{"id":19503,"date":"2024-10-18T09:27:32","date_gmt":"2024-10-18T00:27:32","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=19503"},"modified":"2024-10-18T09:27:33","modified_gmt":"2024-10-18T00:27:33","slug":"antero-presiza-respeita-negosiasaun-tratadu-1904-ba-asuntu-fronteira-naktuka-ho-oepoli","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/10\/18\/antero-presiza-respeita-negosiasaun-tratadu-1904-ba-asuntu-fronteira-naktuka-ho-oepoli\/","title":{"rendered":"Antero: Presiza Respeita Negosiasaun Tratadu 1904 Ba Asuntu Fronteira Naktuka ho Oepoli"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Juvinal Cabral<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cTuir lei prins\u00edpiu \u00a0kona-ba fronteira kuandu nasaun kolonia ida mak hetan ukun husi kolonial sira, fronteira ne\u2019ebe sira tau ne\u2019e la bele muda negosiasaun, tenke respeita ida ne\u2019e. Tanba ne\u2019e mak ita uza negosiasaun tratadu ida ne\u2019ebe kria iha 1904 no afirma iha 2014. \u00a0Peskizad\u00f3r naran Kartini halo la los\u201d. <\/em>Antero Benedito da Silva.<\/p>\n\n\n\n<p>Liuhusi Festival Fronteira 2024 ne\u2019ebe Centro Chega realiza iha Oecusse, iha di\u00e1logu ne\u2019e panelista Antero hateten peskizad\u00f3r Kartini nia peskiza konaba Naktuka la los. Nia dehan iha informasaun sira ne\u2019ebe sirkula iha media nia lee ona, no nia lao to\u2019o iha Kupang, nia koko ba hasoru lider tradisionais sira ne\u2019e iha relasaun, lao to\u2019o Kefa&nbsp; no kolega sira seluk iha Atambua.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cHa\u2019u hakarak koalia kona-ba dimensaun ekolojia, ha\u2019u hahu ho Naktuka exel\u00e9nsia konsul iha ne\u2019e, senhora ida naran Kartini hakerek teze iha universidade ida iha Indonesia, ha\u2019u hanoin ninia teze ne\u2019e halo konkluzaun ida ne\u2019ebe sala kona-ba Naktuka\u201d,<\/em> dehan Antero Bendito\u00a0iha Festival Fronteira<\/p>\n\n\n\n<p>Orador ne\u2019e haktuir nia ba tiha Amfoan no Fomutis nia ba iha Raza Abi iha Kupang, Wehali, Belu, Kefa ko\u2019alia ho sira.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cIta boot sira ko\u2019alia (keadilan sosial) iha Indonesia ha\u2019u ba iha Amfoan, imi rai barak los ne\u2019e koitadu ami nia Naktuka oituan oan ne\u2019e, imi\u00a0 ba hadau tan tiha halo nusa sira hela ho saida, \u00a0ne\u2019e ita boot sira mai husi Kupang ne\u2019e ajuda atu rezolve problema ne\u2019e. Ita uja ita nia teoria mak ne\u2019e tau iha pratika saida mak ita fiar ne\u2019e ga lae? Ita ida de\u2019it ha\u2019u ohin dehan tiha ona ita nia bei-ala ida de\u2019it\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Dosente Antero ne\u2019e haktuir problema Timoroan tesik ba iha sorin ne\u2019eba mesak relasaun familia hotu<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cIstoria Naktuka nian iha 2023 ami ba iha ne\u2019eba uluk iha kestaun ida ne\u2019ebe mak preukupa kona ba povu nia moris iha fronteira, entermus de seguransa humana multi-dimensional kultural, ekonomia, agrikultura, e sira nia partisipasaun iha politika\u201d.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Nune\u2019e orador ne\u2019e hateten sira nia peskiza ne\u2019e&nbsp; haree de\u2019it ba fronteira sira ne\u2019ebe mai iha Timor nian, laos Timor Ocidental nian, entaun peskiza ida ne\u2019ebe iha parte Timor nian de\u2019it.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cAmi hetan kazu ida por ezemplu Biheli ne\u2019e iha 16 familias nia besik ba Naekake bi\u2019aki mais nia parte ba Beneufe, laos aldeia ida mais komunidade oan ida, mais nia hela iha mota Noel-besi ne\u2019e iha foho lolon sira tun ba Citrana lori horas haat ita lao husi mota mais kuandu ita sae husi foho ita lao horas hitu\u00bb, <\/em>dehan Antero.<\/p>\n\n\n\n<p>Peskizador&nbsp; haktuir komunidade sira hela iha ne\u2019eba hetan stigma barak sira ba konversa komunidade balun ne\u2019eba dehan sira HIV-SIDA ,&nbsp; nune\u2019e sira sente kuriozu no ba vizita kedas<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cLoron ida ha\u2019u deside lao tuir mota durante horas haat mais antes ida ne\u2019e boot sira kala nain rua ba uluk ona\u00a0 sira promete edukasaun, promete eletrisidade,\u00a0 promete estrada sira ne\u2019e mais la iha. Ha\u2019u ba lao to\u2019o iha ne\u2019eba check la iha AIDS ha\u2019u haruka fali estudante grupu ida ba check la iha, ha\u2019u haruka tan grupo ida ba dala tolu la hetan, haruka tan Oe-Cusse oan ida ba tan iha fali Maunaben nia tanba sira iha relasaun kultural ba check la iha, konkluzaun katak\u00a0 HIV-SIDA iha ne\u2019eba la iha maibe iha stigma ba sira tanba hela iha ninin liu\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Orador ne\u2019e mos haktuir nia halo intervensaun iha tinan kotuk liu ba tanba nia rasik to\u2019o tiha ona komunidade katak sira iha sertifikadu.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha fatin hanesan Koordenad\u00f3r Nasion\u00e1l Rede ba Rai (RbR), Pedrito Vieira haforsa liga ho negosiasaun fronteira Naktuka, nia dehan durante ne\u2019e akompanha, prosesu negosiasaun governu Timor-Leste ho Indonesia iha prosesu atu halo tratadu kona ba fronteira f\u00f3 impaktu sosi\u00e1l, ekonomia, antropolojia.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cKomunidade parte husi Indonesia Oepoli no husi ita nia Oe-cusse, iha negosiasaun ne\u2019e ita nia komunidade Naktuka la satisf\u00e1s no la kontente, sira hirus tanba negosiasaun tratadu ba fronteira foun la iha partisipasaun komunidade Naktuka no segredu loos\u201d <\/em>dehan Pedrito iha Festival Fronteira 2024, iha Oecusse.<\/p>\n\n\n\n<p>Koordenad\u00f3r Rede ba Rai esplika tan, durante fulan hirak nia laran, Rede ba Rai halo vizita regular hodi hare besik situasaun komunidade iha Naktuka, hodi hare desizaun entre nasaun rua ne\u2019e labele fo impaktu antrologia no sosiologia ba sira, tanba sira bele sira nian rai<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cMaibe komunidade Naktuka ho komunidade Oepoli parte Indonesia nian sira nia relasaun di\u2019ak nafatin sira ba mai, maib\u00e9 so ita nia estadu mak halo (kesalahan) bainhira halo negosiasaun ho Indonesia\u00a0 la invole sira. Entaun sira mak iha ko\u00f1esimentu ba sira nia rai, tanba durante kuidadu kleur uza natar, ai-laran ne\u2019ebe mak bele fo han ba sira, ikan sira iha tasi&#8221;, <\/em>dehan Pedrito<\/p>\n\n\n\n<p>Pedrito kestiona se iha desizaun foun atu deside fronteira foun, komunidade lubuk ida iha Naktuka sei lakon lubuk ida sira nia rekursu naturais, &nbsp;ne\u2019ebe sai hanesan sira nia bikan ho kanoru.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cKarik atu halo re-negosiasaun ba fronteira ne\u2019e tanba agora iha impaktu loos ona entre komunidade Naktuka la gosta malu loos ona hateke malu matan la mos ona, se ida ne\u2019e mak ita kontinua, ita sei servisu makaas tan konflitu mosu iha ne\u2019eba\u00a0 ita sei halo rekonsiliasaun foun laos 1999 nian.\u201d<\/em> Pedrito konklui<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Juvinal Cabral \u201cTuir lei prins\u00edpiu \u00a0kona-ba fronteira kuandu nasaun kolonia ida mak hetan ukun husi kolonial sira, fronteira ne\u2019ebe sira tau ne\u2019e la bele muda negosiasaun, tenke respeita ida ne\u2019e. Tanba ne\u2019e mak ita uza negosiasaun tratadu ida ne\u2019ebe kria iha 1904 no afirma iha 2014. \u00a0Peskizad\u00f3r naran Kartini halo la los\u201d. Antero Benedito [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19504,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-19503","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19503","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19503"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19503\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":19506,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19503\/revisions\/19506"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19504"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19503"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19503"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19503"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}