{"id":2065,"date":"2020-02-15T10:12:09","date_gmt":"2020-02-15T10:12:09","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=2065"},"modified":"2020-02-17T00:00:22","modified_gmt":"2020-02-17T00:00:22","slug":"hosi-suku-sapatu-agus-konsege-responde-nia-nesesidade-nudar-estudante","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/02\/15\/hosi-suku-sapatu-agus-konsege-responde-nia-nesesidade-nudar-estudante\/","title":{"rendered":"Hosi Suku Sapatu, Agus Konsege Responde nia Nesesidade Nudar Estudante"},"content":{"rendered":"<p><em><strong>Kontributor\u00a0David da Costa Gusmao<\/strong><\/em><\/p>\n<p>Bainhira manu komesa kokore, oras mos lao dadauk, rai nia roman komesa atu hatudu sinal, Agusto Freitas idade 23, nia matan komesa nakloke atu hahu nia luta hodi hikis kosar wen tanba nesesidade moris nian.<\/p>\n<p>Maske ema sira seluk sei hafalun an ho lensol, no balun sei mehi furak, maibe ba Agusto tenke hafanun an, maske nia rai malirin sei bobar hela nian.<\/p>\n<p>Agus ho nia pasta metan tara iha nia kabas, hahu hakat sai hosi uma hodi ba buka moris iha dalan ninin, hodi halo knaar nudar suku sapatu. Agus estudante ida ne\u2019ebe sei halo nia estudu iha UNITAL, Semester V, iha Departementu Direito Jeral, esforsu hodi halo negosiu suku sapatu, atu bele hamenus nia susar ne\u2019ebe nia hasoru, tanba nudar estudante nesidade oin-oin ne\u2019ebe mak tenke prepara.<\/p>\n<p>Loron matan hatudu nia naroman husi foho Kamean tutun, Agus habesik dadauk ba iha nia fatin ne\u2019ebe atu suku sapatu. Iha hali okos ida iha area Comoro, dalan tama eskola Finantil, besik igreja Ai-mutin, Agus hahu tahu nia sumbrinha boot, foti nia kadera kiik tahu iha rai, meza no sapatu hirak ne\u2019ebe nia suku ona.<\/p>\n<p>Agus halo nia knaar ida ne\u2019e durante tinan rua nia laran, serbisu ne\u2019e konsege hatan netik nesesidade uma laran nian.<\/p>\n<p><em>\u201cHau halo serbisu ida ne\u2019e, ba hau nia an rasik, laos ba ema seluk no ba familia sira, hau servisu ida ne\u2019e, bele hamenus serbisu todan hau nia inan aman\u201d,<\/em> dehan Agus bainhira dadalia ho estudante komunikasaun sosial iha ninia kanar-fatin, segunda 10\/02 iha Comoro.<\/p>\n<p>Loron matan komesa aas, tiru makas ba isin lolon, kosar wen turu ba rai, maibe Agus konsege finaliza nia serbisu balun, la sente kabun komesa lian katak oras to\u2019o ona hodi han. Agus hases an husi nia serbisu ne\u2019e, hodi lao hakat ba estrada sorin, nia uza osan oitan ne\u2019ebe nia hetan hodi hola netik ai-han ruma, atu nia bele han.<\/p>\n<p>Oras hahu la\u2019o dadauk ona, \u00a0la sente loron nia naroman mos muda an beibeik. Loro matan ne\u2019ebe hahu subar an, Agus tenke halo\u2019ot ona nia sasan, maske serbisu balun seidauk halo, maibe nia bele kontinua serbisu balu iha uma, \u00a0nia promete ba nia konsumedor sira ne\u2019ebe sempre sira nia sapatu hodi suku katak loron tuir mai bele mai foti sapatu.<\/p>\n<p>Agus aruma sasan hotu nia lori kontinua hakat neneik ba tuir iha dalan fila ba uma. Tan nakukun hahu dadauk mai, Agus hakat liu estrada\u00a0 hodi fila ba uma antes loro matan hafalun nia an.<\/p>\n<p>Konsumedor Lurdes Maria hatete, bainhira nia sapatu ruma aat, nia sempre mai suku iha Agus nia fatin, tan sapatu ne\u2019ebe nia suku rezultadu di\u2019ak.<\/p>\n<p><em>\u201cHau suku beibeik sapatu iha nia (Agus), tanba kapas no metin. Nia pasensia, ema barak gosta mai suku sapatu iha nia\u201d,<\/em> dehan nia.<\/p>\n<p><em><strong>*[David Da Costa Gusm\u00e3o, hakerek nain nudar estudante UNTL ne&#8217;ebe tuir klinika jurnalismu, Kooperasan entre UNTL-UNESCO. Rezultadu hosi kursu ne&#8217;e mentor publika nia artigu iha Neon Metin]<\/strong><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kontributor\u00a0David da Costa Gusmao Bainhira manu komesa kokore, oras mos lao dadauk, rai nia roman komesa atu hatudu sinal, Agusto Freitas idade 23, nia matan komesa nakloke atu hahu nia luta hodi hikis kosar wen tanba nesesidade moris nian. Maske ema sira seluk sei hafalun an ho lensol, no balun sei mehi furak, maibe ba [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2066,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-2065","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-feature"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2065","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2065"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2065\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2072,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2065\/revisions\/2072"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2066"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2065"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2065"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2065"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}