{"id":20160,"date":"2025-02-07T13:47:29","date_gmt":"2025-02-07T04:47:29","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=20160"},"modified":"2025-02-07T13:47:30","modified_gmt":"2025-02-07T04:47:30","slug":"pdhj-husu-me-atu-integra-lingua-jestual-no-braille-iha-kurikulum-edukasaun","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/02\/07\/pdhj-husu-me-atu-integra-lingua-jestual-no-braille-iha-kurikulum-edukasaun\/","title":{"rendered":"PDHJ Husu ME Atu Integra Lingua Jestual no Braille Iha Kurikulum Edukasaun"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen David da Costa<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Proved\u00f3r Direitu umanus no &nbsp;Justisa (PDHJ)&nbsp; husu ba iha Minist\u00e9riu Edukasaun (ME) atu integra lingua jestual no letra Braille iha kurikulu edukasaun Timor nian, Tanba ida ne&#8217;e importante ba ema hotu atu aprende hodi bele halo komunikasaun ba ema ho defisi\u00e9nsia sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Proved\u00f3r Direitu umanus no Justisa (PDHJ) Virg\u00edlio da Silva Guterres hateten, Minist\u00e9riu Edukasaun tenke integra ona lingua jestual no letra Braille ne&#8217;e iha kurr\u00edkulu edukasaun ninia, tanba lingua jestual no letra Braille ne\u2019e importante ema hotu bele aprende.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Diret\u00f3r Nasion\u00e1l edukasaun inkluzivu i asaun sosial eskolar iha ne&#8217;e, hakarak rekomenda integra formasaun lingua jestual&nbsp; ho Braille ne&#8217;e iha ita nia materia eskola nian,&#8221; dehan Proved\u00f3r Direitu umanus i Justisa (PDHJ) Virg\u00edlio,&nbsp; Bainhira Partisipa iha Simulasaun kona-ba Informasaun no Teknol\u00f3jia Apropriadu ba ema ho difis\u00e9insia matan iha Salaun S\u00e3o Jo\u00e3o Paulo II Comoro, Sexta 7\/02.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia esplika, Atu integra lingua jestual no letra Braille iha kurikulu edukasaun ne&#8217;e, la&#8217;os atu hanorin ba Ema ho difis\u00e9insia deit, maib\u00e9 ema ne&#8217;ebe maka la ho difis\u00e9insia mos bele aprende, tanba loron ida ema hotu sai ferik no katuas, sira mos bele uza letra Braille ne&#8217;e hodi bele lee no ema la ho difis\u00e9insia mos bele uza lian jestual hodi komunika ho maluk sira ne&#8217;ebe difis\u00e9insia iha ko&#8217;alia.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Tanba loron ida, ita hotu&nbsp; katuas ferik difis\u00e9insia matan no difis\u00e9insia fisiku hotu. Ne&#8217;ebe to&#8217;o tempu ne&#8217;eb\u00e1 sei ita matan labele lee ona&nbsp; ita bele lee ho Braille ou ida fali mos hanesan&nbsp; tanba ita nia familia balun difis\u00e9insia matan difis\u00e9insia iha ko&#8217;alia, entaun ita aprende atu bele komunika ho ita nia maluk sira&#8221;<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba antes ne&#8217;e mos Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusm\u00e3o husu para atu integra materia Filosofia iha ensinu eskolar ninia, ida ne&#8217;e di&#8217;ak tebes, maib\u00e9 PDHJ ninia proposta maka integra mos sistema Braille nian ho lingua jestual iha materia edukasaun.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Tamba ida ne&#8217;e maka ha&#8217;u rekomenda hela ba Ministeiru Edukasaun (ME) atu integra materi lingua jestual ho Braille ne&#8217;e ba iha kurikulu edukasaun nian,&#8221; Nia rekomenda.<\/p>\n\n\n\n<p>PDHJ iha kompremetidu nafatin atu kopera&nbsp; organizasaun ne&#8217;ebe maka foka ba asuntu difis\u00e9insia ninia nomos ajensia internasional sira no Embaixada sira atu ko\u2019alia kona-ba oinsa hamutuk hodi halo esforsu hodi garante objetivu dezenvolvimentu sustent\u00e1vel ba ema hotu,&nbsp; liu-liu ba ema ho difis\u00e9insia sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Hatan ba rekomendasaun husi PDHJ, Reprezentante Ministeiru Edukasaun (ME),&nbsp; Diret\u00f3r Nasion\u00e1l Edukasaun Innkluzivu i Asaun Sosi\u00e1l Eskolar,&nbsp; Fernando Soares, hateten, Rekomendasaun sira husi parte hotu-hotu ne&#8217;e di&#8217;ak ba atendimentu publiku liu-liu ba iha prosesu ensinu sira ba iha jerasaun nasaun ne&#8217;e ninia, espesialmente ba labarik sira ne&#8217;ebe maka iha nivel ensinu pre-eskolar to&#8217;o iha ensinu sekund\u00e1riu sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne&#8217;e Minist\u00e9riu Edukasaun sei iha revisaun ba kurr\u00edkulu ensinu nian, oinsa maka bele haree hodi bele enkaixa lingua jestual no letra Braille ne&#8217;e ba iha kurr\u00edkulu edukasaun nian iha ensinu pre-eskolar no to&#8217;o iha ensinu sekund\u00e1riu sira.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Depois ida ne&#8217;e ami sei hato&#8217;o ba iha Ministra Edukasaun atu kordena ho parte kurikulu Ministeiru Edukasaun nian, iha diresaun&nbsp; ne&#8217;ebe maka reponsabilidade ba kurikulu, atu nune&#8217;e haree tok oinsa mak iha mekanizmu ne&#8217;ebe di&#8217;ak para maiszumenus ita bele enkaixa iha kurikulu ensinu Basiku sira nian,&#8221; Nia dehan.<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;Nia Salinenta, maib\u00e9 ida ne&#8217;e sei halo kordenasaun ba parte hotu-hotu, atu nune&#8217;e bele uha dezisaun ne&#8217;ebe koletivu ba meloramentu&nbsp; kualidade ensinu edukasaun iha Timor-Leste.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David da Costa Proved\u00f3r Direitu umanus no &nbsp;Justisa (PDHJ)&nbsp; husu ba iha Minist\u00e9riu Edukasaun (ME) atu integra lingua jestual no letra Braille iha kurikulu edukasaun Timor nian, Tanba ida ne&#8217;e importante ba ema hotu atu aprende hodi bele halo komunikasaun ba ema ho defisi\u00e9nsia sira. Proved\u00f3r Direitu umanus no Justisa (PDHJ) Virg\u00edlio da Silva [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20161,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-20160","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20160","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20160"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20160\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20163,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20160\/revisions\/20163"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20161"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20160"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20160"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20160"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}