{"id":20978,"date":"2025-07-26T13:07:06","date_gmt":"2025-07-26T04:07:06","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=20978"},"modified":"2025-07-26T13:08:45","modified_gmt":"2025-07-26T04:08:45","slug":"tl-livre-husi-malaria-jose-importante-ba-timoroan-kuidadu-nafatin-situasaun-diak-sira-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/07\/26\/tl-livre-husi-malaria-jose-importante-ba-timoroan-kuidadu-nafatin-situasaun-diak-sira-2\/","title":{"rendered":"TL Livre Husi Malaria, Jos\u00e9; Importante Ba\u00a0\u00a0Timoroan Kuidadu Nafatin Situasaun Di\u2019ak sira"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Reportajen David da Costa&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vise Ministru Fortalesimentu Institusion\u00e1l Sa\u00fade (VMFIS), Jos\u00e9 dos Reis Mango, hateten Timor-Leste hetan ona sertfikadu moras Malaria nian husi organizasaun Mundial Saude (OMS) katak Timor-Leste livre ona husi moras Malaria. Tanba ne\u2019e&nbsp;&nbsp;Timoroan sira kontinua kuidadu nafatin situasaun ida ne\u2019e, atu labele monu tan fali ba moras Malaria.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cHorseik ita hetan ona sertifikasaun husi organizasaun mundial saude&nbsp;&nbsp;katak Timor-Leste ita livre ona husi moras malaria nian.Tanba ne\u2019e importante ba ita Timoroan tomak atu kuida nafatin situasaun ida diak ne\u2019e, atu nune\u2019e ita labele monu fila fali ba situasaun neebe maka&nbsp;&nbsp;hanesan,\u201d dehan Vise Ministru Fortalesimentu Instituision\u00e1l Sa\u00fade, Jos\u00e9 dos Reis Mango, iha Jardin ponte BJ Habibie, sexta, 25\/05.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tanba ne\u2019e husu mos ba profisionais saude sira hotu atu atividade prevensaun sira ne\u2019e tenke la\u2019o nafatin, atu nune\u2019e situasaun ne\u2019ebe agora la\u2019o normal ona ne\u2019e bele asegura&nbsp;&nbsp;diak liu tan.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alende ne\u2019e mos Membru governu, hatete, iha loron 22 Jullu maka loron Nasional Saude ba dala 10 iha Timor-Leste tinan ida ne&#8217;e foka liu ba prevensaun no \u00e1bitu saudavel sira. Tanba ne\u2019e iha&nbsp;&nbsp;loron-tersa, Ministeiru Saude la&#8217;o hamutuk hosi Edifisiu Minist\u00e9riu Saude nian mai to&#8217;o iha ponte BJ Habibie&nbsp;&nbsp;no saude la la&#8217;o mesak. Ema barak husi komunidade mos mai halibur hamutuk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ida ne\u2019e enerjia no espiritu ne&#8217;ebe hatudu iha eventu ne&#8217;e katak hatudu mensajen ida ne&#8217;ebe klaru povu prontu atu halo mudansa no prontu atu halo saude sai prioridade, prontu atu halo prevene moras, laos deit atu kura.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">&#8220;Lori Saude Besik liu ba Komunidade no Hametin Prevensaun,&#8221; la&#8217;os de&#8217;it tema ne&#8217;ebe importante, ida ne&#8217;e saida mak ita presiza duni atu halo,&#8221; dehan, Jos\u00e9 dos Reis Mango,&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tanba ema barak sei luta nafatin hakarak atu hetan servisu saude, Tanba ne&#8217;e maka pesoal saude labele hein atu ema moras sira mai hasoru fali pesoal saude sira. Maibe, pesoal saude sira maka presiza&nbsp;&nbsp;lori kuidadu diretamente ba fatin ne&#8217;eb\u00e9 ema sira hela ba ne\u2019e. Bainhira ema ida iha familia ida hetan moras, sei afeta uma laran tomak, entaun familila nia sa\u00fade la&#8217;\u00f3s de&#8217;it kestaun peso\u00e1l mantein familia sira atu saudavel nafatin signifika mantein m\u00f3s Timor-Leste atu forte nafatin.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cEma barak sei luta nafatin atu hetan servisu saude, tanba ne&#8217;e maka ita labele hein atu ema moras sira mai hasoru ita, maibe, ita presiza&nbsp;&nbsp;lori kuidadu diretamente ba fatin ne&#8217;eb\u00e9 ema sira hela ba\u201d nia dehan.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tanba ida ne\u2019e, hakarak Atu aiuda halo ida-ne&#8217;e bele akontese Ministru Saude&nbsp;&nbsp;lansa ona programa foun boot ida ne&#8217;eb\u00e9 hanaran Pakote Sa\u00fade Integradu (P1S). Ida-ne&#8217;e liga kuidadu iha \u00e1rea lima maka sistema sa\u00fade, fasilidade saude sira, programa nasion\u00e1l sira, komunidade, no servisu espesialista sira.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ida-ne&#8217;e signifika katak ema sira bele hetan prevensaun, tratamentu, no apoiu ba rekuperasaun iha viajen ida ne&#8217;ebe ho dignu. Ida ne&#8217;e maka maneira ida Ministru Saude halo atu f\u00f3 kuidadu ne&#8217;ebe tau familia no komunidade sira iha sentru.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">&#8220;Ita mos hamoris fali Voluntariu Saude Komunitaria (CHVs) sira,&nbsp;&nbsp;kampeaun lokal sira ne&#8217;eb\u00e9 konfiavel, ida ne&#8217;ebe sei ajuda detekta problema saude sira ho sedu, liga familia sira ba servisu saude, no enkoraja ema atu tuir eventu promosaun saude sira nian, liuliu iha area rural sira,&#8221; nia esplika.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Esforsu sira-ne&#8217;e oras ne&#8217;e funsiona daudaun ona, tanba iha 2023 Timor-Leste elimina ona rubella no iha 2024 mos elimina ona filariaze linfatika (ain potis). No agora Timor-Leste mos elimina malaria-buat ne&#8217;ebe nasaun uitoan de&#8217;it maka atinji ona. Maib\u00e9 iha parte ida Timor-Leste mos hasoru hela problema&nbsp;&nbsp;moras hada\u2019et sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cIha tempu hanesan, ita hasoru mos dezafiu duplu, iha parte ida ita nafatin funu hasoru moras hada&#8217;et sira hanesan dengue no tuberkuloze. lha parte seluk, ita haree kazu barak liu ba moras la hada&#8217;et sira hanesan kankru, moras fuan, tensaun aas, no diabetes. Tanba ne&#8217;e maka ita presiza solusaun sira ne&#8217;ebe lidera hosi komunidade atu hasoru buat rua ne&#8217;e. Prevensaun tenke sai nafatin ita-nia prioridade prinsipal,\u201dnia dehan<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ministru Saude foti ona pasu boot sira, hanesan introdus ona vasina HPV nian hodi proteje labarik-feto sira hosi kankru serviks. No hamutuk ho Ministeriu Edukasaun, halo ona rastreiu ba audisaun, vizaun, no saude or\u00e1l ba labarik eskola liu 150,000, atu ajuda deteta problema sira sedu no proteje sira-nia futuru.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u2018\u2019Ita-nia sistema akompa\u00f1amentu ba moras ne&#8217;ebe di&#8217;ak liutan mos ajuda ita atu hat\u00e1n lalais ba surtu sira hanesan rabies-buka area sira ne&#8217;ebe afetadu, fo vasina, no hapara propagasaun,\u201d nia subli\u00f1a<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David da Costa&nbsp; Vise Ministru Fortalesimentu Institusion\u00e1l Sa\u00fade (VMFIS), Jos\u00e9 dos Reis Mango, hateten Timor-Leste hetan ona sertfikadu moras Malaria nian husi organizasaun Mundial Saude (OMS) katak Timor-Leste livre ona husi moras Malaria. Tanba ne\u2019e&nbsp;&nbsp;Timoroan sira kontinua kuidadu nafatin situasaun ida ne\u2019e, atu labele monu tan fali ba moras Malaria. \u201cHorseik ita hetan ona [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20979,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-20978","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20978","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20978"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20978\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20980,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20978\/revisions\/20980"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20979"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20978"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20978"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20978"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}