{"id":20814,"date":"2025-07-03T20:14:15","date_gmt":"2025-07-03T11:14:15","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=20814"},"modified":"2025-07-03T20:14:49","modified_gmt":"2025-07-03T11:14:49","slug":"governu-rekonese-laiha-dados-ba-asesu-bee-moos-iha-nivel-munisipiu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/07\/03\/governu-rekonese-laiha-dados-ba-asesu-bee-moos-iha-nivel-munisipiu\/","title":{"rendered":"Governu Reko\u00f1ese Laiha Dados Ba Asesu Bee Moos Iha Nivel Munis\u00edpiu"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Reportajen David da Costa<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Governu iuhusi Diresaun Nasion\u00e1l Regulasaun Agua Saneamentu (DNRAS)&nbsp; Reko\u00f1ese katak&nbsp; asesu bee ba iha niv\u00e9l munis\u00edpiu sira,&nbsp; seidauk iha dadus ne&#8217;eb\u00e9 iha, liu-liu parte Diresaun Nasion\u00e1l Regulasaun Agua Saneamentu reko\u00f1ese ida, tanba ne&#8217;e hanesan dezafiu sistema informasaun baze dadus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Direit\u00f3r Nasion\u00e1l, Diresaun Nasion\u00e1l Regulasaun Agua Saneamentu,&nbsp; Marcolino de Jesus da Costa, Ohin ita halibur malu iha fatin ida ne&#8217;e, hodi hetan rezultadu asesmentu ne&#8217;eb\u00e9 sei aprejenta husi La&#8217;o Hamutuk, husi esperi\u00e9nsia pasadu ne&#8217;eb\u00e9 iha depois identifika lisaun foun ne&#8217;eb\u00e9 agora daudauk la&#8217;o, no m\u00f3s planu ba futuru liu-liu ba set\u00f3r BESI. Vizaun jer\u00e1l ne&#8217;eb\u00e9 iha mak tinan hira timor la&#8217;o ona hanesan nasaun foun iha m\u00f3s progresu balun no m\u00f3s dezafiu la ses husi progresu no dezafiu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha Timor-Leste hah\u00fa husi ukun-an to&#8217;o agora&nbsp; hetan progresu lubuk ida, liu-liu ba abastementu bee iha \u00e1rea urbana ne&#8217;eb\u00e9 mudansa nasaun ida ba governasaun ida, nia sempre iha mudansa. Pol\u00edtika m\u00f3s lubuk ida iha ne&#8217;eba, inklui VIII governu konstitusion\u00e1l, nonu governu estabelese ona BTL-EP no m\u00f3s remata ANAS no m\u00f3s to&#8217;o agora mosu tan Diresaun Nasion\u00e1l Regulasaun Agua Saneamentu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha m\u00f3s progresu balun ne&#8217;eb\u00e9 mak la&#8217;o,&nbsp; iha esforsu lubuk ida mak iha Vise Ministru nia meja hanesan esbosu lei saneamentu b\u00e1ziku, no m\u00f3s alterasaun dekretu lei n\u00fameru 4\/2004 ne&#8217;e dudu nafatin ba iha meja Ministru nune&#8217;e lori ba iha Konselu Ministru. Alende esforsu lubuk mak estabelesimentu instuituisaun estadu, alende progresu lubuk ida mak&nbsp; la&#8217;o ona,&nbsp; iha m\u00f3s&nbsp; dezafiu, governu tenke reko\u00f1ese katak iha dezafiu. Liu-liu iha \u00e1rea rur\u00e1l, preokupasaun boot&nbsp; asesu limitadu ba bee iha munis\u00edpiu, liu-liu \u00e1rea rur\u00e1l sira, no m\u00f3s kualidade bee.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">&#8220;Dezafiu ida mak saneamentu, liu-liu saneamentu ne&#8217;eb\u00e9 dignu iha \u00e1rea rur\u00e1l no m\u00f3s maneira jestaun ba lixu ne&#8217;e m\u00f3s dezafiu ne&#8217;eb\u00e9 ita hasoru. Dezafiu seluk ita hasoru mak sustentabilidade ba infraestrutura liu-liu ba set\u00f3r bee no saneamentu, ita reko\u00f1ese apoiu lubuk ida ne&#8217;eb\u00e9 husi ita nia parseiru internasion\u00e1l sira apoiu mai ita, maib\u00e9 iha operasaun manutensaun to&#8217;o agora ita halo ona sorumutu set\u00f3r BESI nian iha munis\u00edpiu, ekipa husi munis\u00edpiu halerik mak operasaun no manutensaun ne&#8217;e rasik,&#8221; dehan Diret\u00f3r Nasion\u00e1l, Diresaun Nasion\u00e1l Regulasaun Agua no saneamentu, Marcolino,&nbsp; iha Salaun Fongtil Kaikoli, Kinta 3\/07.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tanba ne&#8217;e, Presiza&nbsp; haforsa li\u00f1a koordenasaun setor\u00e1l ne&#8217;e importante tebe-tebes, hah\u00fa husi governu nasion\u00e1l, munis\u00edpiu no m\u00f3s ajensia dezenvolvimentu sira, no m\u00f3s sosi\u00e9dade sivil to&#8217;o ba iha suku sira, ida ne&#8217;e importante tebes. Ho ida ne&#8217;e tenke haforsa ida ne&#8217;e signifika iha dezafiu karik tau iha meja ba, hodi diskute hodi buka solusaun. Tanba ne&#8217;e governu mos reko\u00f1ese katak seidauk iha dados konkretu ema ne&#8217;ebe asesu ba bee moos.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">&#8220;Governu m\u00f3s reko\u00f1ese ita nia asesu bee ba iha niv\u00e9l munis\u00edpiu sira, ita seidauk iha dadus ne&#8217;eb\u00e9 iha, liu-liu parte Diresaun Nasion\u00e1l Regulasaun Agua Saneamentu reko\u00f1ese, ne&#8217;e dezafiu sistema informasaun baze dadus. Ida ne&#8217;e dezafiu boot no ita iha komunikasaun, ita iha sistema ida hetan apoiu husi Water Aid maib\u00e9 to&#8217;o agora ita nafatin komunika, nune&#8217;e bele kontinua fali sistema ne&#8217;e rasik. Iha ne&#8217;eba baze dadus ba sistema abastementu bee urbana, bee rur\u00e1l, saneamentu no m\u00f3s udan been sira,&#8221; dehan&nbsp; Marcolino.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha dezafiu ida mak mudansa klima sempre f\u00f3 impaktu ba, la&#8217;\u00f3s de&#8217;it&nbsp;&nbsp; iha sidade ne&#8217;e, parte kosta s\u00fal, agora daudauk loron matan de&#8217;it m\u00f3s la sai, entaun ida ne&#8217;e mak mudansa klima ne&#8217;eb\u00e9 iha. No iha Dili rai manas, maib\u00e9 iha parte munis\u00edpiu sira hetan hela udan ne&#8217;eb\u00e9 maka&#8217;as.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">&#8220;Kooperasaun Governu Timor-Leste ho parseiru dezenvolvimentu sira, nu&#8217;udar save ida ba susesu, ami espera liu husi aprejentasaun ne&#8217;eb\u00e9 sei aprejenta bele haforsa liu tan ita nia parseira, kria ambiente ne&#8217;eb\u00e9 furak, liu husi diskusaun ne&#8217;eb\u00e9 sei mosu mai depois iha workshop ne&#8217;e ami nia espetativa mak ita bele identifika rekomendasaun no pr\u00e1tika sira ne&#8217;eb\u00e9 bele hadia. Atu repete halo pr\u00e1tika sira bele hadia, hametin ita nia atividade ba futuru, nune&#8217;e ita bele kontribui nu&#8217;udar matadalan ba rai ida ne&#8217;e,&#8221; Nia esplika.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha 2025 liu-liu set\u00f3r bee no saneamentu, Diresaun Nasion\u00e1l Regulasaun Agua Saneamentu, hetan apoiu fundus husi UNICEF, maib\u00e9 tinan ida ne&#8217;e sistema mudansa entaun afeta ba DNRAS nia instuituisaun m\u00f3s. Tanba Sistema ne&#8217;e muda tiha, parseiru dezenvolvimentu sistema ne&#8217;e orsamentu hotu-hotu ne&#8217;eb\u00e9 apoiu ba iha minist\u00e9riu ne&#8217;e sei liu husi Minist\u00e9riu Finansas, entaun ne&#8217;e nia prosesu ne&#8217;e naruk tebes, dala ruma&nbsp; m\u00f3s moe hasoru&nbsp; parseiru sira, tanba timeline ne&#8217;eb\u00e9 iha no fallansu sistema ne&#8217;eb\u00e9 iha.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">&#8220;Trade loron ida, rua m\u00f3s ami sente katak ne&#8217;e dezafiu boot ba ami, iha atividade boot lubuk ida ne&#8217;eb\u00e9 sistema bee no saneamentu liu-liu iha \u00e1rea rur\u00e1l konservasaun, ita halo sistema ida integradu,&#8221; Nia dehan.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hah\u00fa husi konservasaun mai husi melloramentu ba sistema bee iha konservasaun ne&#8217;e rasik, to&#8217;o iha melloramentu ne&#8217;e rasik m\u00f3s la haree de&#8217;it ba komunidade hira mak hela iha \u00e1rea grafika ne&#8217;e, maib\u00e9 haree ba sentru gr\u00e1fika ne&#8217;e iha eskola ka, iha sentru sa\u00fade ida ne&#8217;e mak sai tarjetu ne&#8217;eb\u00e9 iha. Entaun Diresaun Nasion\u00e1l Regulasaun Agua Saneamentu, hetan difikuldade iha sistema ne&#8217;e, foin semana ida ne&#8217;e estabelese ona sistema ne&#8217;e iha Minist\u00e9riu Finansas no agora daudauk&nbsp; hah\u00fa ona ezekuta atividade ne&#8217;e.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">&#8220;Ne&#8217;eb\u00e9 funsion\u00e1riu Diresaun Nasion\u00e1l Regulasaun Agua Saneamentu, lubuk ida sira m\u00f3s la hakmatek ho kondisaun ida ne&#8217;e, ami sempre dudu servisu ne&#8217;e ba oin. Ne&#8217;e dezafiu ne&#8217;eb\u00e9 ami hasoru signifika alende parseiru sira apoiu ita, iha 2025 sistema ne&#8217;e liu husi Minist\u00e9riu Finansas no m\u00f3s mai to&#8217;o Ministru Obras P\u00fablika mak to&#8217;o mai iha diresaun, entaun sistema ne&#8217;e integradu. Nune&#8217;e Minist\u00e9riu Finansas m\u00f3s bele hatene servisu ho parseiru ne&#8217;e kondisaun ne&#8217;eb\u00e9 agora daudauk iha,&#8221; Nia esplika.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David da Costa Governu iuhusi Diresaun Nasion\u00e1l Regulasaun Agua Saneamentu (DNRAS)&nbsp; Reko\u00f1ese katak&nbsp; asesu bee ba iha niv\u00e9l munis\u00edpiu sira,&nbsp; seidauk iha dadus ne&#8217;eb\u00e9 iha, liu-liu parte Diresaun Nasion\u00e1l Regulasaun Agua Saneamentu reko\u00f1ese ida, tanba ne&#8217;e hanesan dezafiu sistema informasaun baze dadus. Direit\u00f3r Nasion\u00e1l, Diresaun Nasion\u00e1l Regulasaun Agua Saneamentu,&nbsp; Marcolino de Jesus da Costa, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20815,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-20814","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20814","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20814"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20814\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20816,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20814\/revisions\/20816"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20815"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20814"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20814"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20814"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}