{"id":20188,"date":"2025-02-13T23:10:22","date_gmt":"2025-02-13T14:10:22","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=20188"},"modified":"2025-02-13T23:10:26","modified_gmt":"2025-02-13T14:10:26","slug":"fundus-petroliferu-sei-maran-iha-tinan-2035-xanana-banku-mundial-lalika-bolu-atensaun-tanba-ami-hatene","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/02\/13\/fundus-petroliferu-sei-maran-iha-tinan-2035-xanana-banku-mundial-lalika-bolu-atensaun-tanba-ami-hatene\/","title":{"rendered":"Fundus Petrol\u00edferu Sei Maran iha Tinan 2035, Xanana: Banku Mundi\u00e1l Lalika Bolu Atensaun Tanba Ami Hatene"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen David Costa<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Banku Mundi\u00e1l iha Timor-Leste f\u00f3 sai sira nia relat\u00f3riu ekon\u00f3miku Timor-Leste (Janeiru 2025) hatudu katak Timor-Leste nia merkadu traballu fraku, set\u00f3r p\u00fabliku mak domina empregu no fundu petrol\u00edferu bele mohu iha tinan 2035. Tanba ne&#8217;e governu tenke gasta osan ho kuidadu.<\/p>\n\n\n\n<p>Primeiru Ministru (PM)&nbsp; Kay Rala Xanana Gusm\u00e3o, hateten,&nbsp; Banku Mundi\u00e1l lalika bolu atensaun tanba governu hatene hela ida ne&#8217;e, maib\u00e9&nbsp; Banku Mundi\u00e1l la bolu atensaun ba governu anteri\u00f3r ne&#8217;eb\u00e9&nbsp; maka gasta osan ba de&#8217;it no osan la fila ba kofre estadu ne&#8217;e sira la bolu atensaun.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Banku Mundi\u00e1l lalika bolu atensaun tanba ami hatene, Ami hatene. Ami hatene ne&#8217;e mak Banku Mundi\u00e1l la bolu atensaun ba governu anteri\u00f3r ne&#8217;eb\u00e9&nbsp; osan ba de&#8217;it&nbsp; la fila fali ba kofre estadu ne&#8217;e, sira la bolu atensaun, agora mak sira bolu atensaun&#8221; dehan PM Xanana Gusm\u00e3o bainhira remata enkontru seman\u00e1l ho Prezidente Rep\u00fablika (PR) Jos\u00e9 Ramos-Horta iha Pal\u00e1siu Prezidensi\u00e1l Bairu-Pite, Kinta 13\/02.<\/p>\n\n\n\n<p>Xefe Governu husu Obrigadu Banku Mundi\u00e1l, bainhira hah\u00fa G7+ durante tinan tolu sempre ba Wasintong, ba lori rai sira G7+ ninian ne&#8217;eb\u00e9 laiha osan nune&#8217;e husu to&#8217;ok sira iha hela konflitu G7+ to&#8217;o ne&#8217;eba ne&#8217;e buka rezolve sira laiha tiha mas&nbsp; sempre dehan nune&#8217;e sem p\u00e1s n\u00e3o a dezenvolvimentu, maib\u00e9 bainhira hetan tiha p\u00e1s mak&nbsp; laiha dezenvolvimentu sei fila fali ba problema. Ne&#8217;eb\u00e9 sempre lori ida ne&#8217;e ba diskute tinan-tinan, lori rai sira \u00c1frika sira ne&#8217;e mak aprejenta, la&#8217;e tenke ser ida ne&#8217;e, agora la lembra s\u00e1 tinan.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;\u00daltimu tinan ha&#8217;u ba ho sira ne&#8217;eb\u00e9 G7+ konsege ajuda atu sira establese tiha p\u00e1s, tanba sira iha hela funu laran, ba ko&#8217;alia ho Prezidente Banku Mundi\u00e1l, ba fali ko&#8217;alia ho t\u00e9kniku sira simu osan boot tebe-tebes mais ko&#8217;alia la hatene, ami esklarese de&#8217;it m\u00f3s sira nune&#8217;e hela de&#8217;it&#8221; explika Xefe Governu.<\/p>\n\n\n\n<p>Xefe Governu&nbsp; haktuir, sira esklarese ba Sekret\u00e1riu Jer\u00e1l ONU Bang Kimong&nbsp; atu hasoru Prezidente Banku Mundi\u00e1l mas nia akompa\u00f1a diskusaun sira ne&#8217;e, nia gosta hela ne&#8217;eb\u00e9 nia husu ba Bang Kimong dehan hein lai.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Hotu tiha nia dehan nune&#8217;e,&nbsp; aban imi mai fali, ami to&#8217;o iha ne&#8217;eb\u00e1 nia dehan nune&#8217;e ha&#8217;u hakarak ajuda imi, ha&#8217;u komprende ona imi nia problema, ha&#8217;u hakarak ajuda imi, maib\u00e9 ha&#8217;u husu ba imi, husu ba doad\u00f3r sira tau osan ba Banku Mundi\u00e1l mak ha&#8217;u f\u00f3 ba imi, ami nonok hotu, ami sai hotu, ami nunka mais ba. Iha ne&#8217;e sira konsege duni, apoiu di&#8217;ak liu ne&#8217;eb\u00e9 ha&#8217;u haree Banku Mundi\u00e1l f\u00f3 mai ita ne&#8217;e mak iha problema emprestimu ita bele halo&#8221; dehan Xefe Governu.<\/p>\n\n\n\n<p>Emprestimu ne&#8217;e mosu tanba haree ba iha infraestrutura b\u00e1zika, haree ba Timor-Leste hasai hotu tiha osan, tanba ne&#8217;e mak Japaun f\u00f3 uluk,&nbsp; diskusaun iha ona Parlamentu Nasion\u00e1l mak Manuel Tilman simu informasaun katak Banku Mundi\u00e1l m\u00f3s hakarak f\u00f3 osan,&nbsp; muito bem, ida ne&#8217;e mak sira f\u00f3 sira nia apoiu konkretu di&#8217;ak ne&#8217;e mak emprestimu hodi halo estrada sira, selu ida ne&#8217;e no selu ida ne&#8217;eba.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Loos duni hatene ida ne&#8217;e, tanba ida ne&#8217;e mak ita iha hela negosiasaun ho kompa\u00f1ia sira ho Governu Austr\u00e1lia kona-ba greater sunrise,&nbsp; ne&#8217;eb\u00e9 obrigadu ba avizu husi Banku Mundi\u00e1l obrigadu ba ida ne&#8217;e, bainhira ema gasta osan arbiru, osan la fila ba kofre estadu, rai hela, husi merenda eskol\u00e1r rai hela sosa tiha karreta ne&#8217;e Banku Mundi\u00e1l la hatene,&#8221;<\/p>\n\n\n\n<p>Senior Economist Banku Mundial Timor-Leste, Amina Coulibaly, hateten, Pre-Lansamentu Timor-Leste Economic Report, Banku Mundial Timor-Leste nia relatoriu hatudu, gastu ba despeza publiku ninian, partisipasaun husi setor privadu menus loos kuaze investimentu barak liu husi setor publiku, np estimativa husi ministeiru finansas to\u2019o tinan 2035&nbsp; osan fundus petroliferu bilaun $18 dolares ne&#8217;e bele&nbsp; hotu.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia haktuir, Tanba&nbsp; despezas gastus la dun iha efisiensia dalaruma iha kestaun balun katak reseita husi impostu la&#8217;os mina-rai ne\u2019e menus la halimar ki&#8217;ik loos.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cProblema ida ne&#8217;e mak ita nia orsamentu ne\u2019e kuaze 80% ne\u2019e mai husi fundu petroliferu husi ita nia gastus, ita nia despezas hotu-hotu husi fundu petroliferu ninian. Ita nia despeza publiku ne\u2019e kresimentu defende makaas loos ba iha fundu petroliferu ninian 80%, maib\u00e9 kada tinan orsamentu estadu bilaun $2.1&nbsp; dolares, ita hotu hatene dadaun ita nia osan bilaun $18&nbsp; husi fundus petroliferu ninian ne\u2019ebe ita kalkula to&#8217;ok. Se tinan-tinan gastu bilaun&nbsp; $2.1 dolares, entaun ida bilaun $18&nbsp; ne\u2019e to\u2019o tinan hira?\u201ddehan Amina Coulibaly Senior Economist Banku Mundial Timor-Leste iha Sala Enkontru&nbsp; Lecidere, 12\/02.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne&#8217;e&nbsp; husu governu tenke hanoin ona kria reforma balun, diversifikasaun balun atu bele asegura sustentabilidade fiskal ba Timor-leste ninian. Nune\u2019e mos Ministeiru Finansas f\u00f3 sai katak previzaun estimativa to\u2019o tinan 2035&nbsp; osan fundus petroliferu bilaun $18&nbsp; ne&#8217;e tinan sanolu mai tan bele hotu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David Costa Banku Mundi\u00e1l iha Timor-Leste f\u00f3 sai sira nia relat\u00f3riu ekon\u00f3miku Timor-Leste (Janeiru 2025) hatudu katak Timor-Leste nia merkadu traballu fraku, set\u00f3r p\u00fabliku mak domina empregu no fundu petrol\u00edferu bele mohu iha tinan 2035. Tanba ne&#8217;e governu tenke gasta osan ho kuidadu. Primeiru Ministru (PM)&nbsp; Kay Rala Xanana Gusm\u00e3o, hateten,&nbsp; Banku Mundi\u00e1l lalika [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20189,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-20188","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20188","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20188"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20188\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20191,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20188\/revisions\/20191"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20189"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20188"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20188"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20188"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}