{"id":19526,"date":"2024-10-22T22:45:20","date_gmt":"2024-10-22T13:45:20","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=19526"},"modified":"2024-10-22T22:45:23","modified_gmt":"2024-10-22T13:45:23","slug":"festival-fronteira-2024-ambrosio-no-alcina-prevensaun-ba-konflitu-pasadu-presiza-iha-dame-no-justisa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/10\/22\/festival-fronteira-2024-ambrosio-no-alcina-prevensaun-ba-konflitu-pasadu-presiza-iha-dame-no-justisa\/","title":{"rendered":"Festival Fronteira 2024, Ambrosio no Alcina: prevensaun ba konflitu pasadu, Presiza Iha Dame no Justisa"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Umbelina dos Reis<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Iha festival fronteira 2024 ne&#8217;ebe maka realiza iha Rejiaun Administrativu Espesi\u00e1l Oekussi Ambeno (RAEOA) ho tema &nbsp;interkambiu kultural hametin ba rekonsiliasaun ba daruak nian, &nbsp;&nbsp;husu ba Timoroan &nbsp;hotu halo prevensaun ba konflitu no krime ne&#8217;eb\u00e9 akontese iha tempu pasadu, atu nune&#8217;e labele repete tan iha futuru oin mai.<\/p>\n\n\n\n<p>Alumni Parlamentu Foinsa&#8217;e Timor-Leste (APFTL) Ambrosio Colo, hateten, durante loron hira, tuir diskusaun konaba festival interkambiu kultural hametin ba rekonsiliasaun nian ne&#8217;e, aprende liu konaba oins\u00e1 ema sira ne&#8217;eb\u00e9 envolve an iha konflitu sira iha pasadu ne&#8217;e komesa loke ona ba malu.<\/p>\n\n\n\n<p>Por ezemplu hanesan na&#8217;in Prezidente Rep\u00fablika Demokrat\u00edka Timor-Leste ba Indon\u00e9zia, Jakarta no Kupang hodi hasoru senhor Eurico Guterres, ne&#8217;e hatudu katak sira harii ona komunikasaun oins\u00e1 halo rekonsiliasaun entre Timoroan sira ne&#8217;eb\u00e9 momentu akontese konflitu ne&#8217;eb\u00e9 sira halai sai hosi Timor no iha Timor-Leste. Nune\u2019e mos ba vitima sira iha konflitu pasadu, sobrevivente no autor sira ne&#8217;eb\u00e9 uluk halo konflitu no krime nune&#8217;e sira bele&nbsp; onestu ba aktu ne&#8217;eb\u00e9 uluk sira halo iha pasadu.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Tanba susar tebes ba&nbsp; Timor oan atu halakon liafuan estigma, maib\u00e9 ita espera katak hosi parte rua ne&#8217;eb\u00e9 uluk halo konflitu no krime ne&#8217;e sira bele onestu, nune&#8217;e vitima sira bele simu no hetan perdaun katak buat ne&#8217;eb\u00e9 akontese ne&#8217;e liu ona, nune&#8217;e agora oins\u00e1 ita bele prevene konflitu sira ne&#8217;e labele akontese tan. Tanba ita iha illa Timor-Leste no Osidental, .&#8221;Dehan Alumni Parlamentu Foinsa&#8217;e Timor-Leste Ambrosio Colo, ba Neon Mentin, iha ot\u00e9l Bintang Lima, sexta 18\/10.<\/p>\n\n\n\n<p>Grupu bolseiru sentru nasional chega (CNC), Alcina Maria Farmilia&nbsp; hateten, durante loron hira nia tuir diskusaun konaba festival interkambiu kultural hametin ba rekonsiliasaun nia aprende konaba rekonsiliasaun katak dame no justisa ne&#8217;eb\u00e9 lo-loos.<\/p>\n\n\n\n<p><em>&#8220;Tanba liuhosi rekonsiliasaun ita bele kontrolu no onestu ba sala sira ne&#8217;eb\u00e9 ita halo, por ezemplu ita hamrik iha ohin ko&#8217;alia makas karik ita bele reduz no kontrola fila-fali mai\u00a0 ita nia an rasik.&#8221;<\/em> Dehan feto foinsa&#8217;e Alcina Maria Farmilia, ba Neon Metin.<\/p>\n\n\n\n<p>Hamosu rekonsiliasaun tanba nasaun rua entre Timor-Leste no Indon\u00e9zia sira ne&#8217;eb\u00e9 uluk halo konflitu ba malu ne&#8217;e presiza dame no justisa lo-loos, nune&#8217;e husu ba joven Timor-oan sira hotu ita mak tenki prevene konflitu no labele rai odio ba malu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Umbelina dos Reis Iha festival fronteira 2024 ne&#8217;ebe maka realiza iha Rejiaun Administrativu Espesi\u00e1l Oekussi Ambeno (RAEOA) ho tema &nbsp;interkambiu kultural hametin ba rekonsiliasaun ba daruak nian, &nbsp;&nbsp;husu ba Timoroan &nbsp;hotu halo prevensaun ba konflitu no krime ne&#8217;eb\u00e9 akontese iha tempu pasadu, atu nune&#8217;e labele repete tan iha futuru oin mai. Alumni Parlamentu Foinsa&#8217;e [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19527,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-19526","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19526","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19526"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19526\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":19529,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19526\/revisions\/19529"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19527"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19526"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19526"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19526"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}