{"id":20957,"date":"2025-07-24T11:46:39","date_gmt":"2025-07-24T02:46:39","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=20957"},"modified":"2025-07-24T11:46:41","modified_gmt":"2025-07-24T02:46:41","slug":"prosesu-harii-supremu-tribunal-justisa-hahu-lao-ona","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/07\/24\/prosesu-harii-supremu-tribunal-justisa-hahu-lao-ona\/","title":{"rendered":"Prosesu Harii Supremu Tribun\u00e1l Justisa Hahu Lao Ona\u00a0"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Reportajen David da Costa<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Prezidente Tribun\u00e1l Rekursu, Afonso Carmona, hatete, kona-ba planu harii Supremu Tribun\u00e1l Justisa, ne&#8217;e&nbsp;&nbsp;inisiu&nbsp;&nbsp;kedas hatete ona,&nbsp;&nbsp;nune&#8217;e planu ne&#8217;e la&#8217;o hela. Tanba ida ohin m\u00f3s ko&#8217;alia ho Prezidente Rep\u00fablika Jos\u00e9 Ramos-Horta,&nbsp;&nbsp;bainhira orariu implementasaun fiksu ona maka bele ko\u2019alia sai ba publiku.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ohin imi haree ha&#8217;u ho Prezidente Rep\u00fablika tur bisu-bisu malu ne&#8217;e ami ko&#8217;alia buat ne&#8217;e, kona-ba or\u00e1riu ne&#8217;eb\u00e9 agora ha&#8217;u labele ko&#8217;alia uluk ba imi, tanba buat sira ne&#8217;e orsida ami fiksu tiha or\u00e1riu mak imi sei hatene,&#8221; Dehan Prezidente Tribun\u00e1l Rekursu Afonso Carmona, iha Edif\u00edsiu TR Kaikoli, Kuarta 23\/07.<\/p>\n\n\n\n<p>Kona-ba progresu maka hah\u00fa primeiru mak liu husi semin\u00e1riu publikasaun ne&#8217;e hah\u00fa ona, ema dehan faze inisiu la&#8217;o, ne&#8217;ebe komesa iha dia 1 Jullu ne&#8217;e planu hah\u00fa la&#8217;o ona.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ne&#8217;eb\u00e9 agora komesa 1 Jullu ne&#8217;e ita la&#8217;\u00f3s ko&#8217;alia plan, ita ko&#8217;alia diskusaun tan ne&#8217;e inklui regra sira ne&#8217;eb\u00e9 atu fasilita prosesu sira ne&#8217;e, regra sira liga ho ita halo promosaun juis sira ne&#8217;e iha dezafiu sira ne&#8217;eb\u00e9 mosu tenke hadia,&#8221; nia hatete.<\/p>\n\n\n\n<p>Prezidente Tribun\u00e1l Rekursu mos promote to&#8217;o Dezembru buat hotu-hotu tenke hotu, nune&#8217;e Janeiru ne&#8217;e&nbsp;&nbsp;tama ona faze, tuir pedidu husi Prezidente Rep\u00fablika to&#8217;o de&#8217;it Maiu 2026, tanba ne&#8217;e nia faze agora la&#8217;o hela.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Mais menus ida ne&#8217;e ha&#8217;u informa tiha ba Prezidente Rep\u00fablika kona-ba ba fatin ita iha tiha ona, Tribun\u00e1l tuan ne&#8217;e iha Kolmera ne&#8217;e. Seidauk uza, agora prepara hela fatin sira ne&#8217;e, nune&#8217;e to&#8217;o tempu Prezidente Rep\u00fablika dehan atu instala ne&#8217;e buat hotu-hotu fiksu ona,&#8221;Nia esplika.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia hatete, fatin tuan Kolmera ne&#8217;e fiksu ona, ne&#8217;e l\u00e1&#8217;os permanente, ne&#8217;e tempor\u00e1riu de&#8217;it, tanba&nbsp;&nbsp;planu hela halo iha supremu nia fatin.<\/p>\n\n\n\n<p>Antes ne\u2019e,&nbsp;&nbsp;Prezidente Rep\u00fablika (PR) J. Ramos-Horta, iha segunda-feira ne\u2019e, hato\u2019o diskursu konvinsente ida iha instalasaun Tribun\u00e1l Supremu, iha ne\u2019eb\u00e9 apela atu harii ho urj\u00e9nsia Timor-Leste nia Supremu Tribun\u00e1l Justisa, subli\u00f1a katak kria tribun\u00e1l ne\u2019e mak imperativu konstitusion\u00e1l no sei sai pilar fundament\u00e1l atu hametin sistema demokr\u00e1sia iha rai laran.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha autoridade judisi\u00e1l, parlament\u00e1r sira no distinktu konvidadu sira, Xefe Estadu destaka katak kria Tribun\u00e1l Supremu labele haree hanesan atu administrativa de\u2019it, maib\u00e9 hanesan pasu determinante ida atu hametin estadu direitu no kumpre prinsipiu demokr\u00e1tika ne\u2019eb\u00e9 konsagra iha Konstituisaun.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Ramos-Horta nota m\u00f3s katak, maski Tribun\u00e1l Rekursu to&#8217;o agora hala\u2019o ona funsaun hanesan tribun\u00e1l aas liu no kompet\u00e9nsia konstitusion\u00e1l, akumulasaun responsabilidade ne\u2019e kria tenssaun institusion\u00e1l no limita efik\u00e1sia sistema judisi\u00e1l nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha diskursu, Prezidente hatudu m\u00f3s planu reforma judisi\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 abrange \u00e1rea priorit\u00e1ria sia, inklui dezenvolvimentu profision\u00e1l, independ\u00e9nsia judisi\u00e1l, modernizasaun dijit\u00e1l no hadi\u2019a&nbsp;&nbsp;asesu ba justisa. Prezidente subli\u00f1a katak Timor-Leste tenke dezenvolve sistema judisi\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 ajusta ba realidades esp\u00e9sifiku iha rai laran, la\u2019os adopta sistema estranjeiru. Iha kontestu ida ne\u2019e, Prezidente hateten m\u00f3s import\u00e1nsia atu integra sistema tradision\u00e1l rezolve lit\u00edjiu, bazeia iha estrutura suku, ho prosedimentu jur\u00eddiku form\u00e1l sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Ramos-Horta husu atu Supremu Tribun\u00e1l sei sai nu\u2019udar matadalan fin\u00e1l ba prins\u00edpiu konstitusion\u00e1l sira, hamriik iha divizaun pol\u00edtika nia leten hodi garante ekil\u00edbriu demokr\u00e1tiku no proteje direitu fundament\u00e1l sira ba cidadaun hotu-hotu.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Prezidente Ramos-Horta remata diskursu ne\u2019e ho hateten katak kria Tribun\u00e1l Supremu la&#8217;os deit reforma institusion\u00e1l, maib\u00e9 ne\u2019e kumprimentu ba promesa konstitusion\u00e1l ida no sei sai hanesan modelu ida ba esperansa demokr\u00e1sia konstitusion\u00e1l iha Timor-Leste. Tribun\u00e1l ne\u2019e sei garante asesu ba justisa ba ema hotu-hotu, la-haree ba sira-nia estatutu sosi\u00e1l ka lokalizasaun jeogr\u00e1fika.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David da Costa Prezidente Tribun\u00e1l Rekursu, Afonso Carmona, hatete, kona-ba planu harii Supremu Tribun\u00e1l Justisa, ne&#8217;e&nbsp;&nbsp;inisiu&nbsp;&nbsp;kedas hatete ona,&nbsp;&nbsp;nune&#8217;e planu ne&#8217;e la&#8217;o hela. Tanba ida ohin m\u00f3s ko&#8217;alia ho Prezidente Rep\u00fablika Jos\u00e9 Ramos-Horta,&nbsp;&nbsp;bainhira orariu implementasaun fiksu ona maka bele ko\u2019alia sai ba publiku. &#8220;Ohin imi haree ha&#8217;u ho Prezidente Rep\u00fablika tur bisu-bisu malu ne&#8217;e ami [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20958,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[28],"tags":[],"class_list":["post-20957","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-justisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20957","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20957"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20957\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20959,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20957\/revisions\/20959"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20958"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20957"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20957"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20957"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}