{"id":20088,"date":"2025-01-23T12:32:32","date_gmt":"2025-01-23T03:32:32","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=20088"},"modified":"2025-01-23T12:33:40","modified_gmt":"2025-01-23T03:33:40","slug":"japan-asina-projetu-dezenvolvimentu-rural-ba-hadiak-meius-iha-munisipiu-ermera","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/01\/23\/japan-asina-projetu-dezenvolvimentu-rural-ba-hadiak-meius-iha-munisipiu-ermera\/","title":{"rendered":"Japan Asina Projetu Dezenvolvimentu Rural Ba Hadi\u2019ak Meius Iha Munis\u00edpiu Ermera"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportanjen\u00a0 Juvinal Cabral<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Embaixador Japan asina projetu foun ba aldeia Ilat, Ilat Kora, Airae, no Aiabe postu administrativu Atsabe munisipiu Ermera, Projetu Dezenvolvimentu Rur\u00e1l ba Hadi&#8217;ak Meius<\/p>\n\n\n\n<p>Subsist\u00e9nsia no Pr\u00e1tika Nutrisaun Saudavel.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cHa&#8217;u haksolok tebes atu sai uma-na&#8217;in ba serim\u00f3nia asinatura ba projetu foun, \u201cProjetu Dezenvolvimentu Rur\u00e1l Atsabe ba Hadi&#8217;ak Meius<\/p>\n\n\n\n<p>Subsist\u00e9nsia no Pr\u00e1tika Nutrisaun Saudavel&#8221;, ne&#8217;eb\u00e9 sei implementa husi CARE Internasion\u00e1l Japaun no finansia husi Governu Japaun\u201d dehan Embaixador Japan Tetsuya Kimura iha nia diskursu, Lansamentu projetu dezenvolvimentu rural Atsabe ba hadiak meius subsistensia iha Embaixada Japan, 21\/01\/2025.<\/p>\n\n\n\n<p>Embaixada Japaun no CARE Internasion\u00e1l Japaun f\u00f3 apoiu bamelloramentu moris iha Atsabe, Munis\u00edpiu Ermera dezde tinan 2016) Projetu foun ne&#8217;e sei kontinua foka ba aldeia haat hanesan Ilat, Ilat Kora, Airae, no Aiabe iha Atsabe. Ida-ne&#8217;e maka programa ambisiozu ida, ne&#8217;eb\u00e9 ho objetivu atu hasa&#8217;e kapasidade grupu sira jestaun bee nian no atu hadi&#8217;a produsaun hortikultura liuhosi formasaun sira, hametin Asosiasaun Poupansa no Empr\u00e9stimu Suco nian (VSLA) liuhosi liga agrikult\u00f3r ho distribuidor fini sira no habelar kan\u00e1l venda nian, nom\u00f3s fornese formasaun neg\u00f3siu nian ba agrikult\u00f3r sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Embaixador haktuir projetu ida-ne&#8217;e m\u00f3s tau enfatiza ba hakbiit feto sira liuhosi enkoraja sira nia partisipasaun iha VSLA formasaun sira kona-ba igualdade j\u00e9neru.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cGovernu Japaun kleur ona f\u00f3 apoiu ba set\u00f3r agr\u00edkola iha Timor-Leste, tanba ami fiar katak setor ida-ne&#8217;e mak fundasaun ba kreximentu ekon\u00f3miku iha nasaun ida-ne&#8217;e, hodi troka importasaun ho produsaun dom\u00e9stika. CARE International Japaun ne&#8217;eb\u00e9 lidera husi Sra. Yoko Ito sai ona ezemplar hodi mobiliza suku haat iha Ermera, iha kolaborasaun ho munis\u00edpiu Ermera, hodi produs modo barak liut\u00e1n, f\u00f3 meius ba rendimentu ba feto sira nune&#8217;e m\u00f3s hadi&#8217;a asesu ba ai-han nutritivu ba labarik sira. Ami m\u00f3s orgullu katak CARE International Japaun ajuda ona esportasaun kaf\u00e9 Atsabe nian ba Japaun.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Iha fatin hanesan Project Manager of Care Internasional Japan, Yoko Ito haktuir sira implementa projetu iha komunidade aldeia haat iha postu administrativu Atsabe munisipiu Ermera.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cAmi servisu iha komunidade ne\u2019ebe ki\u2019ik tebe-tebes familia mais ou menos 150 resin de\u2019it. Ami hahu projetu ida ne\u2019e iha fulan Marsu tinan kotuk projetu ne\u2019e tinan tolu so benifisiariu sira mak husi komunidade 4,123&nbsp; mak hetan benfisiu husi ami nia projetu, hanesan ita haree orsamentu ki\u2019ik maibe impaktu boot tanba ita servisu makas atu to\u2019o komunidade sira\u201d dehan manager Care internasional Japan.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia esplika aleinde apoiu husi governu Japan sira mos hetan apoiu husi doador sira seluk hanesan INPEX, objetivu husi projetu ne\u2019e mak ben estar uma kain iha area rural sira Atsabe hadi\u2019a ona.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cIta iha pilar tolu husi atividade sira hanesan diversifikasaun meius subsitensia nian promove igualidade generu no mos empoderamentu ekonomia feto nian ikus liu hadi\u2019a nutrisaun. Husi fulan marsu tinan kotuk to\u2019o agora ami hetan ona buat barak hanesan grupo agrikultor 4 hahu kuda modo iha novembro tinan kotuk fa\u2019an hetan ona osan USD 739, karik ita hanoin mak osan ne\u2019e ki\u2019ik maibe sira iha oportunidade limitadu atu manan osan, ida ne\u2019e mak osan ne\u2019ebe boot tebes ba sira\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Nia hatutan parte empoderamentu ekonomia&nbsp; feto nian no promove igualidade generusira hetan ona ne\u2019e hanesan lisaun ida ba sira, rai no empresta osan ne\u2019ebe grupu haat komunidade sira rai ona&nbsp; to\u2019o dezembro USD 21.875.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cObjetivu no rejultadu komesa marsu tinan ida ne\u2019e atu asegura jerasaun uma kain primeiraves iha aldeia haat postu Atsabe implementa atividade oioin hodi alkansa rezultadu&nbsp; tolu, hanesan ita hadi\u2019a dalan no harii ponte nomos haforsa merkadoria inklui treinamentu\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Manager ne\u2019e dehan kona ba empoderamentu ekonomia&nbsp; feto nian sira kontinua nafatin atividade rai no empresta osan no mos&nbsp; halo promosaun igualidade generu, depois&nbsp; halo atividade fo ba komunidade mak edukasaun nutrisaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha fatin hanesan Elvina Sousa Carvalho, Sekret\u00e1ria Estadu ba Igualdade hato\u2019o nia parabens ba Care internasional no ekipa ne\u2019ebe mak halo projetu implementa diak tebes fo impaktu ne\u2019ebe pozitivu tebes.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cHa\u2019u orgullu tebes projetu hira ne\u2019e nia impaktu ba ekonomia feto nian no impaktu ba mudansa mentalidade laos deit ba hakbiit feto iha ekonomia maibe hakbiit feto iha sentidu ne\u2019ebe mak&nbsp; luan liu oinsa feto bele komprinde kona ba igualidade jeneru, oinsa feto hatene rai osan empresta osan&nbsp; halo atividade ekonomia sira ne\u2019ebe mak hakbiit sira hodi bele partisipa ativu liu iha sosiedade no komunidade\u201d dehan SEI iha nia diskursu.<\/p>\n\n\n\n<p>Nune\u2019e mos Prezidente Autoridade Munisipiu Ermera, Jose Martinho dos Santos dehan ema hotu hatene iha Timor iha munisipiu barak mak imfrenta problema ai-han liu-liu ba oan sira, tanba fontes rendimentu ne\u2019ebe mai ba familia ne\u2019e liu husi aman sira enkuantu inan sira mak halo de\u2019it jestaun diak ba osan ka rendimentu ruma.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cBainhira osan ne\u2019e menus koko atu halo jestaun oioin osan lato\u2019o, entaun nia impaktu mak ba oan sira mak mal nutrisaun hahan la to\u2019o, hahan la iha kualidade la nutritivu. Entaun ita hasoru problema ida ne\u2019e iha Ermera konhesidu los hanesan munisipiu ne\u2019ebe&nbsp; nia numeru mal nutrisaun ne\u2019e aas tebes\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>PAM haktuir liuhosi apoiu embaixada Japan husi Care Internasional Japan bele ajuda komunidade sira iha nivel baziku liuliu ba inan sira ne\u2019ebe sira tenke buka mos rendimentu seluk laos atu troka sira nia kaben ka sira nia servisu rendimentu ne\u2019ebe sira hetan atu kompleta uma kain ninia rendimentu.<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;\u201cApoiu ida ne\u2019e ami hein katak bele tulun ona komunidade sira hodi hadia sira nia ekonomia uma laran, hadi\u2019a sira nia ai-han ba oan sira. Ita bele redus&nbsp; numeru mal nutrisaun ne\u2019ebe agora dadaun boot tebes iha Ermera\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Dadus mal nutrisaun iha munispiu ermera PAM bazeia ba dadus uluk kuaze 44% maibe agora bele reduz por volta 35% tanba sira halo hela esforsu ba oin.<\/p>\n\n\n\n<p>PAM hato\u2019o nia agradese ba embaixadaJapan no Care Internasional nomos ba parte hotu-hotu ne\u2019ebe fo ona sira nia apoiu atu hadia programa nutrisaun hahan iha uma laran ba Timor liuliu iha munisipiu Ermera, sira hein katak programa ne\u2019e remata sei iha kontinuasaun ba oin.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportanjen\u00a0 Juvinal Cabral Embaixador Japan asina projetu foun ba aldeia Ilat, Ilat Kora, Airae, no Aiabe postu administrativu Atsabe munisipiu Ermera, Projetu Dezenvolvimentu Rur\u00e1l ba Hadi&#8217;ak Meius Subsist\u00e9nsia no Pr\u00e1tika Nutrisaun Saudavel. \u201cHa&#8217;u haksolok tebes atu sai uma-na&#8217;in ba serim\u00f3nia asinatura ba projetu foun, \u201cProjetu Dezenvolvimentu Rur\u00e1l Atsabe ba Hadi&#8217;ak Meius Subsist\u00e9nsia no Pr\u00e1tika Nutrisaun [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20089,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-20088","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20088","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20088"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20088\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20093,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20088\/revisions\/20093"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20089"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20088"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20088"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20088"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}