{"id":21063,"date":"2025-08-05T22:59:26","date_gmt":"2025-08-05T13:59:26","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=21063"},"modified":"2025-08-05T22:59:28","modified_gmt":"2025-08-05T13:59:28","slug":"investor-japaun-hakarak-investe-iha-industria-ikan-elidio-bele-redus-ita-nia-dependensia-ba-mina-ho-gas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/08\/05\/investor-japaun-hakarak-investe-iha-industria-ikan-elidio-bele-redus-ita-nia-dependensia-ba-mina-ho-gas\/","title":{"rendered":"Invest\u00f3r Japaun Hakarak Investe iha Ind\u00fastria Ikan, Elidio; Bele Redus\u00a0\u00a0Ita Nia Dependensia Ba Mina Ho g\u00e1s"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Reportajen David da Costa<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Invest\u00f3r sira iha nasaun Jepan hakarak investe iha Timor-Leste iha area Ind\u00fastria ikan, Bainhira investe ona iha area ida ne&#8217;e, Timor-Leste bele redus ona dependensia ba mina ho gas no Timor-Leste bele hetan tan fali osan husi ind\u00fastria ikan nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Embaixad\u00f3r Rep\u00fablika Demokr\u00e1tika Timor-Leste (RDTL) ba Japaun,&nbsp;&nbsp;Elidio Ximenes, hatete, ohin hasoru malu Prezidente Rep\u00fablika (PR) Jos\u00e9 Ramos-Horta ko\u2019alia mos kona-ba ind\u00fastria ikan ninian iha Timor-Leste,&nbsp;governu presiza haree ida ne&#8217;e,&nbsp;&nbsp;tanba Timor-Leste iha tasi no ikan maib\u00e9 tinan-tinan Timor lakon osan peska ileg\u00e1l nian.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ha&#8217;u hato&#8217;o ba Prezidente Rep\u00fablika kona-ba ind\u00fastria ikan ninian, ida ne&#8217;e mak importante liu, ohin ha&#8217;u dehan ba Prezidente Rep\u00fablika se bele ida ne&#8217;e ita bele haree liu-liu. Tanba ita iha ikan, ita iha tasi maib\u00e9 tinan-tinan ita lakon osan peska ileg\u00e1l ne&#8217;e purvolta tuir dadus ne&#8217;eb\u00e9 Banku Mundi\u00e1l f\u00f3 sai $200 itall milloens ne&#8217;e osan,&#8221; Dehan Embaixad\u00f3r RDTL ba Japaun, Elidio Ximenes ba jornalista sira bainhira remata enkontru ho PR Ramos-Horta iha Pal\u00e1siu Prezidensi\u00e1l Bairu-Pite, Tersa 5\/08.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne&#8217;e invest\u00f3r jepan sira hakarak mai investe iha Timor-Leste maib\u00e9 saida&nbsp;&nbsp;mak Timor seidauk iha maka ro patrolla ba tasi nian, tanba ne&#8217;e presiza de&#8217;it mak ro patrolla ida, nune&#8217;e halo patrollamentu ba&nbsp;&nbsp;tasi Timor nian.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Depois invest\u00f3r Japon\u00e9s sira m\u00f3s hakarak atu mai, laiha seguransa ema atu halo investimentu m\u00f3s tauk, entaun ida ne&#8217;e mak ita presiza atu tau oins\u00e1 bele koloka,&#8221;Nia afirma.<\/p>\n\n\n\n<p>Governu Jepan m\u00f3s prontu atu ajuda ro ba hala&#8217;o patrollamentu nian ba iha tasi, ida ne&#8217;e mos ohin&nbsp;&nbsp;hato&#8217;o ona ba Prezidente Rep\u00fablika, Governu Japaun hein karta husi governu Timor-Leste. Sira bele oferese ro ne&#8217;e signifika seguransa iha ona, bainhira seguransa iha signifika set\u00f3r privadu Japon\u00e9s m\u00f3s bele mai halo investimentu kona-ba ikan ninian.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Se bainhira kaer ona ikan signifika ikan ne&#8217;e bele sai fali osan, bele m\u00f3s redus tiha ita nia dependensia ba mina ho g\u00e1s, entaun ita hetan tan fali ona osan foun husi ikan ninian,&#8221;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Embaixad\u00f3r ne&#8217;e husu ba Prezidente Rep\u00fablika, se bainhira Prezidente Rep\u00fablika nian vizita ba Japaun bele toka tan asuntu ida ne&#8217;e, tanba Governu Japaun prontu ona apoiu Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p>Entretantu, iha enkontru ne&#8217;e Prezidente Rep\u00fablika, Jos\u00e9 Ramos Horta&nbsp;&nbsp;rekomendasaun ba Embaixad\u00f3r atu bele koopera fila fali ho ninist\u00e9riu relevante, isue no informasaun sira ne&#8217;eb\u00e9 sei pendente hela ne&#8217;e bele ajuda fali governu, nune&#8217;e bele aselera realiza fila fali buat ne&#8217;eb\u00e9 seidauk hala&#8217;o ne&#8217;e. Tanba ne&#8217;e Prezidente Rep\u00fablika rasik&nbsp;&nbsp;sei ko&#8217;alia fila fali ho Primeiru Ministru no minist\u00e9riu balun atu haree fali asuntu sira ne&#8217;eb\u00e9 balun importante tebe-tebes ne&#8217;e.<\/p>\n\n\n\n<p>Alende ne\u2019e mos, nia hatete, nia simu kna&#8217;ar husi Prezidente Rep\u00fablika Jos\u00e9 Ramos-Horta atu hala&#8217;o nia misaun reprezenta estadu Timor ba iha Japaun durante tinan lima ho balun, ohin&nbsp;&nbsp;fila fali mai iha fatin ida ne&#8217;e agradese ba Prezidente Rep\u00fablika ne&#8217;eb\u00e9 depozita nia konfiansa durante tinan lima ho balun iha Tokyo Japan.<\/p>\n\n\n\n<p>Aumezmu tempu relata m\u00f3s progresu servisu balun ne&#8217;eb\u00e9&nbsp;&nbsp;iha durante hala\u2019o misaun iha&nbsp;&nbsp;Japaun ne&#8217;eba. Primeiru rezultadu uitoan ne&#8217;eb\u00e9 iha mak Timor nia relasaun diplom\u00e1sia ho Japaun la&#8217;o di&#8217;ak tebe-tebes, ninia indikasaun mak ida joven sira komesa ba servisu iha Japaun.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cDurante tinan 20 ita laiha, foin daudauk ho misaun ida ne&#8217;e, ha&#8217;u hakna&#8217;ar an hanesan Embaixad\u00f3r ita komesa iha ona akordu ida goverment to goverment loke ona dalan ba Timoroan sira bele ba servisu no bele m\u00f3s ba aprende iha Japaun,\u201d dehan Elidio.<\/p>\n\n\n\n<p>Timor oan sira agora iha Japaun ne\u2019e ema hamutuk 52, Timor oan sira ne&#8217;eb\u00e9 ba iha Japaun ne&#8217;e m\u00f3s la&#8217;\u00f3s iha agrikultura de&#8217;it, hanesan Austr\u00e1lia nian mais iha area oi-oin. Ema na&#8217;in 22, sira iha soldadura ninian, solda ro no m\u00f3s pinta ro boot liu, ida ne&#8217;e hatudu katak demanda rekadu ne&#8217;e iha, hatudu m\u00f3s katak Timor iha m\u00f3s skill, abilidade presiza de&#8217;it mak m\u00e1kina no vontade f\u00f3 motivasaun ba&nbsp;&nbsp;joven sira atu bele aprende di&#8217;ak liu tan.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cIta haree iha parte seluk tan kona-ba ekon\u00f3mia diplom\u00e1sia, ne&#8217;eb\u00e9 durante ne&#8217;e tinan 20 ne&#8217;e ita haree invest\u00f3r Japon\u00e9s atu halo iha ne&#8217;e susar la halimar. Maib\u00e9 ho ita nia governasaun foun, ho lideransa foun Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusm\u00e3o no m\u00f3s Prezidente Rep\u00fablika, Jos\u00e9 Ramos-Horta ita hatene invest\u00f3r komesa mai,\u201dnia hatete<\/p>\n\n\n\n<p>Hanesan emprezariu husi Japan, sira hakarak atu mai halo estaleiru, f\u00e1brika ro iha Laleia, ne&#8217;e esforsu ida, se sira mai halo f\u00e1brika iha ne&#8217;e signifika Timor nia ro nakroma la presiza ba hadia iha Indon\u00e9zia.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cSe ita iha mina no g\u00e1s, aban bainrua ita presiza ro aat tula g\u00e1s ne&#8217;e ba rai li&#8217;ur, ita halo koordenda governu ita nia bele halo koopera ho sira tangki ne&#8217;e transporta de&#8217;it ba li&#8217;ur. Ita iha ikan, ita iha tasi, presiza ro atu ba kaer ikan, bele halo de&#8217;it iha ne&#8217;e, depende ita nia negosiasaun ho kompa\u00f1ia sira ne&#8217;e,\u201d nia esplika.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia explika liu tan kona-ba kompa\u00f1ia ida husi Japon\u00e9s ninian maib\u00e9 iha Sidney, agora sira mai oins\u00e1 sira uza sol\u00e1r sel atu redus tiha Timor nia depedensia ne&#8217;eb\u00e9 durante ne&#8217;e tinan-tinan Timor hasai purvolta 200 miloens sosa gazoel ba sentru eletrika Hera, Betano Ata\u00faro. Se sira loke sol\u00e1r enerjia iha Laleia redus 40% signifika osan lubuk ida husi 40% ne&#8217;e Timor bele \u00fatiliza fali buat seluk, hatudu katak ida ne&#8217;e iha ona bele m\u00f3s ajuda liu tan ind\u00fastria sira seluk bele m\u00f3s mai.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne\u2019e governu Japaun sira nia komitmentu boot hakarak atu ajuda Timor-Leste, maib\u00e9 depende ba governu mak tenke hatama proposta, laiha buat ida ne&#8217;eb\u00e9 ko&#8217;alia ba malu seim surat tahan, governu tenke halo proposta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David da Costa Invest\u00f3r sira iha nasaun Jepan hakarak investe iha Timor-Leste iha area Ind\u00fastria ikan, Bainhira investe ona iha area ida ne&#8217;e, Timor-Leste bele redus ona dependensia ba mina ho gas no Timor-Leste bele hetan tan fali osan husi ind\u00fastria ikan nian. Embaixad\u00f3r Rep\u00fablika Demokr\u00e1tika Timor-Leste (RDTL) ba Japaun,&nbsp;&nbsp;Elidio Ximenes, hatete, ohin hasoru [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":21064,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-21063","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21063","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21063"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21063\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":21065,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21063\/revisions\/21065"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21064"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21063"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21063"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21063"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}