{"id":20938,"date":"2025-07-23T10:58:51","date_gmt":"2025-07-23T01:58:51","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=20938"},"modified":"2025-07-23T10:58:53","modified_gmt":"2025-07-23T01:58:53","slug":"tansa-dezenvolvimentu-neebe-lidera-hosi-komunidade-funsiona-liu-lisaun-sira-hosi-oxfam-iha-timor-leste","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/07\/23\/tansa-dezenvolvimentu-neebe-lidera-hosi-komunidade-funsiona-liu-lisaun-sira-hosi-oxfam-iha-timor-leste\/","title":{"rendered":"Tans\u00e1 Dezenvolvimentu Ne\u2019ebe Lidera hosi Komunidade Funsiona Liu: Lisaun sira hosi Oxfam iha Timor-Leste"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakerek nain Pankaj Anand<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Bainhira ha&#8217;u hanoin kona-ba mudansa, ha&#8217;u imajina ema sira ba hamutuk halibur malu, la hein atu solusaun sira mosu mai de\u2019it. Iha Timor-Leste, nasaun ki\u2019ik ne\u2019eb\u00e9 harii hikas hafoin luta tinan barak, dezenvolvimentu ne\u2019eb\u00e9 lidera husi komunidade prova katak progresu loloos hah\u00fa husi baze. Oxfam nia serbisu iha Timor-Leste hatudu katak bainhira ita f\u00f3 kbiit ba lian lok\u00e1l, sira bele luta hasoru dezigualdade no dezastre sira, ne\u2019e hanesan lisaun ida ba mundu tomak.<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste hasoru dezafiu barak ona. Kuaze 70% hosi Timor-Leste nia populasaun moris iha \u00e1rea rur\u00e1l sira, depende ba agrikultura ho eskala ki&#8217;ik. Pobreza ne\u2019ebe jeneralizadu, no mudansa klim\u00e1tika halo rai-maran, lori inundasaun, no rai-halai ne&#8217;eb\u00e9 afeta maka&#8217;as liu ema kbiit la\u2019ek sira. Dala barak feto no ema ho defisinsia hasoru eskluzaun, ho asesu limitadu ba rai, edukasaun, ka foti desizaun sira. Maib\u00e9, Oxfam nia aprosimasaun, ne&#8217;eb\u00e9 maka hare liu ba iha lokalizasaun, hatudu oins\u00e1 komunidade sira bele lidera sira nia dalan rasik ba oin.<\/p>\n\n\n\n<p>Lokalizasaun signifika fiar komunidade lok\u00e1l sira atu lori mudansa. Envezde ema li\u2019ur mak impoin planu, Oxfam halo parseria ho organizasaun lok\u00e1l sira hanesan Rede ba Rai hodi hametin feto sira-nia direitu ba rai. Feto sira, ne&#8217;eb\u00e9 dala barak halo to&#8217;os maib\u00e9 laiha rai, agora bele hato\u2019o sira lian iha desizaun sira, hodi dezafia dezigualdade sira ne&#8217;eb\u00e9 iha. Ha&#8217;u hetan inspirasaun hosi ist\u00f3ria sira hanesan Josefa nian, ne&#8217;eb\u00e9, liuhosi grupu sira Oxfam nian Rai-Osan ba Mudansa (ROMANSA), aprende atu poupa, investe, no advokasia ba nia aan rasik. Grupu sira-ne&#8217;e la&#8217;\u00f3s de&#8217;it atu buka no rai osan ba sira nia uma-laran; sira hadi\u2019ak sira nia komunidade no hasa\u2019e konfidensia komunidade nian.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Dezastre sira hanesan teste ida. Timor-Leste nu\u2019udar nasaun s\u00e9timu ne\u2019eb\u00e9 iha tend\u00e9nsia ba dezastre iha n\u00edvel mundi\u00e1l, no mudansa klim\u00e1tika halo ida-ne\u2019e sai grave liut\u00e1n. Oxfam kolabora ho parseiru lok\u00e1l sira hodi kria planu dezastre sira iha nivel suku nian. Iha suku ida, Komit\u00e9 Jestaun Dezastre Suku nian, ne\u2019eb\u00e9 hetan apoiu husi Oxfam, halo mapa ba risku inundasaun no f\u00f3 treinu ba komunidade sira atu responde. Bainhira inundasaun sira akontese, komunidade la hein\u2014sira atua, salva moris no sasan sira. Ida-ne&#8217;e hatudu katak saida mak sei akontese bainhira komunidade sira la&#8217;\u00f3s de&#8217;it simu ajuda maib\u00e9 l\u00eddera rasik sira nia aan ba sira nia rezili\u00e9nsia rasik.<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN (Asosiasaun Nasaun sira Sudeste Azi\u00e1tiku nian) ne&#8217;eb\u00e9 sei akontese iha tempu badak, iha Outubru 2025, amplifika aprosimasaun ida-ne&#8217;e. Tama ba ASEAN loke odamatan ba kooperasaun rejion\u00e1l sira, inklui finansiamentu klim\u00e1tiku liuhosi inisiativa sira hanesan Fundu Klima Verde. Iha tinan 2019, Timor-Leste hetan millaun $22 hodi harii infraestrutura ne\u2019eb\u00e9 reziliente ba klima, ida ne\u2019e hatudu oins\u00e1 parseria glob\u00e1l sira bele apoia asaun lok\u00e1l. Bainhira ita ali\u00f1a ho ASEAN nia objetivu ne\u2019ebe foka ba sustentabilidade, komunidade sira bele asesu ba rekursu sira hodi hametin justisa klim\u00e1tika, hodi asegura fundu sira to&#8217;o ba sira ne&#8217;eb\u00e9 afetadu liu hosi problema ambient\u00e1l sira, hanesan agrikult\u00f3r sira no komunidade sira ne\u2019ebe hela besik \u00e1rea kost\u00e1l tasi-ibun nian ne&#8217;eb\u00e9 mos afetadu husi nivel tasi ne&#8217;eb\u00e9 sa&#8217;e makas.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba saida maka ida-ne&#8217;e funsiona? Dahuluk, komunidade lok\u00e1l sira hatene sira nia nesesidade di&#8217;ak liu. Sira komprende sira nia rai, kultura, no dezafiu sira iha maneira ne&#8217;eb\u00e9 ema liur la hatene. Oxfam nia pap\u00e9l maka atu habelar lian sira-ne&#8217;e, la&#8217;\u00f3s atu troka. Daruak, projetu sira ne&#8217;eb\u00e9 lidera hosi komunidade dura liu. Bainhira komunidade lok\u00e1l sira mak sai na&#8217;in ba prosesu, sira sei investe aan atu mantein prosesu ne&#8217;e kontinua. Iha Timor-Leste, Oxfam nia serbisu ho grupu ema ho defisi\u00e9nsia sira garante katak ema ho defisi\u00e9nsia sira hola parte iha foti desizaun ba orsamentu no pol\u00edtika sira. Ida-ne&#8217;e la&#8217;\u00f3s karidade\u2014maibe ida ne&#8217;e justisa, f\u00f3 fatin ba ema hotu iha meza hodi hato\u2019o sira nia lian.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha parte peso\u00e1l ida ba ida-ne&#8217;e. Bainhira ha\u2019u hanesan foinsa\u2019e ida, iha tempu ne\u2019eba ha&#8217;u haree oins\u00e1 solusaun sira ne\u2019ebe hato\u2019o hosi leten ba kraik dala-barak iha ha\u2019u nia komunidade rasik la hetan prezensa. Projetu foun ida ne&#8217;eb\u00e9 di\u2019ak sei to&#8217;o, maib\u00e9 la-h\u00f3 komunidade lok\u00e1l sira nia prezensa, hanoin no ideia, ida-ne&#8217;e ladi\u2019ak. Timor-Leste nia ist\u00f3ria f\u00f3 hanoin mai ha\u2019u katak mudansa sira sai metin liu bainhira harii hosi sira ne\u2019eb\u00e9 nia serb\u00ed. Oxfam nia aprosimasaun la perfeitu, maib\u00e9 ida-ne&#8217;e maka modelu umilidade nian ida\u2014atu hakat ba kotuk hodi husik komunidade sira lidera.<\/p>\n\n\n\n<p>Problema hanesan ne\u2019e la\u2019os de\u2019it akontese iha Timor-Leste. Dezigualdade no dezastre sira ne\u2019e hanesan problema glob\u00e1l ida. Iha 2024, rikusoin bilion\u00e1riu nian aumenta ba biliaun $2, enkuantu ema millaun iha mundu mak sofre. Dezenvolvimentu ne&#8217;eb\u00e9 lidera hosi komunidade sai hanesan dalan ida atu halo balansu ba ida-ne&#8217;e. Ida ne\u2019e la&#8217;\u00f3s katak ita la uza ona ita-nia matenek sira, maib\u00e9 ita hakarak kahur ho matenek lok\u00e1l. Doad\u00f3r sira no governu sira tenke muda modelu fundu nian hodi finansia grupu lok\u00e1l sira diretamente no fiar sira nia prioridade sira. Ida-ne&#8217;e signifika finansiamentu fleksivel, la&#8217;\u00f3s planu sira ne&#8217;eb\u00e9 metin, no rona komunidade sira nia lian, la&#8217;\u00f3s atu dita fali. Ho ASEAN nia apoiu, Timor-Leste bele lidera iha justisa klim\u00e1tika, asegura komunidade sira iha rekursu atu adapta no buras.<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste nia lisaun sira klaru: f\u00f3 kbiit ba komunidade sira, no sira sei harii futuru ida ne&#8217;eb\u00e9 funsiona ba ema hotu. Oxfam nia parseria sira hatudu katak bainhira komunidade sira lidera, sira la&#8217;\u00f3s de&#8217;it sobrevive\u2014sira buras. Mai ita foti modelu ida-ne&#8217;e hodi lori ba mundu glob\u00e1l, hodi apoia l\u00edder lok\u00e1l sira atu hasoru dezigualdade no dezastre sira. Mundu la presiza tan salvad\u00f3r sira; ita presiza mak ema hodi rona.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><em>Hakerek nain<\/em>: Diretor Pa\u00eds Oxfam iha Timor-Leste no bele kontaktu iha pankaja@oxfam.org.au<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Pankaj Anand Bainhira ha&#8217;u hanoin kona-ba mudansa, ha&#8217;u imajina ema sira ba hamutuk halibur malu, la hein atu solusaun sira mosu mai de\u2019it. Iha Timor-Leste, nasaun ki\u2019ik ne\u2019eb\u00e9 harii hikas hafoin luta tinan barak, dezenvolvimentu ne\u2019eb\u00e9 lidera husi komunidade prova katak progresu loloos hah\u00fa husi baze. Oxfam nia serbisu iha Timor-Leste hatudu katak [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20939,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-20938","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20938","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20938"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20938\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20940,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20938\/revisions\/20940"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20939"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20938"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20938"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20938"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}