{"id":2068,"date":"2020-02-15T10:59:33","date_gmt":"2020-02-15T10:59:33","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=2068"},"modified":"2020-02-15T11:00:30","modified_gmt":"2020-02-15T11:00:30","slug":"tempu-udan-fo-risku-ba-ema-liu-liu-labarik-sira-hetan-moras-dengue-snejana-vitima-ida-hosi-moras-dengue","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/02\/15\/tempu-udan-fo-risku-ba-ema-liu-liu-labarik-sira-hetan-moras-dengue-snejana-vitima-ida-hosi-moras-dengue\/","title":{"rendered":"Tempu Udan Fo Risku Ba Ema, Liu-Liu Labarik Sira Hetan Moras Dengue, Snejana: Vitima Ida Hosi Moras Dengue"},"content":{"rendered":"<p><em><strong>Kontributor Constant Assuncao<\/strong><\/em><\/p>\n<p>Tempu udan sai risku boot ba sidadaun sira, tanba moras oin-oin ne\u2019ebe bele afeita ba ita nia vida, moras ne\u2019e, moras ne\u2019ebe fo ameasa ba ema nia moris iha tempu udan mak moras Dengue.<\/p>\n<p>Snejana da Silva Lai Ribeiro ho idade walu hetan moras Dengue, Snejana hel aiha Vila-Verde, tanba hetan tata hosi susuk iha tempu udan.<\/p>\n<p><em>\u00a0\u201cHa\u2019u nia oan primeira vez kona moras Dengue, moras \u00a0ne\u2019e kona to\u2019o ran sai husi ninia inus no ha\u2019u ho ferik oan lori kedas ba klinika hodi konsulta\u201d,<\/em> hateten husi Snejana nia aman Valey Lay Ribeiro ba jornalista Comunicasaun Sosial iha ninia hela fatin suku vila-Verde 29\/01.<\/p>\n<p>Valey hatutan bainhira nia oan kona moras Dengue tanba susuk hosi baleta kuak no fatin foer iha tempu udan.<\/p>\n<p><em>\u201cSusuk sira ne\u2019e mai husi foer ne\u2019ebe namkari iha fatin lixu no be\u2019e dalan, \u00a0tanba be\u2019e dalan barak mak la hamos, ne\u2019e mak fo impaktu fali ba labarik sira, tanba labarik sira ne\u2019e dala ruma halimar iha\u00a0 dalan\u00a0 ninin, dala ruma susuk mai tata mos ami la hatene\u201d,<\/em> hateten Valey.<\/p>\n<p>Valey rekomenda ba Ministeriu Saude atu tau matan ba sira, importante liu mak tenke mai rega aimoruk susuk iha sira nia bairo.<\/p>\n<p><em>\u201cHa\u2019u husu ba ministeriu saude tau matan netik ba iha bairo ida ne\u2019e, \u00a0tanba iha Vila Verde ne\u2019e susuk barak tebes, favor ida\u00a0 haruka Ministeriu Saude, bele karik mai rega aimoruk susuk nian iha ami nia area kada semana dala ida\u201d,<\/em> rekomenda Valey.<\/p>\n<p>Iha pare seluk, Xefe Aldeia Agostu Vieira Araujo Da Costa hateten, ninia komunidade ida mak hetan\u00a0 moras Dengue, \u00a0tanba susuk mak tata iha tempu udan, maibe rekopera ona tanba hetan tiha ona tratamentu<\/p>\n<p>Agostu hatutan hanesan xefe Aldeia, sempre fo avizu ba komunidade atu limpeza iha be\u2019e dalan no hamos foer sira iha ida-idak nia uma oin no limpeza jeral kada Sabadu liu-liu soe foer tuir nia oras.<\/p>\n<p>Jornalista Komunikasaun Sosial iha UNTL,\u00a0 halo entrevista ho Responsavel ba Vizilansia Hospital Vera Cruz Mediku Geral, \u00a0Maria J. Da Costa Soares explika moras Dengue mai husi susuk inan, ne\u2019ebe halibur iha fatin foer no be\u2019e nalihun<\/p>\n<p>\u201cMoras denge ne\u2019e rasik ninia kauza husi virus ida ho naran AIDESCEZIPTI [Susuk inan], Susuk refere bai-bain moris iha fatin hanesan vazu ai-funan, baleta no be\u2019e nalihun iha roda no ambiente foer sira\u201d hateten Mediku Jeral ne\u2019e ba jornalista iha servisu fatin hospital Vera Cruz.<\/p>\n<p>Maria hatutan, Dengue bele hamate no bele iha rekooperasaun ba ema tuir ida-idak nia kategoria, kuandu ba iha ona faze ka kategoria ikus, ema ne\u2019ebe kona moras dunge no bele mate.<\/p>\n<p>\u201cDengue balun bele hamate ema tanba virus laiha tratamentu, tanba Dengue iha faze tolu. Faze premeiru Fiver Dengue; sintomas ne\u2019e hamosu deit isin manas,\u00a0 matan laran moras,isin kolen, bele mos halo isin mean. Faze premeiru Dengue Hemoragik katak hamosu ran husi ibun, inus no tilun, bele tee ran no tee maran. Faze ba datoluk Sok Dengue, ida ne\u2019e mak bele hamate ema, Dengue mos iha faze rekoperasaun loron premeiru\u00a0 to\u2019o loron ters eiru hamosu isin manas, isin mean,\u00a0 ulun moras ida ne\u2019e fo tratamentu iha uma de\u2019it mos bele,\u00a0 bele hemu be\u2019e barak, hemu sumu, han diak hemu diak ne\u2019e bele rekopere ba iha loron 4, 5 no 6.\u201d, esplika Mediku Jeral.<\/p>\n<p>Atu halo prevensaun Dotora Maria ne\u2019e esplika katak atu halo prevensaun ba moras Dengue,\u00a0 tenke kria fatin ne\u2019ebe mos no hahan ne\u2019ebe iha nutrisaun diak no tau atensaun liu ba labarik, ema ne\u2019ebe kona moras Diabetes no inan isin rua, \u00a0tanba sira ninia imunizasaun lahanesan ho ema bai-bain.<\/p>\n<p>\u201cAmi Saude Vera Cruz mos iha planu antes udan monu rai, ami fahe abate [aimoruk susuk] ba suku no aldeia sira ne\u2019ebe pertence ba iha Vera Cruz. Ami nia programa ambiente mos sempre ba rega fatin ne\u2019ebe risku a\u2019as, antes udan monu rai no ami nia parte ne\u2019ebe kaer programa promosaun sempre tama sai bairu, atu aviza konaba moras Dengue\u201d, Mediku Jeral ne\u2019e esplika.<\/p>\n<p><em><strong>*[Constant Assuncao, hakerek nain nudar estudante UNTL ne&#8217;ebe tuir klinika jurnalismu, Kooperasan entre UNTL-UNESCO. Rezultadu hosi kursu ne&#8217;e mentor publika nia artigu iha Neon Metin].<\/strong><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kontributor Constant Assuncao Tempu udan sai risku boot ba sidadaun sira, tanba moras oin-oin ne\u2019ebe bele afeita ba ita nia vida, moras ne\u2019e, moras ne\u2019ebe fo ameasa ba ema nia moris iha tempu udan mak moras Dengue. Snejana da Silva Lai Ribeiro ho idade walu hetan moras Dengue, Snejana hel aiha Vila-Verde, tanba hetan tata [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2069,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[64],"tags":[],"class_list":["post-2068","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-saude"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2068","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2068"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2068\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2070,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2068\/revisions\/2070"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2069"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2068"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2068"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2068"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}