{"id":19538,"date":"2024-10-22T23:56:49","date_gmt":"2024-10-22T14:56:49","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=19538"},"modified":"2024-10-22T23:57:05","modified_gmt":"2024-10-22T14:57:05","slug":"joven-800-partisipa-iha-kampu-nasional-permayouth-hakat-ida-ba-futuru-tl-inkluzivu-no-sustentavel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/10\/22\/joven-800-partisipa-iha-kampu-nasional-permayouth-hakat-ida-ba-futuru-tl-inkluzivu-no-sustentavel\/","title":{"rendered":"Joven 800 Partisipa iha Kampu Nasional PermaYouth, Hakat Ida Ba Futuru TL, Inkluzivu no Sustent\u00e1vel"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen David da Costa<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kampu Nasional PemaYouth hahu iha Segunda 21 Outubru 2024 , hahu halo hodi empodera 800 jovens hosi Timor-Leste laran tomak, haburas rede solidaridade ambiental ne\u2019ebe lidera hosi joven sira. Liu hosi kolaborasaun ho autoridade lokal sira, inisiativa ida ne\u2019e halo ho objetivu kria rede ne\u2019ebe forte ho fokus ba halo feramentu no koinesementu permakultura nian sai asesivel ba komunidade hotu-hotu iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p>Presidente da Republika Demokratika Timor-Leste (PR-RDTL), D Jose Ramos-Horta, hamutuk ho Presidente Autoridade Munisipiu Ermera, Jose Martinho dos Santos Soares,&nbsp; ofisialmente loke Kampu iha Fatukeru, Ermera. Presidente Horta koalia kona ba importansia ba joven sira no komunidade atu responde ba dezafius meioambiente nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha Komunikadu Imprensa, Direit\u00f3r Ezekutivu PERMATIL,&nbsp;&nbsp; Ego Lemos, hatete, komKampu PermaYouth prioritiza inkluzividade, hodi inklui ema ho disabilidade no hira ne\u2019ebe identifka an nudar LGBTIQ+. Aprosimasaun partisipatoriu, lidera hosi peritu sira, no partisipantes, garante katak abilidade ne\u2019ebe hetan sei fahe tutan ba komunidade sira iha ida-idak nia hela fatin, loke dalan ba futuru edukasaun no opurtunidade empregu.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Kampu PermaYouth ida ne\u2019e reprezenta marka signifikativu ida iha movimentu ba sustentabilidade no empoderamentu komunidade iha Timor-Leste. Permatil fiar katak hamutuk, ita bele kultiva future ne\u2019ebe inkluzivu no saudavel liu, rezilente ba ita nia nasaun no ita nia planeta,&#8221;dehan Diret\u00f3r Exekutivu PERMATIL, Ego Lemos , iha komunikadu Imprensa ne&#8217;ebe Neon Metin asesu ohin husi PERMATIL, Tersa 22\/10.<\/p>\n\n\n\n<p>Objetivu espesifiku hosi Kampu PermaYouth ida ne\u2019e atu haburas kolaborasaun no dezenvolvimentu abilidade joven sira mak iha idade 15 \u2013 35 no mos sira nia lideransa komunitaria sira. Kampu ne\u2019e ida ne\u2019e sei fasilita fahe hanoin ba malu no aprende ba malu liu hosi tekniku permakultura kuda be\u2019e, formasaun lideransa, no interkambiu kultural. Kampu ida ne\u2019e mos buka atu empodera joven sira iha Timor-Leste ho koinesementu esensial permakultura nian, hodi nune\u2019e sira bele lidera sira nia komunidade ba future ida sustentavel liu.<\/p>\n\n\n\n<p>Adisionalmente, programa kampu nian fo emfaze ba nesesidade atu mobiliza lideransa ohin loron nian hodi garante katak joven sira iha asesu ba edukasaun, formasaun abilidade sira, no servisus kuidadu saude nian. Inisiativa ida ne\u2019e sei kria opurtunidade ba partisipasaun ida signifikativu iha sosiedade ida ne\u2019ebe justu.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cPartisipantes sei hetan koinesementu esensial no abilidade kona ba permakultura no estratejia adaptasaun klimatiku sira. Asosiasaun PermaYouth, forma iha 2023, mos sei hametin liutan, hodi haburas lider ambiental jerasaun tuir mai, sira ne\u2019ebe halo advokasia, desizores, manorin sira no historiador sira. Adisionalmene, PermaYouth sei demonstra iha sitiu Fatukeru, Ermera, sei hetan benefisiu liu hosi hadiak fasilidade no infraestrutura, kontribui ba restaurasaun ekosistema no hadiak agrikultura&nbsp; ba komunidade lokal,\u201d Ego Lemos esplika.<\/p>\n\n\n\n<p>Durante loron ne\u2019e, partisipante sira sei engaza iha pratika formasaun kona tekniku permakultura nian, dezenvolvimentu lideransa no interkambiu kultural. Iha kalan, partisipante sira sei hamutuk atu fahe hanoin ba malu kona ba saida mak sira aprende ona loron ohin nian, ne\u2019e sei hametin liutan espiritu kampu nian, hafoin haksolok ho festival muzika no kultura.<\/p>\n\n\n\n<p>To\u2019o ohin loron, inisiativa PermaYouth susesu tiha ona hodi mobiliza joven 6,000 resin hosi rejiaun 14 no kampu nasional, fornese formasaun intensivu loron lima kona ba permakultura no lideransa. Barak liu hosi lideransa joven sira ne\u2019e mak nu&#8217;udar membru ativu agora dadaun ba PermaYouth Association Timor-Leste, no halao tiha ona papel importante hodi hametin meioambiente no mudansa positive iha nivel komunidade&nbsp; nian sira iha Timor-Leste laran tomak.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cKuda uluk koinesementu no pratika antes o\u2019 kuda bee, fini ida ka ai-oan ida\u201d.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Konverjensia Internasional PermaYouth sei halao iha \u2013 2025,Inaugurasaun ba Ko verjensia&nbsp; PermaYouth Internasional sei organiza hosi Permatil no Permatil Global iha Timor-Leste iha Outubru 2025. Eventu ida ne\u2019e sei sai nu&#8217;udar selebrasaun ba Permakultura, arte, kultura, no muzika iha loron nen (6) nia laran. Eventu inaugural ne\u2019e sei bazeia ba susesu bo\u2019ot mak hetan hosi movimentu PermaYouth iha Timor-Leste. Liu hosi fahe koinesementu permakultura nian no pratika permakultura ho partisipante nasaun sira seluk, harii rede ativu&nbsp; PermaYouth global nian, ba futuru lideransa no hametin movimentu meioambiente global.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David da Costa Kampu Nasional PemaYouth hahu iha Segunda 21 Outubru 2024 , hahu halo hodi empodera 800 jovens hosi Timor-Leste laran tomak, haburas rede solidaridade ambiental ne\u2019ebe lidera hosi joven sira. Liu hosi kolaborasaun ho autoridade lokal sira, inisiativa ida ne\u2019e halo ho objetivu kria rede ne\u2019ebe forte ho fokus ba halo feramentu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19539,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-19538","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19538","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19538"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19538\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":19541,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19538\/revisions\/19541"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19539"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19538"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19538"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19538"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}