>Sees husi \u00e1mbitu refer\u00e9nsia nian ne\u2019eb\u00e9 maka husu testu resposta nian;<br>Hakat liu limite espasu ka tempu nian hosi konte\u00fadu orijin\u00e1l;<br>Iha liafuan sira ne\u2019eb\u00e9 ofende ka la iha \u00e9tika ba ema ka entidade sira ne\u2019eb\u00e9 de\u2019it maka halo parte iha aspetu ida ne\u2019e.<br>Halo rekuza tenke ho razaun husi respons\u00e1vel editori\u00e1l \u00f3rgaun komunikasaun nian no tenke f\u00f3-hatene ba titul\u00e1r direitu nian iha loron tuirmai hafoin simu tiha testu resposta nian.<br><a>Bainhira la f\u00f3 razaun ba rekuza atu hala\u2019o direitu resposta nian ne\u2019e maka sai nu\u2019udar kontraordenasaun ne\u2019eb\u00e9 hetan sansaun ho koima USD $ 2.500 to\u2019o $ 10.000.<\/a><br>\u00a0<br>Aleinde direitu resposta no retifikasaun, mediasaun ka arbitrajen m\u00f3s konsidera nu\u2019udar mekanizmu solusaun ne\u2019eb\u00e9 di\u2019ak liu, efikas no efetivu liu tanba la han tempu (time consuming) no la han kustu duke kazu disputa entre m\u00eddia no p\u00fabliku lori ba prosesu judisi\u00e1l. Mediasaun ne\u2019eb\u00e9 Conselho de Imprensa halo ne\u2019e ho intensaun atu parte sira ne\u2019eb\u00e9 envolve iha disputa ka konflitu tuur hamutuk hodi buka solusaun ne\u2019eb\u00e9 la- f\u00f3 prejuzi ba parte ruma ka baibain ema bolu <em>win-win solution.<\/em> Tanba ne\u2019e, eskolla lei ruma (pilihan hukum) hodi uza atu solusiona disputa ne\u2019eb\u00e9 liga ho produtu jornal\u00edstiku no tentativa ka ameasa hasoru liberdade imprensa tenke lei propriu ou lei espes\u00edfiku hanesan <em>leg spesialis<\/em> aliende <em>leg generalis<\/em>. Mekanizmu solusaun ba disputa entre m\u00eddia ho p\u00fabliku klaramente hatuur ona iha Lei KOMSOS, entaun bainhira iha disputa ruma presizamente tenke uza mekanizmu ne\u2019eb\u00e9 regula iha lei refere. Karik kazu ne\u2019eb\u00e9 liga ho publikasaun produtu jornal\u00edstika ne\u2019e lori ba tribun\u00e1l, Conselho de Imprensa sei sai sasin p\u00e9r\u00edtu (Saksi ahli) hodi esplika teoria ne\u2019eb\u00e9 liga pap\u00e9l ka funsaun m\u00eddia iha sosiedade demokr\u00e1tiku ida. Maske, testamu\u00f1a Conselho de Imprensa nian iha tribun\u00e1l laiha efeitu boot, maib\u00e9 pelumenus sei sai refer\u00e9nsia ba juiz sira hodi tau iha konsiderasaun molok foti desizaun.<br>\u00a0<br>Prosesu mediasaun antes ne\u2019e akontese ona bainhira orgaun Estadu hanesan prezid\u00e9nsia rep\u00fablika lori keisar ida ba Conselho de Imprensa relasiona ho not\u00edsia Jorn\u00e1l Di\u00e1riu Timor Post nian iha 2019 ne\u2019eb\u00e9 tuir sira la bazeia ba faktu no sirkumt\u00e1nsia. Mediasaun ne\u2019e hala\u2019o ho susesu tanba parte rua, Gabinete Prezidente Rep\u00fablika no Timor Post konsege to\u2019o iha konkord\u00e1nsia ida, nune\u2019e parte Timor Post tenke f\u00f3 espasu direitu retifikasaun ba Gabinite Prezidente Rep\u00fablika hodi hadi\u2019a konte\u00fadu not\u00edsia ne\u2019eb\u00e9 konsidera sala. Aleinde ida-ne\u2019e, kazu disputa entre RTTL EP no Komapa\u00f1a Internasion\u00e1l, Burger King atrai m\u00f3s Conselho de Imprensa nia atensaun. Kazu entre RTTL EP no Burger King m\u00f3s kona-ba publikasaun not\u00edsia. Kazu ne\u2019e konsege rezolve liuhusi mediasaun Conselho de Imprensa nian. Iha prosesu mediasaun ne\u2019e parte rua simu-malu no la lori kazu ne\u2019e ba prosesu leg\u00e1l.<br>\u00a0<br>Iha kontestu liberdade imprensa, disputa entre jornalista destakadu RTTL EP nian ho estudante na\u2019in rua ne\u2019eb\u00e9 fila husi Indon\u00e9zia iha tempu propagasaun surtu COVID \u2013 19 iha fronteira Batugede. Kazu ne\u2019eb\u00e9 liga ho tentativa no impedimentu ne\u2019e m\u00f3s konsege rezolve lihusi mediasaun iha Conselho de Imprensa. Parte rua, RTTL EP no estudante na\u2019in rua to\u2019o iha konkord\u00e1nsia, nune\u2019e kazu ne\u2019e rezolve deit iha nivel mediasaun no la to\u2019o iha prosesu leg\u00e1l. Kazu disputa ne\u2019eb\u00e9 nia kauza mak publikasaun not\u00edsia nu\u2019udar obra jornal\u00edstika ou kazu impedimentu m\u00eddia ka jornalista iha kontestu kobertura bele rezolve liuhusi mekanizmu mediasaun importante mak parte sira ne\u2019eb\u00e9 envolve disputa ne\u2019e hakarak liuhusi foti inisiative rasik no ida-ne\u2019e klaramente Conselho de Imprensa nu\u2019udar entidade regulad\u00f3r apresia no sei ajuda fasilita prosesu tomak. Maske nune\u2019e aktu violente ne\u2019eb\u00e9 ema ruma, satan peso\u00e1l entidade sira Estadu nian mak komete hasoru jornalista ruma no konsidera grave, hanesan baku, apaga konte\u00fadu produtu jornal\u00edsitika no estraga ekipapamentu jornalista nian, ida-ne\u2019e presizamente tenke rezolve liuhusi prosesu leg\u00e1l tuir Lei KOMSOS, Artigu 41 no K\u00f3digu Prosesu Pen\u00e1l tanba aktu violente ida-ne\u2019e konsidera tentativa no ameasa hasoru liberdade imprensa no liberdade espresaun iha railaran.<br>\u00a0<br>Finalmente, keisar no alegasaun saida deit mak mosu hasoru m\u00eddia no jornalista tanba ninia publikasaun not\u00edsia nu\u2019udar obra jornal\u00edstiku, ida-ne\u2019e labele ho intensaun atu hamete libeddade imprensa iha pa\u00eds ida-ne\u2019e. Se la\u2019e mak ita sei lakon m\u00eddia nu\u2019udar janela mundu nian, janela siensia, janela teknol\u00f3jika, janela pol\u00edtika no seluk-tan. Liberdade imprensa mak fatin ba demokrasia hodi buras, ho liberdade imprensa mak val\u00f3r no prins\u00edpiu sira demkrasia nian garante no asegura iha-ne\u2019eb\u00e9 diversidade iha sosiedade demor\u00e1tika sei moris no buras. Liberadde imprensa mak espasu ba sidadaun sira atu espresa sira ninia hanoin kr\u00edtiku sira liuhusi kan\u00e1l m\u00eddia sira maske laiha liberdade imprensa absoluta (mutlak). Aut\u00f3r Albert Camus nu\u2019udar m\u00f3s fil\u00f3zofu iha ninia livru \u201cKrize Liberdade\u201d haktuir, liberdade imprensa la garante nasaun ida atu atinji justisa no paz, maib\u00e9 bainhira laiha liberdade imprensa, nasaun ida ezatamente sei la atinji buat rua ne\u2019e. Nia haktuir liu tan, \u201cM\u00eddia livre karik di\u2019ak, karik m\u00f3s aat, maib\u00e9 bainhira laiha liberdade imprensa, ezatamente m\u00eddia sei laiha val\u00f3r no signifikadu aleinde depravasaun ka <em>kebrorokan<\/em>.<br>\u00a0<br>\u00a0<br>\u00a0<br>\u00a0<br><strong>Refer\u00e9nsia:<\/strong><br>Prof.Dr. Bagir Manan, SH, MCL. 2014. \u201cMenjaga Komerdekaan Pers di Pusaran Hukum\u201d. Jakarta: Dewan Pers Indonesia.<br>Bill Kovach and Tome Rosentil.2001. \u201c9 Element of Journalism.\u201d New York: Crown Publisher.<br>Ekipa Conselho de Imprensa. 2018. \u201cKartila Profision\u00e1l\u201d. Dili: Conselho de Imprensa.<br>Atmakusumah. 2018. Pers Ideal untuk Demokrasi. Jakarta: Lembaga Pers Dr. Sutomo.<br>Tim AJI Jakarta. 2014. \u201cPedoman Perilaku Jurnalis.\u201d Jakarta: Aliansi Jurnalis Independen (AJI), Maret 2014.<br>D.J. Yap. 2021: Ethical Guide for Filipino Journalists.\u201d Manila: Internews and USAID.<br>Albert Camus. 2013 : Krisis Kebebasan.\u201d Jakarta : Yayasan Pustaka Obor Indonesia<br>\u00a0<br>\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Alberico da Costa Junior (Reflesaun ida ba Komemorasaun Loron Nasion\u00e1l Liberdade Imprensa 16 Outrubru)\u00a0\u00a0Artigu ne\u2019e la reprezenta vizaun instituisaun ne\u2019eb\u00e9 hakerek-na\u2019in haknaar an ba\u00a0Prof. Dr. Bagir Manan, SH., MCL iha ninia livru Menjaga Kebebasan Pers di Pusaran Hukum (2014) hateten Liberdade imprensa la\u2019\u00f3s deit nu\u2019udar gostu ou grasa, maib\u00e9 bele sai dezastre bainhira [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":18364,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-19383","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19383","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19383"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19383\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":19385,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19383\/revisions\/19385"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18364"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19383"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19383"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19383"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}