{"id":20336,"date":"2025-03-04T22:01:56","date_gmt":"2025-03-04T13:01:56","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=20336"},"modified":"2025-03-04T22:01:58","modified_gmt":"2025-03-04T13:01:58","slug":"raebia-timor-leste-fahe-rezultadu-konservasaun-fini-mappf-nafatin-sosa-fini-husi-rai-liur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/03\/04\/raebia-timor-leste-fahe-rezultadu-konservasaun-fini-mappf-nafatin-sosa-fini-husi-rai-liur\/","title":{"rendered":"RAEBIA Timor Leste Fahe Rezultadu Konservasaun Fini, MAPPF Nafatin Sosa Fini Husi Rai-liur"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Repotajen Silvino Freitas<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Organizasaun RAEBIA Timor Leste fahe rezultadu implementasaun ba projetu Fini Banku Komunidade ne&#8217;eb\u00e9 implementa iha suku Batar no Fadbloko nian, ne&#8217;eb\u00e9 durante ne&#8217;e RAEBIA identifika produtu fini ne&#8217;eb\u00e9 eziste ona iha suku laran, nune&#8217;e husi parte ministeriu agrikultura nafatin tau osan hodi sosa fini ortikultura husi rai-liur ho osan $200.000 resin hodi fahe ba munis\u00edpiu 12 inklui RAEOA tanba fini iha railaran seida&#8217;uk iha preparasaun ne&#8217;eb\u00e9 di&#8217;ak.<\/p>\n\n\n\n<p>Diretora RAEBIA Josefa Guterres dehan, fahe rezultadu implementasaun projetu sistema banku fini komunidade ne&#8217;eb\u00e9 implementa tiha ona no finaliza iha fulan fevereiru tinan 2025 ne&#8217;eb\u00e9 implementa iha suku Batar no Fadboloko Manatuto nian, nune&#8217;e produtu fini ne&#8217;eb\u00e9 produz ne&#8217;e identifika de&#8217;it husi ai-horis iha suku laran rekolla hodi rai iha uma banku fini ne&#8217;eb\u00e9 konstrui iha suku rua ne&#8217;e.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Maib\u00e9 hanesan ita boot sira haree iha ne&#8217;e ami rekolla de&#8217;it amostra husi ai-horis, ai-han atu hautudu ba visitor sira ne&#8217;e fini ne&#8217;eb\u00e9 ezisti iha suku refere ne&#8217;e mak parte RAEBIA halo, atu aumenta tan produsaun ne&#8217;e tanba limitasaun orsamentu entaun ami labele halo&#8221; dehan Diretora RAEBIA Josefa ba jornalista sira iha salaun Timor Lodge, (04\/05).<\/p>\n\n\n\n<p>Nia dehan tan, variedade fini ne&#8217;eb\u00e9 rekolla mak fini iha suku laran, nune&#8217;e fino hirak ne&#8217;e orijen husi suku ida nian rasik maka sira identifika hodi halo konservasaun iha banku fini komunidade nian, nune&#8217;e husi intervensaun ne&#8217;eb\u00e9 RAEBIA halo mak atu konserva fini orijin ne&#8217;eb\u00e9 hah\u00fa atu lakon hanesan batar modo no seluk tan, hodi bele asegura ai-han inklui m\u00f3s asegura fini.<\/p>\n\n\n\n<p>Enkuantu Diret\u00f3r Diresaun Nasion\u00e1l Agrikultura no Horticultura Lucio Nuno dehan, fini iha horticultura durante ne&#8217;e sei sosa husi Indonesia tanba fini iha rai laran seida&#8217;uk prepara ho di&#8217;ak maka durante ne&#8217;e minist\u00e9riu agrikultura tau osan hodi sosa nafatin fini husi railiur hanesan modo no aifuan, nune&#8217;e programa ne&#8217;eb\u00e9 RAEBIA implementa ona parte ida atu mellora produtu fini atu labele depende ba fini husi railiur iha futuru.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ba fini modo de&#8217;it durante ne&#8217;e minist\u00e9riu agrikultura tau osan sosa fini liu $200.000 hodi atende ba munis\u00edpiu 12 inklui RAEOA&#8221; dehan Diret\u00f3r Lucio.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia dehan tan, to&#8217;o dadaun ne&#8217;e seida&#8217;uk iha preparasaun ne&#8217;eb\u00e9 di&#8217;ak atu produz fini ne&#8217;eb\u00e9 kualidade, nune&#8217;e presiza fo kapasitasasaun ba grupu sira atu bele garantia prod\u00faz kualidade fini ne&#8217;e, nune&#8217;e prosesu sosa fini ne&#8217;e mai husi kompa\u00f1a sira no fini ne&#8217;eb\u00e9 sosa ba horticultura ne&#8217;e ho kuantidade tonelada 2.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Repotajen Silvino Freitas Organizasaun RAEBIA Timor Leste fahe rezultadu implementasaun ba projetu Fini Banku Komunidade ne&#8217;eb\u00e9 implementa iha suku Batar no Fadbloko nian, ne&#8217;eb\u00e9 durante ne&#8217;e RAEBIA identifika produtu fini ne&#8217;eb\u00e9 eziste ona iha suku laran, nune&#8217;e husi parte ministeriu agrikultura nafatin tau osan hodi sosa fini ortikultura husi rai-liur ho osan $200.000 resin hodi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20337,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-20336","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20336","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20336"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20336\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20339,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20336\/revisions\/20339"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20337"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20336"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20336"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20336"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}