{"id":20083,"date":"2025-01-22T23:23:55","date_gmt":"2025-01-22T14:23:55","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=20083"},"modified":"2025-01-23T18:53:08","modified_gmt":"2025-01-23T09:53:08","slug":"etika-profesional-ba-educador-sira-iha-timor-leste","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/01\/22\/etika-profesional-ba-educador-sira-iha-timor-leste\/","title":{"rendered":"Etika Profesional ba Educador sira iha Timor-Leste"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Hakerek Mois\u00e9s Vicente<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Introdusaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Liafuan \u201cetika\u201d hosi lian Grego antigo dehan katak&nbsp;<em>\u201cethos\u201d<\/em>&nbsp;iha forma singular iha sentido oi-oin hanesan: hela fatin nebe simples; fatin furak iha duut matak <em>(padang rumput)<\/em> bibi luhan, habitat; uso costume; moral, temperamentu; sentiment, attitude, modo de agir. <em>(cara berpikir).<\/em> Iha forma plural&nbsp;<strong><em>ta etha&nbsp;<\/em><\/strong>&nbsp;ne\u2019eb\u00e9 dehan katak kustume.&nbsp;&nbsp;Nosaun ikus ida ne\u2019e&nbsp;&nbsp;mak sai base hamosu terminologia \u201cetika\u201d ne\u2019eb\u00e9 filosofo bo\u2019ot&nbsp;&nbsp;grega Aristoteles (384-322 aC) usa atu hatudu fisofia moral. Nune\u2019e se ita limita an ho origem liafuan ne\u2019e&nbsp;&nbsp;mak \u201cetika\u201d katak: Ciencias kona saida mak bai-bain ita halo ou ciencias kona-b\u00e1 uso kustumes. Usa tuir terminologia moderno bele mos dehan etika trata kona-b\u00e1 \u2018konvensaun sosial sira\u201d ne\u2019eb\u00e9 hetan iha sociedade.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Filozofia edukasaun lori edukad\u00f3r no aprendiz atu hadomi sabedoria liuhosi esforsu buka lia-loos iha ko\u00f1esimentu sira-ne\u2019eb\u00e9 atu aprende, aprende ona no sei aprende iha kadeira aprendizajen nian. Dalabarak, ita hasoru ita-nia-an hela iha d\u00favida. Ida-ne\u2019e la\u2019\u00f3s dehan katak ita moris iha izolamentu nia laran maib\u00e9 ida-ne\u2019e nu\u2019udar etapa iha-ne\u2019eb\u00e9 ita hah\u00fa sai fil\u00f3zofu ida. Hosi ita-nia d\u00favida ne\u2019e mak ita buka lia-loos. Tuir&nbsp;&nbsp;Filosofo Franz Magnis Suseno iha nia livro Etika Dasar 1987, 13&nbsp;&nbsp;<em>Etika katak ciencia&nbsp;<\/em>nebe<em>&nbsp;buka orientasaun.&nbsp;&nbsp;Nudar instrumentu esfor\u00e7o ema nian atu hatan ba perguntas nebe fundamental liu: oinsa hau bele moris no hala assaun? Etika tulun ita atu iha kbiit atu responsabiliza ba ita nia moris rasik.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir Eis Primeiru-Ministru VI Governo Constitusional, Dr. Rui de Ara\u00fajo afirma katak signifika lolos \u201cEtos serbisu iha area kuidadu isin diak iha Timor-Leste\u201d mak hala\u2019o no hahalok ema ida-idak iha serbisu fatin no iha ita nia moris loron-loron. Tanba hala\u2019o no hahalok ita ema nian ne\u2019e mak iha valor katak ema ho animal iha diferent\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Dala barak ema usa kahur malu&nbsp;&nbsp;termos rua ne\u2019e. iha ninia diferencia esencial liu . \u00e9tika katak moral no etiketa mak hahalok respeita malu <em>(sopan santun).<\/em> Hare hosi ninia origem termos rua ne\u2019e laiha ligasaun ba malu (iha lian Inglesa <em>ethics no etiquette<\/em>). Maibe hare hosi ninia sentido rua ne\u2019e la dook malu.&nbsp;Sira iha mos diferen\u00e7as no iha semelhan\u00e7as.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir Keban (2005) \u00e9tika iha prestasaun servisu p\u00fabliku iha signifikasaun rua, hanesan signifikasaun klot <em>(sempit)<\/em> no signifikasaun luan <em>(luas).<\/em> Iha sentidu klot, servisu p\u00fabliku nu&#8217;udar aktu ida hodi fornese bens no servisus ba komunidade husi governu iha nia responsabilidade ba p\u00fabliku, maske fornese diretamente ka liuhusi parseria ho set\u00f3r privadu no komunidade bazeia ba tipu no intensidade nesesidade komunidade, kapasidade komunidade no merkadu. Konseitu ida-ne&#8217;e subli\u00f1a oins\u00e1 servisu p\u00fabliku sira-ne&#8217;e hetan susesu liuhosi sistema prestasaun ne&#8217;eb\u00e9 saudavel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Sai Ema Edukador Prepara Trabalho<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ita halo analiza sai ema edukador ka sai Mestri\/a iha Timor-Leste iha buat barak mak tenke halo lao tuir hanesan prepara planu de Ensino no planu de Aula. Nomos iha prosesu ensinu aprendizajen, profes\u00f3r sira iha dev\u00e9r atu enkoraja, orienta no fornese fasilidade aprendizajen ba estudante sira atu atinji objetivu sira. Profes\u00f3r sira iha responsabilidade atu haree buat hotu ne\u2019ebe akontese iha klase laran hodi ajuda prosesu dezenvolvimentu estudante nian. Ho detallu liu, mestre nia kna\u2019ar sira foka ba:<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eduka ho \u00e9nfaze atu f\u00f3 diresaun no motivasaun atinji objetivu sira ba tempu badak no naruk. Profes\u00f3r ida tenke f\u00f3 diresaun no motivasaun ba estudante sira estudante sira ne&#8217;eb\u00e9 foka ba atinjimentu objetivu sira-ne&#8217;e ba tempu badak ka ba tempu naruk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Fornese fasilidade sira atu atinji objetivu sira liuhosi esperi\u00e9nsia aprendizajen ne&#8217;eb\u00e9 di&#8217;ak adekuadu. Profes\u00f3r ida tenke fornese esperi\u00e9nsia aprendizajen no fornese fasilidade adekuadu hodi atinji objetivu aprendizajen atinji ona.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ajuda dezenvolve aspetu peso\u00e1l sira hanesan atitude sira, val\u00f3r sira no auto-ajustamentu. Profes\u00f3r maka responsavel ba buat hotu dezenvolvimentu ba personalidade estudante sira nian, manorin sira tenke bele kria prosesu aprendizajen ne\u2019eb\u00e9 ativu no din\u00e1miku. Profes\u00f3r sira tenke iha kapasidade ajuda dezenvolve estudante sira-nia aspetu peso\u00e1l no atitude no val\u00f3r sira no ajustamentu. Iha ne\u2019eb\u00e9 profes\u00f3r m\u00f3s responsavel dezenvolvimentu jer\u00e1l ba personalidade estudante sira nian no m\u00f3s mestre sira nian tenke bele kria prosesu aprendizajen ida ne&#8217;eb\u00e9 ativu no din\u00e1miku dezenvolvimentu aspetu peso\u00e1l sira husi estudante ne&#8217;e iha kapasidade dezenvolve ho di&#8217;ak.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Sansaun saida Mak Hetan Wainhira Manorin nain Viola hasoru Estudante<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir relat\u00f3riu husi Organizasaun Movimentu Feto Foinsa\u2019e Timor-Leste (MOFFE-TL), hateten viol\u00e9nsia hasoru estudante sira iha eskola kontinua existe tanba Governu la aplika sansaun ne\u2019ebe forte no rigorozu ba manorin nain sira ne\u2019ebe komete aktu viol\u00e9nsia hasoru labarik sira durante prosesu aprendijajen. Iha tinan 2019, Governu hasai despaixu kona-ba zero toleransia ba manorin nain sira ne\u2019ebe halo viol\u00e9nsia hasoru estudante sira, maibe realidade kazu barak ne\u2019ebe prova la foti sansaun ne\u2019ebe refleta ba prinsipiu zero toleransia. \u201cKazu sira ne\u2019ebe manorin nain sira halo viol\u00e9nsia hasoru labarik sira dalabarak sira halo mediasaun, ne\u2019e ladun fo efeitu arepende ba ita nia manorin sira no foti hanesan atensaun bo\u2019ot atu labele repete no ema seluk labele halo tuir. Koalia kona-ba zero toleransia laiha diskusaun ona, bainhira ema komete viol\u00e9nsia hasoru labarik zero toleransia katak la tolera ona automatikamente tenke hasai husi knar hanesan proafesor, atu ema labele komete tan no ema hatene jere sira nia emosaun hasoru labarik sira labele hatudu hahalok viol\u00e9nsia\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha parte seluk, relat\u00f3riu husi Presidente Instituto Para a Defesa dos Direitos da Crian\u00e7as (INDDICA), rekonhese viol\u00e9nsia hasoru estudante sira iha eskola sei a\u2019as tanba sira nafatin simu keixa husi familia estudante sira nian. \u201cIha tinan 2022, ami simu keixa to\u2019o agora mais ou menus kazu 10 resin, keixa barak liu mai husi munisipiu sira. Keixa sira ne\u2019e ami halo prosesu\u201d. Mekanismu ne\u2019ebe sira aplika mak keixa sira ne\u2019ebe tama, sira halo relatoriu pareser ba Ministeriu da Edukasaun atu halo investigasaun. No kazu balun prova manorin sira uza duni viol\u00e9nsia iha prosesu aprendijajen tanba ne\u2019e sira tenke kumpri sansaun administrativu, muda servisu fatin. Bolu atensaun ba Ministeriu Edukasaun atu aplika regulamentu no regras ne\u2019ebe forte no sansaun ne\u2019ebe forte, liu-liu tenke husi sira nia servisu hanesan manorin nain tanba sira la kualifikadu sai hanesan manorin tanba ho ida ne\u2019e mak bele evita viol\u00e9nsia hasoru labarik sira iha eskola. Dadus rezultadu analiza situasaun labarik iha Timor-Leste, hatudu labarik mane 75% no feto 67% deklara hetan esperensia viol\u00e9nsia fizika husi sira nia manorin iha eskola, inklui mos baku ho liman no objetu seluk, basa, tebe, kuu no dudu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Prosesu Hapara Manorin Nain sira<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ita hare situasaun ohin loron professor\/a contratado iha VIII Governo Constitucional lidera husi Primeiru Ministru, Taur Matan Ruak nia mai to\u2019o agora lidera fali IX Governo constitusional lidera husi Primeiru Ministru, Xanana Gusm\u00e3o hapara profesor\/a contratoado lubuk ida. Tuir hau hakerek nain nia hare ida lao tuir lei, ida seluk lao tuir politika kada governu ida-idak nian implementa iha instituisaun hotu-hotu iha Timor-Leste. Iha ne\u2019ebe liu husi komunikadu Imprensa ne\u2019ebe Ministeriu Edukasaun ne\u2019ebe hodi hat\u00e1n ba preokupasaun husi profes\u00f3r no profesora kontratadu sira. Komunikadu imprensa ne\u2019e realiza iha salaun Konfer\u00e9nsia Minist\u00e9riu Edukasaun, Vila-Verde, Dili, no f\u00f3 sai husi Sekret\u00e1riu Estadu Ensinu Sekund\u00e1riu Jer\u00e1l no Ensinu T\u00e9kniku Vokasion\u00e1l Sr. Domingos Lopes Lemos kona-ba preokupasaun hirak ne\u2019e, no akompa\u00f1a husi Xefe Gabinete Ministra Edukasaun, Sra. Paula F. Corte Real Ara\u00fajo, Xefe Gabinete Sekret\u00e1riu Estadu ESJESTV Sr. Napole\u00e3o de A. S Lima, Diretora Jer\u00e1l Administrasaun no Finansa Sra. Cec\u00edlia Maria de Assis Belo no ases\u00f3r sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha Komunikadu Imprensa ne\u2019e Sekret\u00e1riu Estadu, Sr. Domingos Lopes Lemos hateten, Minist\u00e9riu Edukasaun la hapara profes\u00f3r no profesora sira nia kontratu, maib\u00e9 sei halo esforsu hodi valoriza sira bazeia ba \u201cDekretu-Lei, n\u2070. 31\/2023 de 31 de Maio, artigu 11\u201d kona-ba ingresu espesi\u00e1l. Espesialmente ingresu iha kategoria profision\u00e1l ba profes\u00f3r no profesora sira ho grau C mak indiv\u00eddu sira ne\u2019eb\u00e9 pri\u00e9nxe kondisaun kumulativu sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cPontu dahuluk; serbisu ona nu\u2019udar kontratadu husi departamentu governament\u00e1l responsav\u00e9l ba iha \u00e1rea ensinu ho eskluzivu iha n\u00edvel superi\u00f3r hodi hala\u2019o funsaun hanorin iha estabelesimentu edukasaun ka ensinu iha tinan 2023. Pontu daruak; iha ona grau akad\u00e9miku baxareladu iha edukasun iha tinan 2022 husi Universidade Nasion\u00e1l Timor-Lorosa\u2019e iha \u00e1mbitu parseria ho INFORDEPE ka iha abilitasaun akad\u00e9mika m\u00ednima ba ingresu iha dos\u00e9nsia ne\u2019eb\u00e9 ho prova diploma universit\u00e1riu reko\u00f1esidu. Pontu datoluk; iha avaliasaun ikus serbisu nian, m\u00ednimu ho klasifikasaun \u201cBOM\u201d ne\u2019eb\u00e9 rejista iha SIGAP iha tinan 2022\u201d, dehan Sekret\u00e1riu Estadu ESJESTV.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Governante ne\u2019e hatutan, Minist\u00e9riu Edukasaun oras ne\u2019e daudaun iha prosesu preparasaun ba kuadru peso\u00e1l rejime karreira dosente, tanba ne\u2019e ba profes\u00f3r hotu bele hola parte iha bolsa kandidadu nian hodi bele prienxe kuadru peso\u00e1l ba eskola hotu iha munis\u00edpiu tomak.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Dadus husi profes\u00f3r no profesora kontratadu sira hamutuk 1,499, balun la prienxe krit\u00e9riu. Ho razaun ne\u2019e katak balun kontratu iha minist\u00e9riu seluk, balun kontratu hela iha programa ekival\u00e9nsia, balun kartaun eleitor\u00e1l dupla, konta bank\u00e1ria la iha no balun m\u00f3s sidadaun estranjeiru. Nune\u2019e Minist\u00e9riu Edukasaun halo hela ezers\u00edsiu bo\u2019ot ida hodi buka solusaun atu hat\u00e1n ba preokupasaun profes\u00f3r no profesora kontratadu hamutuk na\u2019in 1,388 ba tempu badak.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Benefisiu Manorin Nain ho Estudante sira<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir teoria Jennings no Greenberg (2009) katak benefisiu hosi relasaun pozitiva manorin-kanorin mak manorin sira \u201cpresiza proativu, iha abilidade uza espresaun emosion\u00e1l no suporta ho verb\u00e1l atu promove entuziasmu no haksolok iha aprendizajen no atu orienta no jere kanorin sira-nia atitude\u201d (p. 492). Kualidade ida-ne\u2019e \u201cfornese joven sira apoiu emosion\u00e1l, asesu ba adultu sira-ne\u2019eb\u00e9 envolve ativamente iha sira-nia moris no klaramente defini norma no espektativa sira ba komportamentu ne\u2019eb\u00e9 apropriadu\u201d (Murray, 2002, p. 6). Carbonaro (2004) f\u00f3 rezumu di\u2019ak kona-ba benefisiu edukasion\u00e1l ba relasionamentu ne\u2019e katak relasaun sosi\u00e1l entre manorin-kanorin ne\u2019e importante atu forma diresaun loos, di\u2019ak no ezatu ba kanorin sira atu sai ema kualifikadu, ne\u2019e mak:<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Primeiru, bainhira kanorin fiar katak sira-nia relasaun ho manorin f\u00f3 apoiu no dudu sira-nia esforsu ka motivasaun, rezultadu mak kanorin sira sai fokus tebes atu esforsu-an iha eskola. Segundu, manorin sira-nia esperansa ba kanorin m\u00f3s enkoraja sira atu servisu maka\u2019as liut\u00e1n iha eskola. Kanorin sira bele responde ho esforsu ne\u2019eb\u00e9 forte bainhira sira realiza katak sira-nia manorin sira hakarak sira atende iha eskola. \u00daltimu, manorin sira bele sai efetivu liu atu provoka esforsu kanorin sira nian, bainhira sira-nia kanorin simu sira sai figura autoridade lez\u00edtima. Manorin bele deze\u00f1a iha sira-nia autoridade atu konvense kanorin sira atu servisu maka\u2019as tanba nia fiar katak manorin iha interese di\u2019ak liu ne\u2019eb\u00e9 kuda iha hanoin. (p. 6).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tan ne\u2019e, kanorin sira bele responde ho konxi\u00e9nsia katak manorin sira hakarak duni buat di\u2019ak ba sira atu dezenvolve-an iha prosesu aprendizajen (Carbonaro, 2004). Rezultadu kanorin sira ba nesesidade edukasaun liuhosi relasaun pozitiva manorin-kanorin mak:<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hasa\u2019e esp\u00edritu kanorin atu iha vontade tuir aula, Hasa\u2019e esp\u00edritu prestasaun akad\u00e9miku kanorin sira-nian, Hamenus akontesimentu desturbasaun iha aula laran, Hasa\u2019e motivasaun iha kanorin sira-an atu estuda, Hasa\u2019e konxi\u00e9nsia kanorin atu dezenvolve-an kognitivamente, emosionalmente no esp\u00edritualmente, no Hasa\u2019e motivasaun manorin nian atu haksolok hodi tulun kanorin sira (Carbonaro, 2004; Tevern &amp; McCroskey, 2007; Jennings &amp; Greenberg, 2009; Lydon, 2009).<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Konkluzaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha ninia no rohan, hakerek nain halo konkluzaun badak maka filozofia edukasaun lori edukad\u00f3r no aprendiz atu hadomi sabedoria liuhosi esforsu buka lia-loos iha ko\u00f1esimentu sira-ne\u2019eb\u00e9 atu aprende, aprende ona no sei aprende iha kadeira aprendizajen nian. Dala barak, ita hasoru ita-nia-an hela iha d\u00favida. Ida-ne\u2019e la\u2019\u00f3s dehan katak ita moris iha izolamentu nia laran maib\u00e9 ida-ne\u2019e nu\u2019udar etapa iha-ne\u2019eb\u00e9 ita hah\u00fa sai fil\u00f3zofu ida. Hosi ita-nia d\u00favida ne\u2019e mak ita buka lia-loos.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mesmu dadus husi profes\u00f3r no profesora kontratadu 2023 sira hamutuk 1,499, balun la prienxe krit\u00e9riu. Ho razaun ne\u2019e katak balun kontratu iha minist\u00e9riu seluk, balun kontratu hela iha programa ekival\u00e9nsia, balun kartaun eleitor\u00e1l dupla, konta bank\u00e1ria la iha no balun m\u00f3s sidadaun estranjeiru. Maibe husi nafatin hodi aluta kontinua defende direitu konstitusional kada professor sira ida-idak nian. No husu ba Professore sira ne\u2019ebe hetan ona permanente servi estadu Timor-Leste ida ne\u2019e, kontinua atende ho professional ne\u2019ebe diak, kalma, labele hamosu violensia hasoru estudante sira em jeral iha Timor-Leste. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Referensia<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>ETICA DAN PROFESI KEGURUAN. <\/em><\/strong><em>Disponivel asesu iha link ne\u2019e;<\/em><a href=\"file:\/\/\/C:\/Users\/User\/Downloads\/Pe.%20Joel%20Etika%20e%20Profesi\/ETICA%20DAN%20PROFESI%20KEGURUAN%20.pdf\">ETICA DAN PROFESI KEGURUAN .pdf<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Etika Profesional Tau Iha Oin Antes Halao Knaar.<\/strong> <em>Disponivel asesu iha link ne\u2019e;<\/em><a href=\"https:\/\/tatoli.tl\/2020\/01\/29\/etika-profisional-tau-iha-oin-antes-halao-knaar\/\">https:\/\/tatoli.tl\/2020\/01\/29\/etika-profisional-tau-iha-oin-antes-halao-knaar\/<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>\u201cEma Profision\u00e1l Labele Haluha \u00c9tika\u201d. <\/em><\/strong><em>Disponivel asesu iha link ne\u2019e;<\/em><a href=\"https:\/\/timor-leste.gov.tl\/?p=2860&amp;lang=tp\">https:\/\/timor-leste.gov.tl\/?p=2860&amp;lang=tp<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>EDUCA\u00c7\u00c3O CIVICA ETIKA E MORAL. <\/strong><em>Disponivel asesu iha link ne\u2019e; <\/em><a href=\"https:\/\/arquivoestudantetl.blogspot.com\/2020\/02\/educacao-civica-etika-e-moral-parte-i.html\">https:\/\/arquivoestudantetl.blogspot.com\/2020\/02\/educacao-civica-etika-e-moral-parte-i.html<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>ETIKA BUROKRASIA NO PROFISIONALISMU FUNSIONARIU IHA ATENDIMENTU PUBLIK.<\/strong><em> Disponivel asesu iha link ne\u2019e; <\/em><a href=\"file:\/\/\/C:\/Users\/User\/Downloads\/OBRA_HAKEREK_Etika_Burokrasia_no_PF_iha_Atendimentu_Publiku_2%20(1).pdf\">OBRA_HAKEREK_Etika_Burokrasia_no_PF_iha_Atendimentu_Publiku_2 (1).pdf<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Filozofia Edukasaun: Esforsu Hadomi Lia-loos Ko\u00f1esimentu. <\/strong><em>Disponivel asesu iha link ne\u2019e; <\/em><a href=\"https:\/\/www.academia.edu\/78279058\/Filozofia_Edukasaun_Esforsu_Hadomi_Lia_loos_Ko%C3%B1esimentu\">https:\/\/www.academia.edu\/78279058\/Filozofia_Edukasaun_Esforsu_Hadomi_Lia_loos_Ko%C3%B1esimentu<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>HADI\u2019AK RELASAUN POZITIVA ENTRE MANORIN NO KANORIN IHA ESKOLA: IMPORT\u00c1NSIA, TIPU, REZULUSAUN &amp; BENEFISIU EDUKASION\u00c1L.<\/strong><em> Disponivel asesu iha link ne\u2019e; <\/em><a href=\"https:\/\/pt.linkedin.com\/pulse\/hadia-relasaun-pozitiva-entre-manorin-kanorin-iha-eskola-pereira\">https:\/\/pt.linkedin.com\/pulse\/hadia-relasaun-pozitiva-entre-manorin-kanorin-iha-eskola-pereira<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>ME LA HAPARA PROFES\u00d3R KONTRATADU SIRA, MAIB\u00c9 SEI HALO ESFORSU HODI VALORIZA BAZEIA BA DEKRETU-LEI N\u2070. 31\/2023, 31 MAIU.<\/strong><em> Disponivel asesu iha link ne\u2019e; <\/em><a href=\"https:\/\/moe.gov.tl\/me\/atividade\/me-la-hapara-profesor-kontratadu-sira-maibe-sei-halo-esforsu-hodi-valoriza-bazeia-ba-dekretu-lei-n-31-2023-31-maiu\">https:\/\/moe.gov.tl\/me\/atividade\/me-la-hapara-profesor-kontratadu-sira-maibe-sei-halo-esforsu-hodi-valoriza-bazeia-ba-dekretu-lei-n-31-2023-31-maiu<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Saida Maka Etika Moral.<\/strong><em> Disponivel asesu iha link ne\u2019e; <\/em><a href=\"https:\/\/arquivoestudantetl.blogspot.com\/2019\/01\/saida-maka-etika-moral.html\">https:\/\/arquivoestudantetl.blogspot.com\/2019\/01\/saida-maka-etika-moral.html<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"https:\/\/www.thediliweekly.com\/tl\/notisias\/direitos-humanos\/20583-violensia-hasoru-estudantes-iha-eskola-sei-a-as-3\"><strong>Viol\u00e9nsia Hasoru Estudantes Iha Eskola Sei A\u2019as<\/strong><\/a>.<em> Disponivel asesu iha link ne\u2019e; <\/em><a href=\"https:\/\/www.thediliweekly.com\/tl\/notisias\/direitos-humanos\/20583-violensia-hasoru-estudantes-iha-eskola-sei-a-as-3\">https:\/\/www.thediliweekly.com\/tl\/notisias\/direitos-humanos\/20583-violensia-hasoru-estudantes-iha-eskola-sei-a-as-3<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>*Artigo<\/strong>&nbsp;ida ne\u2019e larepresenta institusaun ne\u2019eb\u00e9 hakerek na\u2019in haknar ba, maib\u00e9 idea no argumentu sira ne\u2019eb\u00e9 lekar iha artigu ne\u2019e nudar opini\u00e3o peso\u00e1l. Hakerek Nain: <em>Alumni<\/em> Universidade Paz (Fac. Direitu Criminal 2008), no Instituto Superior Cristal, Departementu Sociologia (2022) no agora Candidato Programa de Mestrado, Especialidade Teknologia de Edukasaun, Semester II iha Instituto Superior Cristal (2024). Iha sujestaun ruma bele haruka iha email:<a href=\"mailto:vicentemoises0782@gmail.com\">vicentemoises0782@gmail.com<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek Mois\u00e9s Vicente Introdusaun Liafuan \u201cetika\u201d hosi lian Grego antigo dehan katak&nbsp;\u201cethos\u201d&nbsp;iha forma singular iha sentido oi-oin hanesan: hela fatin nebe simples; fatin furak iha duut matak (padang rumput) bibi luhan, habitat; uso costume; moral, temperamentu; sentiment, attitude, modo de agir. (cara berpikir). Iha forma plural&nbsp;ta etha&nbsp;&nbsp;ne\u2019eb\u00e9 dehan katak kustume.&nbsp;&nbsp;Nosaun ikus ida ne\u2019e&nbsp;&nbsp;mak sai base [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20084,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-20083","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20083","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20083"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20083\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20097,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20083\/revisions\/20097"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20084"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20083"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20083"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20083"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}