{"id":19701,"date":"2024-11-20T17:44:57","date_gmt":"2024-11-20T08:44:57","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=19701"},"modified":"2024-11-20T17:44:59","modified_gmt":"2024-11-20T08:44:59","slug":"atu-evita-violensia-iha-sosiedade-fongtil-husu-governu-aloka-orsamentu-ba-bee-no-saneamentu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/11\/20\/atu-evita-violensia-iha-sosiedade-fongtil-husu-governu-aloka-orsamentu-ba-bee-no-saneamentu\/","title":{"rendered":"Atu Evita Viol\u00e9nsia Iha Sosiedade FONGTIL Husu Governu Aloka Orsamentu Ba Bee no Saneamentu"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Joanina Casamiro<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Atu evita viol\u00e9nsia iha fatin&nbsp; publiku no privadu presiza iha sintina ne&#8217;eb\u00e9&nbsp; dignu no hakmatek ba familia no sosiedade, nune&#8217;e Forum Organizasaun Naun Governamental Timor Leste (FONGTIL), husu governu atu implementa politika ne&#8217;eb\u00e9 forte hodi asegura ema hotu asesu&nbsp; ba be&#8217;e no saneamentu. Tanba ne&#8217;e direitu baziku ne&#8217;eb\u00e9 governu presiza aloka orsamentu naton hodi tau prioridade ba bee saneamentu no ijene.<\/p>\n\n\n\n<p>Diret\u00f3r FONGTIL Valentim da Costa Pinto hatete, Timor hanesan nasaun ne&#8217;eb\u00e9 iha prosesu dezenvolve nafatin sensibilidade hodi bele selebra asuntu sira ne&#8217;eb\u00e9 konsidera hanesan basiku.&nbsp; Be&#8217;e no Saneamentu hanesa neseseidade basiku ba soseidade entaun selebrasaun ida ne&#8217;e dezafia ba ukun na&#8217;in sira atu kontinua oferese kondisaun ne&#8217;eb\u00e9 dignu, no permite sosiedade ida-idak bele explora sira-nia rekursu hodi hatudu pratika di&#8217;ak ba familia nomos ba sosiedade.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Fator ne&#8217;eb\u00e9 importante hodi bele asegura mak la bele f\u00f3 oportunidade ba situasaun konteminasaun hodi kontinua akontese atu bele asegura membru familia liu-liu ba ki&#8217;ik oan sira, iha ita-nia rai hasoru hela problema&nbsp; bee no saneamentu hanesan fatores ida ne&#8217;eb\u00e9 kontrubui, tanba limitisaun ba asesu bee no hahan sira ne&#8217;eb\u00e9 la seguru ko\u00f1esementu sira ne&#8217;e mos ladun di&#8217;ak&nbsp; mak mal nutrisaun kontinua eziste iha rai laran&#8221;, dehan, Diret\u00f3r FONGTIL Valentim da Costa Pinto, iha Salaun Audit\u00f3ria FCS Caicoli, 19\/11.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia dehan, loron mundial&nbsp; ida ne&#8217;e&nbsp; f\u00f3 hanoin ba ukun na&#8217;in sira atu&nbsp; tau matan&nbsp; ba sira jestaun politika,&nbsp; nomos ba Universidade sira ne&#8217;eb\u00e9 hola papel kona-ba kampa\u00f1a ka dezamina informasaun atu bele to&#8217;o ba ema hotu. Espera katak iha futuru ema hotu bele iha kondisaun ne&#8217;eb\u00e9 minimu no&nbsp; bele hatudu nafatin pratika di&#8217;ak atu bele salva sira nia a&#8217;an no Familia.<\/p>\n\n\n\n<p>Estadu ratifika Objetivu Desenvolvimentu Sustentavel (ODS), ne&#8217;e katak iha obrigasaun atu bele prense numeru ODS ne&#8217;e rasik kona-ba bee ho saneamentu, ne&#8217;e tama iha ODS numeru 6 ne&#8217;eb\u00e9 bele asegura ka asesu bee no saneamentu ba ema hotu la&nbsp; to&#8217;o 2030,&nbsp; tanba atualmente haree uma kain barak ne&#8217;eb\u00e9 seidauk asesu ba toilets ne&#8217;eb\u00e9 maiximu maske simples maibe susar los asesu ba be&#8217;e.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Politikamente&nbsp; ita konsidera importante mais iha implementasaun ne&#8217;e ladun f\u00f3 importansia tanba kada tinan governu aloka orsamentu 1.2 mill entaun ne&#8217;e&nbsp; ki&#8217;ik, maske iha politika konsidera ne&#8217;e importante maibe iha alokasaun ne&#8217;e sei la to&#8217;o 2030&#8221;,<\/p>\n\n\n\n<p>Uma kain sira ne&#8217;eb\u00e9 asesu ona ba sintina Baziku hamutuk 45% porsentu,&nbsp; signifika populasaun maioria mak seidauk iha sintina seguru liu-liu iha \u00e1rea remotas. Investimentu ne&#8217;e tenke prefere ba \u00e1rea remotas&nbsp; sira dezenvolventu sentraliza ba ema tenke tau atensaun atu hadi&#8217;a populasaun iha \u00e1rea remotas ne&#8217;eb\u00e9 falta informasaun nune&#8217;e bele asegura kualidade dezenvolventu ne&#8217;eb\u00e9 sentraliza ba ema hotu.<\/p>\n\n\n\n<p>Vise Decano Para Assunto Peskisa e Coopera\u00e7\u00e3o, Faculdade Ci\u00eancias Sociais FCS-UNTL Francisco Soares hatutan, loron mundial sintina ne&#8217;e importante tebes ba vida loron-loron dezafiu bo&#8217;ot akontese iha timor mak haree hosi aspetu&nbsp; kultural kuase maioria iha sosiedade nia laran, dalaruma iha hanoin oin-oin balun gosta so&#8217;e fo&#8217;er&nbsp; arbiru.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Realidade katak sintina ne&#8217;e importante entaun atu evita&nbsp; violensia presiza iha sintina seguru&nbsp; tanba ita nia sosiedade mosu hela violensia simbolika ida,&nbsp; dalaruma sira haree menina sira ne&#8217;eb\u00e9 sintina iha liur, dalaruma sira dehan estra\u00f1u ba sira paz parte ba violensia simbolika&nbsp; sira komesa hakilar&#8221;,<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;Iha parte seluk bele mosu violensia fisiku, faktus nafatin iha soseidade kuandu tun ba baze gosta tebes ba so&#8217;e fo&#8217;er iha liur, ne&#8217;e&nbsp; faktus hatudu&nbsp;&nbsp; hanesan soke kultural bo&#8217;ot ida iha aspetu kultura papel universidade nian hanesan mos ajente transformasaun.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Joanina Casamiro Atu evita viol\u00e9nsia iha fatin&nbsp; publiku no privadu presiza iha sintina ne&#8217;eb\u00e9&nbsp; dignu no hakmatek ba familia no sosiedade, nune&#8217;e Forum Organizasaun Naun Governamental Timor Leste (FONGTIL), husu governu atu implementa politika ne&#8217;eb\u00e9 forte hodi asegura ema hotu asesu&nbsp; ba be&#8217;e no saneamentu. Tanba ne&#8217;e direitu baziku ne&#8217;eb\u00e9 governu presiza aloka orsamentu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19702,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[64],"tags":[],"class_list":["post-19701","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-saude"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19701","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19701"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19701\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":19704,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19701\/revisions\/19704"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19702"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19701"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19701"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19701"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}