{"id":21217,"date":"2025-08-28T20:58:20","date_gmt":"2025-08-28T11:58:20","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=21217"},"modified":"2025-08-28T20:58:22","modified_gmt":"2025-08-28T11:58:22","slug":"pezu-invizivel-hosi-serbisu-kuidadu-nian-neebe-la-selu-iha-timor-leste","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/08\/28\/pezu-invizivel-hosi-serbisu-kuidadu-nian-neebe-la-selu-iha-timor-leste\/","title":{"rendered":"Pezu inviz\u00edvel hosi serbisu kuidadu nian ne&#8217;eb\u00e9 la selu iha Timor-Leste"},"content":{"rendered":"\n<p><em><strong>Hakerek-na&#8217;in: Poe Ei Phyu, Jerente Portfolio Programa Justisa J\u00e9neru, Oxfam iha Timor-Leste<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Iha Timor-Leste, feto dalabarak hetan presaun ho knaar ida ne\u2019eb\u00e9 todan no dala barak la hetan reko\u00f1esimentu. Loron-loron, feto foti responsabilidade esensi\u00e1l sira hanesan tein, hamoos, hare-labarik, no tau matan ba ema moras, katuas-ferik sira, no ema ho defisi\u00e9nsia (PwDs). Tuir m\u00e9dium, kada feto ida iha Timor-Leste gasta oras 57 kada semana ba serbisu kuidadu mesak (<em>Oxfam, 2022<\/em>). Maski kontribuisaun boot ida-ne&#8217;e, sira nia serbisu la hetan selu no trata hanesan obrigasaun fam\u00edlia nian\u2014ne&#8217;eb\u00e9 haree hanesan abut ba domin\u2014duk\u00e9 hanesan serbisu ne&#8217;eb\u00e9 iha val\u00f3r. Ida-ne&#8217;e hamosu pergunta importante ida katak: saida maka feto sira simu ba serbisu kr\u00edtiku ida ne\u2019e, ne&#8217;eb\u00e9 la hetan reko\u00f1esimentu?<\/p>\n\n\n\n<p>Dala barak liu, resposta klaru, katak:<\/p>\n\n\n\n<p>1. Feto sira-nia serbisu la hetan val\u00f3r ka subvalorizasaun hosi sosiedade.<\/p>\n\n\n\n<p>2. Sira-nia kontribuisaun la hetan reko\u00f1esimentu form\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p>3. Sira konsidera hanesan kontribuinte dependente duk\u00e9 independente.<\/p>\n\n\n\n<p>Serbisu kuidadu nian ne&#8217;eb\u00e9 la selu la&#8217;\u00f3s de&#8217;it asuntu privadu fam\u00edlia nian. Ida-ne&#8217;e hanesan kestaun dezigualdade no problema sosi\u00e1l ida ne&#8217;eb\u00e9 bo\u2019ot tebes\u2014no ida ne&#8217;e dala barak ita la kestiona. Ema balu bele argumenta: Tanbas\u00e1 mak ida-ne\u02bce sai problema ba ema hotu? La to&#8217;o katak serbisu uma-laran nian halo hotu ona, no feto sira prontu atu hala&#8217;o servisu sira ne\u2019e?<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir lolos ne\u2019e, ida-ne&#8217;e lad\u00fan di&#8217;ak.<\/p>\n\n\n\n<p>Dahuluk, ita-nia sosiedade barak liu asume katak serbisu kuidadu nian maka feto nia serbisu no la presiza abilidade espes\u00edfiku. Entaun husi rezultadu ida ne\u2019e, val\u00f3r serbisu kuidadu nian minimiza. Persesaun ida-ne&#8217;e extende ba to\u2019o iha set\u00f3r serbisu ho sal\u00e1riu\u2014partikularmente traballad\u00f3r dom\u00e9stiku sira\u2014ne&#8217;eb\u00e9 dala barak serbisu oras barak liu, hadeer antes sira nia empregad\u00f3r hader no deskansa de&#8217;it hafoin uma-nain sira toba, maib\u00e9 hetan sal\u00e1riu ki&#8217;ik liu.<\/p>\n\n\n\n<p>Daruak, todan husi serbisu kuidadu nian ne&#8217;eb\u00e9 la selu la fahe hanesan. Feto sira iha \u00e1rea rur\u00e1l sira, ne&#8217;eb\u00e9 presiza asesu ba servisu kuidadu sa\u00fade nian, estrada, eletrisidade, no bee-moos limitadu tebes, tamba ida ne\u2019e dezafiu sira ne&#8217;e boot liu ba feto rur\u00e1l duk\u00e9 feto iha \u00e1rea urbana ho infraestrutura ne&#8217;eb\u00e9 di&#8217;ak liu. Nune&#8217;e m\u00f3s, feto sira hosi umakain ne&#8217;eb\u00e9 moris ladun di\u2019ak, nia kabas todan liu kompara ho feto sira hosi fam\u00edlia moris di\u2019ak sira. Dezigualdade ida-ne&#8217;e dala barak kontinua ba jerasaun tuirmai, ho oan-feto sira ne&#8217;eb\u00e9 hala&#8217;o knaar sira hanesan kuru bee, hili ai-sunu, no tau matan ba alin sira ne&#8217;eb\u00e9 tinan ki&#8217;ik\u2014sakrifika sira nia tempu ba edukasaun no halimar.<\/p>\n\n\n\n<p>Datoluk, serbisu kuidadu nian ne&#8217;eb\u00e9 la selu afeta feto barak hodi sai hosi forsa traballu selu nian. Gasta sira nia tempu barak liu hodi foti responsabilidade uma-laran nian ne&#8217;eb\u00e9 la selu, sira iha oportunidade uitoan de&#8217;it atu buka serbisu. Tuir Organizasaun Internasion\u00e1l Traballu (<em>ILO &#8211; 2018<\/em>), feto ho idade serbisu hamutuk millaun 606 iha mundu tomak la tama iha merkadu traballu tanba hetan presaun hosi serbisu kuidadu nian ne&#8217;eb\u00e9 la selu.<\/p>\n\n\n\n<p>Ba Timor-Leste, kestaun ida-ne\u2019e la\u2019os de\u2019it kona-ba dezigualdade j\u00e9neru\u2014maibe ida ne\u2019e mos iha implikasaun s\u00e9riu ba dezenvolvimentu nasion\u00e1l. Serbisu kuidadu nian ne&#8217;eb\u00e9 la selu la&#8217;\u00f3s de&#8217;it taka oportunidade ba feto, maib\u00e9 m\u00f3s difikulta potensi\u00e1l ekon\u00f3miku nasaun tomak nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Solusaun sira posivel. Habelar asesu ba infraestrutura b\u00e1ziku\u2014hanesan asesu ba bee-moos, eletrisidade, no fasilidade sa\u00fade sira\u2014bele hamenus signifikativamente tempu ne&#8217;eb\u00e9 feto sira gasta ba knaar kuidadu ne&#8217;eb\u00e9 la hetan selu. Fasilidade kuidadu ne&#8217;eb\u00e9 baratu sei apoiu tebes ba fam\u00edlia sira ho rekursu limitadu ne&#8217;eb\u00e9 presiza. Importante liu, muda norma sosi\u00e1l sira no enkoraja mane sira atu fahe responsabilidade kuidadu nian ne&#8217;eb\u00e9 la selu maka importante tebes. Hanesan liafuan ida dehan, &#8220;Fahe ne\u2019e tamba Hadomi.&#8221; Bainhira mane no feto sira fahe responsabilidade servisu kuidadu nian, fam\u00edlia sira buras, no sosiedade hakat ba igualdade no armonia ne&#8217;eb\u00e9 di\u2019akliu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek-na&#8217;in: Poe Ei Phyu, Jerente Portfolio Programa Justisa J\u00e9neru, Oxfam iha Timor-Leste Iha Timor-Leste, feto dalabarak hetan presaun ho knaar ida ne\u2019eb\u00e9 todan no dala barak la hetan reko\u00f1esimentu. Loron-loron, feto foti responsabilidade esensi\u00e1l sira hanesan tein, hamoos, hare-labarik, no tau matan ba ema moras, katuas-ferik sira, no ema ho defisi\u00e9nsia (PwDs). Tuir m\u00e9dium, kada [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":21218,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-21217","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21217","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21217"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21217\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":21219,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21217\/revisions\/21219"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21218"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21217"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21217"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21217"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}