{"id":19672,"date":"2024-11-15T23:47:20","date_gmt":"2024-11-15T14:47:20","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=19672"},"modified":"2024-11-18T23:47:30","modified_gmt":"2024-11-18T14:47:30","slug":"mari-alkatiri-husu-pr-atu-aplika-prinsipius-valores-luta-nian-hodi-hakotu-kiak-no-mukit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/11\/15\/mari-alkatiri-husu-pr-atu-aplika-prinsipius-valores-luta-nian-hodi-hakotu-kiak-no-mukit\/","title":{"rendered":"Mari Alkatiri Husu PR Atu Aplika Prinsipius Valores Luta Nian Hodi Hakotu Kiak no Mukit"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Reportajen Joselina dos Santos<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Sekret\u00e1riu Jeral Partidu FRETILIN Dr. Mari Alkatiri, &nbsp;la satisfas ho selebrasaun&nbsp; loron Masakre Santa Kruz no Loron Nasional Juventude 12 novembru 1991, ne&#8217;eb\u00e9 Prezidente Republika J\u00f3se Ramos Horta la konsidera nia nu&#8217;udar lideransa ist\u00f3riku. Maibe nia husu atu&nbsp; aplika prinsipius valores luta nian hodi hakotu kiak no justisa sosial,&nbsp; ne&#8217;eb\u00e9 presiza iha politika ida atu enkoraja joven sira hodi garantia futuru nasaun nian, tanba joven barak mak agora komesa lakon esperansa.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Povu reko\u00f1ese ha&#8217;u nu&#8217;udar&nbsp; fundad\u00f3r ist\u00f3riku, maibe&nbsp; balun tenta nega nafatin,&nbsp; hanesan selebrasaun loron&nbsp; 12 novembru ne&#8217;eb\u00e9 Presidente Republika temi hotu lideransa 1974 sira-nia naran, maibe la temi ha&#8217;u-nia naran,&nbsp;&nbsp; la buat ida se ha&#8217;u laiha nia laos Fretelin keleur ona, ha&#8217;u mak dafende nia to&#8217;o ohin loron sa&#8217;e ba lalehan la buat ida, maibe tenke kaer metin nafatin prinsipius valores ne&#8217;eb\u00e9 iha&#8221;, dehan, Sekret\u00e1riu Jeral Partidu FRETILIN Dr. Mari Alkatiri iha Salaun Laline CNE, Kolmera, 15\/11.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia dehan, prinsipius&nbsp; valores bele husu deit tanba saida timor hein 1974-1975,&nbsp; atu hah\u00fa luta ida organizada ba direitu auto-determinasaun indepebdensia. Bainhira luta importante tebes atu hatene loos tanba s\u00e1 beiala&nbsp; sira uluk durante 400 resin ema husi rai seluk mak mai dumina. Liu tiha tinan 460 mak timor komesa&nbsp; koalia ba direitu auto-determinasaun independensia, maibe timor ladun reko\u00f1esidu iha tinan 1945-1960, baihira hah\u00fa&nbsp; prosesu libertasaun iha rai Barbarak, &nbsp;vizi\u00f1u Indonezia Malasia Singapura sira. Timor la konsege hetan independensia, maibe lahalo parte ba rai seluk hodi hetan independensia tanba timor iha&nbsp; istoria.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Iha tempu ne&#8217;eb\u00e1 laiha lideransa politika ida atu reklama independenisa saida mak akontese, maibe tanba la halo parte kolonia Olandesa&nbsp; akontese Portugal fila mai halo administrasaun iha tinan 1945-1975. Tanba primeiru kondisaun&nbsp; laos kolonia no Olanda nian maibe&nbsp; segunda kondisaun kolonia no Portugal nian, mak ita nafatin direitu ba autodeterminasaun&#8221;, Nia dehan.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha tinan 1974-1975 nia reklama tanba sira hah\u00fa hanoin prosesu independensia tinan 3 ka 4 molok 25 fulan abril&nbsp; Portugal. Tanba militares&nbsp; ne&#8217;eb\u00e9 halo funu iha Angola Guine-Bisau Mo\u00e7ambique portug\u00e9s sira ofisiais no superiores mak halo Golpe ida iha&nbsp; Portugal, entaun hatun governu portugu\u00e9s ida governu kolonialista loke dalan ba povu hotu atu ezerse sira-nia deireitu autodeteminasaun independensia nian.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Molok atu akontese Timor-Leste hahu akompa\u00f1a&nbsp; luta rai seluk nia, entaun liuhosi akompa\u00f1a ne&#8217;e komesa loke ita nia espiritu atu halo tuir maibe laiha kondisaun. Tanba Timor-Leste tentativa atu hetan apoiu ist\u00f3riku iha 1973, ha&#8217;u rasik mak ba duni atu&nbsp; bele luta kontra kolonializmu portugu\u00e9s la hetan apoiu husi juri tanba ne&#8217;e ita hein oportunidade ida ne&#8217;e halo movimentasaun klandistina iha tinan 1974 ho revolu\u00e7\u00e3o dos crabos tanba ema la fakar-raan. Tanba Ita moris iha organizasaun tolu primeiru mak loron 11 fulan maiu 1974 Uni\u00e3o Democatico&nbsp; Timorense, segundu Asossia\u00e7\u00e3o Social Democr\u00e1tica Timorense (ASDT) no terseiru mak Asossia\u00e7\u00e3o Popular Democr\u00e1tica de Timor&#8221;, Nia Esplika.<\/p>\n\n\n\n<p>Prinsipius valores katak mate ka moris ukun rasik-aan tanba ne&#8217;e Nicolau Lobato f\u00f3 aan ba mate hamutuk ho em rihun ba rihun hodi luta ba rai ida ne&#8217;e hodi serbi ba&nbsp; povu tanba povu mak aliado. Atu kaer metin fali pricipio valores ida ne&#8217;e tenke lori rekursu boot ida ba rai ida ne&#8217;e atu hasai povu husi mukit no kiak, tanba Timor-Leste osan baran maibe povu&nbsp; kiak nafatin entaun oinsa mak bele&nbsp; kore povu husik mukit no kiak tenke instruments ida ne&#8217;eb\u00e9 bele uza hodi rezolve kauza ida ne&#8217;e<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Joselina dos Santos Sekret\u00e1riu Jeral Partidu FRETILIN Dr. Mari Alkatiri, &nbsp;la satisfas ho selebrasaun&nbsp; loron Masakre Santa Kruz no Loron Nasional Juventude 12 novembru 1991, ne&#8217;eb\u00e9 Prezidente Republika J\u00f3se Ramos Horta la konsidera nia nu&#8217;udar lideransa ist\u00f3riku. Maibe nia husu atu&nbsp; aplika prinsipius valores luta nian hodi hakotu kiak no justisa sosial,&nbsp; ne&#8217;eb\u00e9 presiza [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19673,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-19672","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19672","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19672"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19672\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":19674,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19672\/revisions\/19674"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19673"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19672"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19672"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19672"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}