{"id":19417,"date":"2024-10-07T10:59:24","date_gmt":"2024-10-07T01:59:24","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=19417"},"modified":"2024-10-07T10:59:41","modified_gmt":"2024-10-07T01:59:41","slug":"governu-tenke-reforma-sistema-imigrasaun-ho-matenek-atu-prevene-atividade-kriminal-no-promove-dezenvolvimentu-ekonomiku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/10\/07\/governu-tenke-reforma-sistema-imigrasaun-ho-matenek-atu-prevene-atividade-kriminal-no-promove-dezenvolvimentu-ekonomiku\/","title":{"rendered":"Governu tenke Reforma Sistema Imigrasaun ho Matenek atu Prevene Atividade Krimin\u00e1l no Promove Dezenvolvimentu Ekon\u00f3miku"},"content":{"rendered":"\n<p><em><strong>Analiza badak husi  NGO Fundasaun Mahein<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Fundasaun Mahein (FM) foin p\u00fablika artigu rua diskute kona-ba oins\u00e1 Timor-Leste nia sistema imigrasaun ne\u2019eb\u00e9 la funsiona ho di\u2019ak fasilita atividade krimin\u00e1l&nbsp; iha rai laran, inklui <a href=\"https:\/\/www.fundasaunmahein.org\/2024\/08\/14\/kazu-fraude-email-komersial-vitoria-ba-ajensia-seguransa-sira-ka-lisaun-boot-ba-rede-krime-organizadu-sira\/\">krime organizadu transnasion\u00e1l<\/a> no <a href=\"https:\/\/www.fundasaunmahein.org\/2024\/09\/26\/governu-tenke-regula-setor-turizmu-baleia-agora-atu-garante-nia-sustentabilidade-ba-oin\/\">violasaun lei imigrasaun<\/a> nian. Governu tenke implementa reformasaun ne\u2019eb\u00e9 matenek iha sistema imigrasaun, inklui investe hodi dezenvolve kapasidade Servisu Migrasaun nian, kria sistema online ba prosesamentu vistu, no kria kateg\u00f3ria foun vistu nian. Karik Governu halo nune\u2019e, sei dezenkoraja kriminozu internasion\u00e1l sira ne\u2019eb\u00e9 hakarak aproveita Timor-Leste nia sistema imigrasaun ne\u2019eb\u00e9 fraku atu hala\u2019o sira nia atividades krimi nian. Iha tempu hanesan, sistema imigrasaun ida ne\u2019eb\u00e9 efisiente no moderna sei asegura katak sidadaun husi rai liur ne\u2019eb\u00e9 ho intensaun diak bele hala\u2019o sira nia atividades iha Timor-Leste tuir lei imigrasaun nian. Nune\u2019e, Governu bele responde ba problema krime organizadu tranznasion\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 aumenta, no mos asegura katak traballad\u00f3r no kompa\u00f1ia sira husi liur kontribui ba kofre estadu no apoia kresimentu ekon\u00f3miku iha rai laran. Artigu ida ne\u2019e diskute kona-ba dezafiu balun ne\u2019eb\u00e9 FM identifika ona relasiona ho sistema imigrasaun, no f\u00f3 rekomendasaun kona-ba oins\u00e1 bele hadia pol\u00edt\u00edka no sistema imigrasaun nian.<\/p>\n\n\n\n<p><a>Ba nasaun hotu-hotu, jestaun imigrasaun ne\u2019eb\u00e9 di\u2019ak nu\u2019udar komponente esensi\u00e1l ba seguransa nasion\u00e1l no dezenvolvimentu ekon\u00f3miku. Ba FM, aspeitu importante rua iha Timor-Leste nia sistema imigrasaun ne\u2019eb\u00e9 la kontribui ba interese seguransa no ekon\u00f3mika mak: pol\u00edtika vistu ne\u2019eb\u00e9 la atualizadu no la adekuadu; no Servisu Migrasaun ne\u2019eb\u00e9 la efisiente tanba burokrasia barak liu no sistema prosesamentu vistu ne\u2019eb\u00e9 seidauk moderniza.<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Relasiona ho pol\u00edtika vistu, FM hare\u2019e katak tempu to\u2019o ona ba Governu atu hare\u2019e didi\u2019ak Timor-Leste nia pol\u00edtika <em>visa-on-arrival<\/em> ne\u2019eb\u00e9 univers\u00e1l. Agora dadaun, bazeia ba pol\u00edtika vistu ne\u2019e sidadaun husi nasaun hotu-hotu iha direitu atu hetan vistu bainhira sira to\u2019o ona Aeroportu Internasion\u00e1l Prezidente Nicolau Lobato. Iha realidade, ne\u2019e signifika kualk\u00e9r ema bele mai Timor-Leste ho aviaun no hetan autorizasaun atu tama ba durasaun 30 dias, sein fiskalizasaun pr\u00e9via ka hatudu dokumentasaun seluk ruma. Sira bele deklara de\u2019it katak sira \u201cturista\u201d, no imigrasaun tau karimbu iha pasaporte. Tuir FM nia perpsetiva, situasaun ne\u2019e la sustent\u00e1vel no sai risku bo\u2019ot ba Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p>Insidente balun hatudu ona katak kriminozu sira aproveita hela pol\u00edtika vistu ida ne\u2019e atu tama mai Timor-Leste no hala\u2019o sira nia atividade, hanesan kazu fraude ne\u2019eb\u00e9 foin detekta iha fulan Jullu liu ba. Nune\u2019e mos, rede kriminozu internasion\u00e1l aproveita hela pol\u00edtika vistu atu\u00e1lhodi uza Timor-Leste hanesan destinasaun no mos pontu tr\u00e1nzitu (<em>transit point<\/em>) ba atividade tr\u00e1fiku umanu. FM deskonfia kriminozu barak halo hela atividades iha Timor-Leste, maib\u00e9 kotrolu imigrasaun ne\u2019eb\u00e9 fraku liu halo susar ba autoridade atu detekta no prevene sira tama iha rai laran.<\/p>\n\n\n\n<p>Aleinde ne\u2019e, ita nia autoridade seguransa nia kapasidade atu monit\u00f3r ema ne\u2019eb\u00e9 mai husi li\u2019ur sei limitadu, no autoridade sira depende ba informasaun ne\u2019eb\u00e9 fahe husi nasaun seluk ka aj\u00e9nsia internasion\u00e1l hanesan INTERPOL. Pol\u00edtika vistu atu\u00e1l ne\u2019e halo susar liu tan atu monit\u00f3r ema ne\u2019eb\u00e9 mai husi li\u2019ur, tanba ema la presiza rejistu intensaun atu halo viajen ba Timor-Leste antes tama iha rai laran. Tanba ne\u2019e, maske pol\u00edtka <em>visa-on-arrival <\/em>nia intensaun di\u2019ak, infelizmente FM hare\u2019e pol\u00edtika ne\u2019e enkoraja kriminozu sira atu mai Timor-Leste atu hala\u2019o sira nia atividade, no mos fasilita movimentu ileg\u00e1l ema nian liu husi rai ida ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p>Kestaun seluk maka pol\u00edtika <em>visa-on-arrival <\/em>universal ne\u2019e fasilita ema ho intensaun atu halo servisu ka atividade naun-tur\u00edsitiku seluk tama iha Timor-Leste hanesan \u201cturista\u201d. Razaun bo\u2019ot maka ema seidauk bele aplika ba vistu traballu iha li\u2019ur, tenke tama uluk Timor-Leste mak foin bele aplika. Ema barak aplika ba vistu traballu bainhira sira tama ona Timor-Leste. Maib\u00e9, realidade mak estadu seidauk iha kapasidade atu monit\u00f3r estranjeiru sira iha rai laran, no barak hala\u2019o servisu hafoin hetan <em>visa-on-arrival<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p>Aleinde fasilita krime organizadu, situasaun ne\u2019e mos enkoraja kompa\u00f1ia estranjeiru balun atu kontra lei imigrasaun no kom\u00e9rsia nian. Pur ezemplu, hanesan FM <a href=\"https:\/\/www.fundasaunmahein.org\/2024\/09\/26\/governu-tenke-regula-setor-turizmu-baleia-agora-atu-garante-nia-sustentabilidade-ba-oin\/\">diskute ona iha artigu seluk<\/a>, kompa\u00f1ia turizmu husi li\u2019ur halo hela operasaun iha Timor-Leste sein rejistu ka aplika ba vistu ba staf internasion\u00e1l. FM deskonfia maioria sira la iha intensaun atu halo krime, maib\u00e9 sira halo nune\u2019e tanba la iha fasilidade atu aplika ba lisensa ka vistu antes sira mai Timor-Leste. Nune\u2019e mos, servisu iha set\u00f3r ne\u2019e maioria ho durasaun badak, signifika katak impos\u00edvel atu hetan vistu bainhira sira to\u2019o ona Timor-Leste tanba prosesu aprovasaun vistu traballu han fulan tolu ka ha\u2019at. Fasil liu atu hetan <em>visa-on-arrival <\/em>iha aeroportu no la iha monitorizasaun iha rai laran, no situasaun ne\u2019e enkoraja kompa\u00f1ia sira atu kontra regra imigrasaun no halo operasaun kom\u00e9rsiu sein lisensamentu.<\/p>\n\n\n\n<p>Situasaun ne\u2019e mos afeita ba Timor-Leste nia sustentabilidade finanseiru tanba estadu lakon rendimentu bo\u2019ot bainhira kompa\u00f1ia sira la selu taxa ka rejistrasaun. Iha tempu hanesan, situasaun ne\u2019e enkoraja kompa\u00f1ia atu subar sira nia atividade no halo ba tempu badak de\u2019it. Tanba ne\u2019e la iha posibilidade atu obriga kompa\u00f1ia sira atu halo parseria hamutuk ho kompa\u00f1ia nasional, kria kampu traballu ba ema lok\u00e1l sira, kontribui ba seguransa sosi\u00e1l, no haforsa kapasidade lok\u00e1l. Situasaun atu\u00e1l ne\u2019e enkoraja kompa\u00f1ia sira atu halo operasaun ba tempu badak de\u2019it, no benef\u00edsiu hotu sai ba li\u2019ur, signifika Timor-Leste lakon benef\u00edsiu ekon\u00f3miku ho potenis\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 bo\u2019ot.<\/p>\n\n\n\n<p>Aleinde pol\u00edtika <em>visa-on-arrival <\/em>no monitorizasaun ne\u2019eb\u00e9 la adekuadu, iha tan aspeita balun pol\u00edtika vistu nian ne\u2019eb\u00e9 kontribui ba maljestaun imigrasaun tanba promove inefisi\u00e9nsia no korrupsaun iha Servisu Migrasaun no iha adminstrasaun p\u00fablika en jer\u00e1l. Fat\u00f3r bo\u2019ot ida mak prosedimentu atu aplika ba vistu balun komplikadu liu. Aplikante presiza dokumentus barak no&nbsp; Migrasaun la uza sistema elektr\u00f3nika ho di\u2019ak, signifika staf sira tenke hare\u2019e kada surat tahan, prosesu ne\u2019eb\u00e9 han tempu. Nune\u2019e mos, depend\u00e9nsia ba surat tahan duk\u00e9 sistema elektr\u00f3nika signifika surat balun bele lakon, no ida ne\u2019e halo aplikasaun balun tarde. Ba ema husi li\u2019ur ne\u2019eb\u00e9 seidauk iha ko\u00f1esimentu kona-ba Timor nia sistema, susar atu trata dokumentus barak. Tanba ne\u2019e sira prefere atu selu ba ema seluk atu \u201csosa\u201d dokumentus, no pr\u00e1tika ida ne\u2019e haburas korrupsaun iha administrasaun p\u00fablika.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Problema bo\u2019ot seluk maka pol\u00edtika foun ida ne\u2019eb\u00e9 Governu implementa bainhira Estadu Emerj\u00e9nsia COVID-19 remata. Regra foun ne\u2019e obriga estranjeiru sira hotu iha terit\u00f3riu laran tenke iha vistu ne\u2019eb\u00e9 \u201cativu\u201d bainhira sira hein hela aprovasaun vistu. Tanba ne\u2019e, ema sira ne\u2019eb\u00e9 aplika ona ba vistu traballu ka rezid\u00e9nsia, tenke kontinua renova vistu \u201cturizmu\u201d kada fulan. Normalmente prosesu ne\u2019e la\u2019o fulan tolu ka liu. Iha tempu hanesan, Governu troka regra liga ho renovasaun vistu turizmu. Uluk, ema bele renova vistu turizmu ba 60 dias dala ida. Maib\u00e9 pol\u00edtika foun limita renovasaun vistu turizmu ba 30 dias de\u2019it. Tanba ne\u2019e, ema barak tenke sai husi Timor-Leste, depois mai fali, no sosa tiket aviaun ne\u2019eb\u00e9 karun tebes.<\/p>\n\n\n\n<p>Aleinde troka pol\u00edtika vistu, Governu mos deside atu entrega responsabilidade tomak ba prosesamentu vistu hotu ba Minist\u00e9riu Interior. Uluk, Minist\u00e9riu Neg\u00f3siu Estranjeiru ho Kooperasaun (MNEC) mak envolve iha prosesu vistu balun, hanesan vistu traballu. Talvez Governu halo desizaun ne\u2019e atu simplifika prosesu vistu no hasa\u2019e rendimentu ba estadu hafoin periodu COVID. Maib\u00e9, ikus liu Servisu Migrasaun nia servisu aumenta maka\u2019as tanba desizaun atu hasai MNEC husi prosesu vistu, no obriga estranjeiru hotu atu hatama aplikasaun ba vistu kada fulan bainhira hein hela vistu seluk. Pol\u00edtika foun mos f\u00f3 todan ba estranjeiru sira ne\u2019eb\u00e9 hakarak tuir lei imigrasaun, no mos enkoraja ema seluk atu kontra lei tanba han tempu no osan barak liu.<\/p>\n\n\n\n<p>Maib\u00e9, pol\u00edtika atu\u00e1l nia problema fundament\u00e1l mak pol\u00edtika obriga imigrasaun sira atu emite vistu \u201cturizmu\u201d ba ema ne\u2019eb\u00e9 aplika ona ba vistu naun-turizmu hanesan vistu traballu no rezid\u00e9nsia. Ne\u2019e la l\u00f3jiku no probabelmente ileg\u00e1l. Iha nasaun seluk, bainhira ema la on\u00e9stu bainhira sira aplika ba vistu, ne\u2019e konsidera krime grave. Baibain, aplikante mak bosok. Iha Timor-Leste, pol\u00edtika atu\u00e1l obriga ofisi\u00e1l imigrasaun sira atu f\u00f3 sai vistu turizmu ba ema ne\u2019eb\u00e9 la\u2019os turista!<\/p>\n\n\n\n<p>FM fiar katak Timor-Leste nia pol\u00edtika vistu ne\u2019eb\u00e9 la atualizadu no sistema imigrasaun ne\u2019eb\u00e9 la efisiente falla atu promove Timor-Leste nia interese seguransa no ekon\u00f3mika. Tanba ne\u2019e, Governu tenke implementa meius atu reforma sistema imigrasaun, inklui pol\u00edtika vistu no sistema no prosedimentu Servisu Migrasaun nian. FM sujere ba Governu atu kria pol\u00edtika vistu foun ida ne\u2019eb\u00e9 matenek, adaptadu ba realidade mundu ohin loron, no ali\u00f1adu ho boum pr\u00e1tika internasion\u00e1l no pol\u00edtika ne\u2019eb\u00e9 nasaun barak implementa ona. Pol\u00edtika ne\u2019e tenke fasilita ema ne\u2019eb\u00e9 ho vontade di\u2019ak atu mai Timor-Leste hodi hala\u2019o atividade oi-oin, fasilita estadu atu monitoriza vizitante sira, no haforsa sistema imigrasaun atu sai efisiente liu tan no halakon korupsaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Klaru katak Governu tenke hanoin didi\u2019ak antes troka Timor-Leste nia pol\u00edtika vistu, atu nune\u2019e la bele dezmotiva turista ka investid\u00f3r ne\u2019eb\u00e9 hakarak mai Timor-Leste. Nune\u2019e mos, la sufisiente atu muda de\u2019it pol\u00edtika vistu \u2013 Governu tenke investe iha sistema alternativa no kapasidade hodi garante katak ema bele kontinua tama mai Timor-Leste hodi hala\u2019o sira nia atividade.<\/p>\n\n\n\n<p>Fulan hira liu ba, Governu <a href=\"https:\/\/timor-leste.gov.tl\/?p=37896&amp;lang=en\">autoriza<\/a> postu diplom\u00e1tiku balun atu emite vistu traballu, neg\u00f3siu, rezid\u00e9nsia no turizmu. Depois Prezidente Horta hakerek iha Facebook ataka fali Governu nia planu atu muda Timor-Leste nia pol\u00edtika imigrasaun atu sai restrit\u00edvu liu. Maib\u00e9, Governu seidauk f\u00f3 sai informasaun tan kona-ba planu atu muda sistema imigrasaun, nune\u2019e FM la bele f\u00f3 koment\u00e1riu. Maske nune\u2019e, FM hare\u2019e katak embaixada no konsuladu sira ih arai liur&nbsp; seidauk preparadu atu simu no prosesa aplikasaun ba vistu. Nune\u2019e mos, ami la hatene kona-ba Governu nia planu atu sosializa informasaun kona-ba prosesu foun iha rai li\u2019ur. Tanba ne\u2019e, FM asume katak maioria sidadaun estranjeiru sira ne\u2019eb\u00e9 mai Timor-Leste ba primeira vez sei kontinua aplika <em>visa-on-arrival <\/em>iha aeroportu Dili.<\/p>\n\n\n\n<p>Ema balun sei la konkorda atu muda pol\u00edtika <em>visa-on-arrival, <\/em>tanbasei estraga Timor-Leste nia imajen nu\u2019udar estadu ida ne\u2019eb\u00e9 \u201cnakloke\u201d, ou estadu sei lakon rendimentu. Maib\u00e9, FM lad\u00fan fiar pol\u00edtika vistu foun sei dezmotiva investid\u00f3r ka turista sira, liu-liu karik pol\u00edtika foun tuir modelu ne\u2019eb\u00e9 implementa ona iha nasaun vizi\u00f1u sira hanesan Indon\u00e9zia. Nune\u2019e mos, evid\u00e9nsia hatudu ona katak Timor-Leste nia sistema imigrasun atu\u00e1l loke dalan ba grupu kriminozu sira no promove korupsaun no inefisi\u00e9nsia. Rua ne\u2019e hafoer Timor-Leste nia imajen iha n\u00edvel internasion\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p>Ikus liu, relasiona ho kestaun reseita estadu, Ministerio Interior foin relata katak nia simu $1 millaun entre Janeiru to\u2019o Ju\u00f1u 2024. Montante ne\u2019e persentajen ki\u2019ik husi orsamentu estadu tomak. Aleinde ne\u2019e, FM rekomenda atu mantein nafatin <em>visa-free\/visa-on-arrival <\/em>ba nasaun sira ne\u2019eb\u00e9 kontribui vizitante barak liu mai Timor, hanesan Austr\u00e1lia, Nova Zel\u00e1ndia, Uniaun Europeia, ASEAN no CPLP, Estadus Unidus, Reinu Unidu, X\u00edna, Japaun ho Korea. Tanba ne\u2019e, karik Governu muda pol\u00edtika vistu atu\u00e1l sei la f\u00f3 impaktu bo\u2019ot ba reseitas. FM mos fiar katak benef\u00edsiu husi sistema imigrasaun ne\u2019eb\u00e9 modernu sei bo\u2019ot liu montante reseitas ne\u2019eb\u00e9 lakon.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir mai, FM deskreve ona aspeitu balun ne\u2019eb\u00e9 bele sai baze pol\u00edtika vistu no sistema migrasaun ne\u2019eb\u00e9 matenek no modernu, no serve duni Timor-Leste nia interese seguransa no ekon\u00f3mika. Ami espera Governu bele konsidera ami nia sujestaun hanesan tuir mai:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Loke asesu <em>visa-free <\/em>(sein vistu) ba nasaun ASEAN, CPLP no OECD sira hotu ne\u2019eb\u00e9 hakarak hala\u2019o atividade tur\u00edstiku no neg\u00f3siu. Agora dadaun, s\u00f3 nasaun Schengen sira, Singapura, Tail\u00e1ndia, Indon\u00e9zia ho Cabo Verde bele asesu Timor-Leste <em>visa-free<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li>Estabelese sistema imigrasaun online ne\u2019eb\u00e9 bele simu aplikasaun ba kateg\u00f3ria vistu hotu. Sistema online ne\u2019e bele emite vistu ho kateg\u00f3ria espes\u00edfiku balun, inklui simu dokumentus no emite vistu elektr\u00f3niku. Ba vistu seluk, aplikante bele hatama aplikasaun online, depois haruka dokumentus ba embaixada, no prosesa iha ne\u2019eb\u00e1. Bele hare\u2019e pontu tuir mai atu hatene tan detallu kona-ba sistema online.<\/li>\n\n\n\n<li>Estabelese 30 ka 60 dias e-VOA (<em>electronic visa-on-arrival<\/em>) ba turista no vizititantes neg\u00f3siu husi lista nasaun aprovadu. (Pur ezemplu, sidadaun husi <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Visa_policy_of_Indonesia#e-VOA_\/_Visa_on_arrival\">nasaun oi-oin<\/a> bele tama Indon\u00e9zia uza e-VOA ka Visa-on-arrival). Atu aplika ba e-VOA aplikante tenke selu online no hatama kopia elektronika dokumentu b\u00e1ziku hanesan pasaporte no tiket aviaun ba-mai.<\/li>\n\n\n\n<li>Kria kateg\u00f3ria vistu foun ba atividade naun-tur\u00edstiku ho durasaun badak (fulan 3-6), atividade hanesan peskiza, servisu konsultoria, no servisu volunt\u00e1riu. Agora dadaun, atividade refere tama iha vistu kateg\u00f3ria <a href=\"https:\/\/migracao.gov.tl\/html\/sub0307.php\">Estada Tempor\u00e1ria ba Atividade Espesializadu<\/a>. Maib\u00e9 ema seidauk bele aplika vistu ne\u2019e iha li\u2019ur, signifika aplikante tenke tama uluk Timor-Leste ho <em>visa-on-arrival <\/em>mak foin bele aplika vistu ne\u2019e. Aplikante husi nasaun <em>visa-free <\/em>no e-VOA bele hetan vistu foun ne\u2019e online antes tama Timor-Leste, presiza hatama de\u2019it dokumentu atu prova sira nia atividade hanesan karta ka kontratu husi ONG, ajensia internasion\u00e1l ka universidade. Aplikante balun presiza hatama sertidaun komportamentu ka verifikasaun krimin\u00e1l, liu-liu sira ne\u2019eb\u00e9 hakarak servisu hamutuk ho labarik ka grupu vulner\u00e1vel.<\/li>\n\n\n\n<li>Atu hetan vistu naun-tur\u00edstiku tempu badak, sidadaun husi nasaun sira seluk (la\u2019os <em>visa free <\/em>ka e-VOA) bele hatama uluk aplikasaun online. Depois sira bele haruka dokumentus ba embaixada ka konsuladu Timor-Leste, simu vistu f\u00edziku, depois halo viajen ba Timor-Leste.<\/li>\n\n\n\n<li>Ba estada longu-prazu (tinan 1 ka liu) hanesan traballu, join familia ka rezid\u00e9nsia, aplikante sira husi nasaun <em>visa-free <\/em>no e-VOA bele hetan uluk vistu tempor\u00e1riu online (vistu fulan 3). Vistu tempor\u00e1riu ne\u2019e bele f\u00f3 tempu nato\u2019on atu aplika vistu relevante bainhira sira to\u2019o ona Timor-Leste. Iha tempu hanesan, Governu tenke investe hodi hasa\u2019e Servisu Migrasaun nia kapasidade, atu garante katak vistu hotu prosesu iha peri\u00f3du fulan 3 nia laran. Ba sidadaun husi nasaun sira seluk, bele hatama aplikasaun online depois haruka dokumentus ba embaixada, no embaixada bele emite vistu antes aplikante ba Timor-Leste.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Tuir FM nia pontu de vista, mudansa hirak ne\u2019e neses\u00e1riu atu elimina pr\u00e1tika atu\u00e1l iha ne\u2019eb\u00e9 estadu f\u00f3 visa-on-arrival no prologonasaun vistu \u201ctur\u00edstiku\u201d ba ema ne\u2019eb\u00e9 la\u2019os turista. Karik estadu halo nune\u2019e, no mos kria sistema online hodi prosesa vistu tipu oi-oin, bele halo Servisu Migrasaun nia servisu kaman uitaun. Nune\u2019e bele ajuda Servisu Migrasaun atu sai efisiente liu tan. Iha tempu hanesan, meius hirak ne\u2019e sei ajuda estadu atu rekolla dadus ne\u2019eb\u00e9 los relasiona ho imigrasaun no mos fasilita monitorizasaun ba sidadaun estranjeiru.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Kria kateg\u00f3ria vistu espes\u00edfiku ba \u201c<em>digital nomad<\/em>\u201d sira atu fasilita ema atu hela iha Timor-Leste no servisu ba organizasaun bazeia iha li\u2019ur. N\u00fameru ema ne\u2019eb\u00e9 servisu online aumenta ba beibeik, tanba ne\u2019e governu barak kria ona vistu <em>digital nomad, <\/em>inklui Portugal, Indon\u00e9zia no Tail\u00e1ndia<em>. <\/em>Iha futuru, kualidade internet iha Timor-Leste sei di\u2019ak, signifika ema barak sei hakarak mai hela iha ne\u2019e no kontinua servisu online. Se Governu deside atu kria vistu <em>digital nomad <\/em>ne\u2019e, diak liu aplikante bele hetan vistu online antes mai Timor-Leste. Regra ba vistu ida ne\u2019e tenke hanesan vistu longu-prazu seluk, hanesan tenke hatama kontratu servisu no sertidaun krimin\u00e1l.<\/li>\n\n\n\n<li>Governu tenke simplifika prosesu aplikasaun vistu iha rai laran. Hanesan hakerek iha leten, prosesu agora komplikadu liu, susar ba ema husi li\u2019ur atu trata dokumentus, no han tempu. Karik Governu red\u00faz n\u00fameru etapa no simplifika prosesu balun, bele halo Migrasaun nia servisu kaman uituan no enkoraja ema husi li\u2019ur atu aplika ba vistu pr\u00f3priu.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Sidadaun sira husi nasaun seluk (la\u2019os <em>visa-free <\/em>ka e-VOA) tenke aplika online uluk depois hatama dokumentus ba embaixada atu prosesa no emite vistu. Tanba ne\u2019e, Governu tenke asegura katak embaixada no konsuladu sira hetan fasilidade no formasaun ne\u2019eb\u00e9 adekuadu atu sira bele prosesa vistu sira ho efisiente.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Analiza badak husi NGO Fundasaun Mahein Fundasaun Mahein (FM) foin p\u00fablika artigu rua diskute kona-ba oins\u00e1 Timor-Leste nia sistema imigrasaun ne\u2019eb\u00e9 la funsiona ho di\u2019ak fasilita atividade krimin\u00e1l&nbsp; iha rai laran, inklui krime organizadu transnasion\u00e1l no violasaun lei imigrasaun nian. Governu tenke implementa reformasaun ne\u2019eb\u00e9 matenek iha sistema imigrasaun, inklui investe hodi dezenvolve kapasidade Servisu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19418,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-19417","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19417","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19417"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19417\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":19420,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19417\/revisions\/19420"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19418"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19417"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19417"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19417"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}