{"id":21126,"date":"2025-08-13T13:34:05","date_gmt":"2025-08-13T04:34:05","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=21126"},"modified":"2025-08-13T13:34:07","modified_gmt":"2025-08-13T04:34:07","slug":"sosiedade-sivil-la-aseita-sekoms-kria-esbosu-lei-komsos-hodi-kriminaliza-produtu-jornalistiku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/08\/13\/sosiedade-sivil-la-aseita-sekoms-kria-esbosu-lei-komsos-hodi-kriminaliza-produtu-jornalistiku\/","title":{"rendered":"Sosiedade Sivil La Aseita SEKOMS \u00a0Kria Esbosu Lei KomSos hodi Kriminaliza Produtu Jornalistiku"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Reportajen David da Costa<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Forum organizasaun Naun Governamental Timor-Leste (FONGTIL) ho Assosiasaun Hak la aseita ho Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial (Sekoms)&nbsp; Expedito Loro Dias Ximenes ne\u2019e kria fali esbosu lei komunikasaun sosial hodi penaliza fali jornalista, media no produtu jornal\u00edstika, maib\u00e9 jornalista sira maka promove espasu siviku iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p>Direit\u00f3r Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto, hatete, nasaun Timor-Leste ne\u2019e nasaun ida Estadu Direitu Demokr\u00e1tiku, entaun tenke asegura didi&#8217;ak kualidade liberdade imprensa no espresaun, espasu siviku sira ne&#8217;e tenke mantei.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne\u2019e Sekoms labele halo fali artigu ida hodi krimninaliza produtu jornalista sira, tanba jornalista ne\u2019e atu promove espasu siviku iha Timor-Leste. Ne\u2019ebe esbosu lei ne\u2019ebe Sekoms prepara iha artigu 38 B responsabilidade penal ne\u2019e Fongtil la aseita atu kria lei ida.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cIta nia nasaun ne&#8217;e nasaun demokr\u00e1tiku, entaun ita tenke asegura didi&#8217;ak ita nia kualidade liberdade imprensa no espresaun. Tanba jornalista hanesan elementu ida ne&#8217;eb\u00e9 bele promove ita nia kualidade espasu siviku iha Timor ne&#8217;e la&#8217;o, entaun ne&#8217;e laiha oportunidade ida kria artigu ida ne&#8217;eb\u00e9 atu kriminaliza, ne&#8217;e ita labele aseita ida ne&#8217;e,\u201d dehan Direit\u00f3r Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto, Ba jornalista sira iha salaun Assosiasaun HAK, Tersa 12\/08<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne\u2019e bainhira &nbsp;esbosu lei komunikasaun Timor-Leste ne\u2019eb\u00e9 Sekoms prepara iha artigu 38 B kona-ba responsabilidade pen\u00e1l ne\u2019e aprova duni, Media, Jornalista, sosedade sivil no atevista sira tenke&nbsp; hamutuk hodi halo asaun hasoru governu tanba ida ne\u2019e limite ema nia liverdade no liverdade imprensa iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cAprova duni esbosu Lei Komunikasaun sosial ne\u2019e, ha&#8217;u hanoin jornalista ho maluk sosi\u00e9dade sivil ita sei bele hamutuk halo buat ruma, labele akontese ida ne\u2019e, tanba espasu siviku ita Timor-Leste opta hela kona-ba estadu demokr\u00e1tiku,\u201d nia hatete.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba nasaun Timor-Leste opta hela sistema demokratiku, ne&#8217;e hatudu katak ema hotu-hotu tenke iha liberdade hodi bele jere ninia autonomia, nia liberdade sira. Tanba ne\u2019e Jornalista sira labele kriminaliza, tanba jornalista sira mak tenke fahe informasaun, sosiadade ne&#8217;e iha direitu atu hetan informasaun sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne\u2019e laiha oportunidade atu bele kriminaliza ida ne&#8217;e no labele akontese iha Timor. Se esbosu lei komunikasaun sosial ida ne\u2019e maka&nbsp; aprova ida ne\u2019e sei f\u00f3 impaktu ba libredade imprensa iha Timor, ne\u2019ebe atigu ida ne\u2019e Fongtil la aseita.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cIda ne&#8217;e sei labele permite iha ita nia rain, xatamente sei f\u00f3 impaktu ba liberdade imprensa iha rai laran, ne&#8217;eb\u00e9 ita la aseita tebes artigu ida ne&#8217;e atu bele kontinua hetan aprovasaun,\u201d Nia la Aseita.<\/p>\n\n\n\n<p>Direit\u00f3r Ezekutivu Asosiasaun Hak, Feliciano da Costa Ara\u00fajo, mos hatete, hanoin presiza refleta didi&#8217;ak ba konstituisaun RDTL ne&#8217;eb\u00e9 iha artigu balun f\u00f3 dalan ba iha sosiadade oins\u00e1 atu bele espresa sira ninia hanoin, liu-liu hanesan buat balun ne&#8217;eb\u00e9 la loos sira bele hato&#8217;o ida ne&#8217;e. Maib\u00e9 Sekoms labele halo buat hotu-hotu ho intensaun atu bele proteze nia aan no atetude ka hahalok sira ne\u2019ebe la loos.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cBainhira ami haree fila fali situasaun refere, se ita hanoin bele kriminaliza situasaun ida ne&#8217;e, ba ami atu hatete dala ida tan maka ida ne&#8217;e halo ona pemberkosan ba iha konstituisaun RDTL ne&#8217;e, ita temi lei inan maib\u00e9 ita rasik vi\u00f3la. Labele halo buat hotu-hotu ho intensaun atu bele proteze ita ninia atetude ka hahalok ne&#8217;eb\u00e9 tuir loloos ita vi\u00f3la, serake koruptor ida, nia halo korupsaun ne&#8217;e ita labele ko&#8217;alia, nonok de&#8217;it,\u201d dehan Diret\u00f3r Hak.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia hatete, se ema balun halo violasaun seksual, halo abuzu seksual sira ne&#8217;e tenke nonok de&#8217;it, \u201cse ita \u00fatiliza ita nia poder hanesan halo abuzu poder sira ne&#8217;e ema nonok de&#8217;it, ema labele ko&#8217;alia buat ida, serake hanesan balun implementa sira ninia projetu ruma depois la tuir ninia lala&#8217;ok ka prosedimentu ne&#8217;e, ema hotu-hotu tenke nonok de&#8217;it, entaun hanesan ita bandu ema ona\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cIta nia estadu direitu demokr\u00e1tiku ne&#8217;e ita lakon tiha ona, afin\u00e1l ita sai hanesan nasaun ka estadu ida ne&#8217;eb\u00e9 iha esperiensia di&#8217;ak ba iha implementasaun demokr\u00e1sia ne&#8217;e. Maib\u00e9 realidade ita rasik falun an, subar an, se ita hakarak dehan hamosu lei ida ne&#8217;e signifika ita hakarak proteze ita nia an, bainhira ita halo sala ema labele ko&#8217;alia ba iha ita,\u201dnia afirma<\/p>\n\n\n\n<p>Maib\u00e9 importante mak ida ne&#8217;e, klaru katak ema ida ne&#8217;e la ko&#8217;alia atu tolok o, ema ida la ko&#8217;alia atu bele trata o nia inan-aman sira ka atu ko&#8217;alia buat sira ne&#8217;e. Maib\u00e9 o nia atetude ne&#8217;eb\u00e9 o halo sala ne&#8217;e, hanoin ema iha direitu atu espresa, se hanesan ne&#8217;e di&#8217;ak liu &nbsp;hasai tiha Konstitusaun RDTL ne&#8217;eb\u00e9 f\u00f3 dalan liberdade ba ema atu espresa ne&#8217;e di&#8217;ak liu taka tiha de&#8217;it.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cIda ne&#8217;e ba ami lamenta tebe-tebes signifika estadu ida ita bolu sistema rep\u00fablika demokr\u00e1tika Timor-Leste ne&#8217;e hamosu ona ditadura. Ita hakarak kontrola buat hotu-hotu, se hanesan ne&#8217;e tanba saida mak ita ba ko&#8217;alia nasaun sira seluk, nasaun selu-seluk nia problema ita ba ko&#8217;alia, maib\u00e9 realidade ita falun ita nia an, kurtina de&#8217;it, afin\u00e1l ita atu hatudu ba ema ita di&#8217;ak, maib\u00e9 realidade ita hakarak halo fila fali buat sira ne&#8217;e hanesan buradu, sabraut loos iha ita nia nasaun laran ida ne&#8217;e,\u201dnia dehan.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba esbosu lei KomSos artigu 38 B responsabilidade penal ne\u2019e maka aprova duni nia sei impaktu ba iha liberdade imprensa no&nbsp; espresaun tanba&nbsp; aban bainrua jornalista no sosedade sivil sira hakrak koalia lia loos sira bele uza lei ida ne\u2019e hodi proses aba tribunal no lori ema halai lakon ba oho.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cSe la&#8217;e aban bainrua, jornalista, sosi\u00e9dade sivil ka ativista sira mai husi komunidade sira iha baze, sira hakarak ko&#8217;alia lia loos, autoridade sira bele uza sira nia poder depois naok ema sira ne&#8217;e hodi lakon, ita hakarak akontese hanesan iha Jakarta 1-2 bainhira ema foti ema ba soe iha ne&#8217;eba, ka ita hakarak akontese tan fatin sira seluk depois naok ema kalan-kalan depois ba halakon, ita lakohi buat ida ne&#8217;e,\u201d nia hatete.<\/p>\n\n\n\n<p>Sosedade Sivil ne\u2019e mos husu ba Sekoms &nbsp;atu presiza haree didiak esbosu lei ne\u2019e, se Expedito Loro Dias Ximenes nia moris iha tempu Indon\u00e9zia nian, nia hatene muito bem kona-ba Indon\u00e9zia nia atetude iha pasadu, evita tiha buat ida ne&#8217;e labele akontese tan. Tanba ne\u2019e Ko&#8217;alia di&#8217;ak ba rai ida ne&#8217;e soedade sivil sei la retira. Tanba ne&#8217;e mak atu hatete tan dala ida, se Indon\u00e9zia nia tempu ne&#8217;eb\u00e9 Sekoms labele uza fila fali sistema ida rejime Soeharto ninian ne&#8217;e atu mai tau iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cIta iha m\u00f3s dokumentu ida ne&#8217;eb\u00e9 hakerek iha Chega ninian ne&#8217;e hetete labele atu repete tan, serake ida ne&#8217;e ita kumpri ka la&#8217;e, se ita la kumpri entaun dokumentu sira ne&#8217;e ita halo saida, ita s\u00f3 halo nune&#8217;e hatudu ba ema mundi\u00e1l katak ita iha ona kovensaun, ita iha ona komitmentu ida katak iha ita nia estadu ida ne&#8217;e se la repete tan atitude ida pasadu,\u201d nia dehan<\/p>\n\n\n\n<p>Nia haktuir, tanba ne\u2019e&nbsp; presiza atu tetu didi&#8217;ak lei ida ne\u2019e, no sosedade sivil nia espetativa maka Parlamentu Nasion\u00e1l m\u00f3s presiza haree esbosu lei KomSos Atigu 38 B ne\u2019e, nune\u2019e mos Prezidente Rep\u00fablika rasik atu bele haree esbosu Lei KomSos ida ne&#8217;e antes halo halo promulgasaun ba iha lei refere.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cHa&#8217;u hanoin atu hatete ba maluk sira seluk, maske bele dehan esbosu to&#8217;o bele aprova ba, maib\u00e9 kolega sira ko&#8217;alia lia loos nafatin ko&#8217;alia lia loos, labele atu retira se la&#8217;e ita hanoin de&#8217;it katak kontrola sosi\u00e1l ida ne&#8217;e s\u00f3 sai de&#8217;it slogan, maib\u00e9 asaun konkreta laiha,\u201d nia konklui.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David da Costa Forum organizasaun Naun Governamental Timor-Leste (FONGTIL) ho Assosiasaun Hak la aseita ho Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial (Sekoms)&nbsp; Expedito Loro Dias Ximenes ne\u2019e kria fali esbosu lei komunikasaun sosial hodi penaliza fali jornalista, media no produtu jornal\u00edstika, maib\u00e9 jornalista sira maka promove espasu siviku iha Timor-Leste. Direit\u00f3r Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":21127,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[28],"tags":[],"class_list":["post-21126","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-justisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21126","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21126"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21126\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":21128,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21126\/revisions\/21128"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21127"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21126"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21126"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21126"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}