{"id":21220,"date":"2025-08-28T21:08:10","date_gmt":"2025-08-28T12:08:10","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=21220"},"modified":"2025-08-28T21:08:12","modified_gmt":"2025-08-28T12:08:12","slug":"lao-hamutuk-husu-hametin-transparensia-efisiensia-fiskal-no-prioritizasaun-sosial-iha-preparasaun-oje-2026","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/08\/28\/lao-hamutuk-husu-hametin-transparensia-efisiensia-fiskal-no-prioritizasaun-sosial-iha-preparasaun-oje-2026\/","title":{"rendered":"La&#8217;o Hamutuk husu hametin transpar\u00e9nsia, efisi\u00e9nsia fisk\u00e1l, no prioritizasaun sosi\u00e1l iha preparasaun OJE 2026"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">La\u2019o Hamutuk  dirije karta aberta hodi apresia esforsu Governu tomak, liu-liu Minist\u00e9riu Finansas, ba preparasaun proposta Orsamentu Jer\u00e1l Estadu (OJE) 2026. Hafoin prosesu balun, dezde kedan husi fulan Fevereiru to KROP iha dia 20 de Agostu, ami hakarak \u00e9nfaze rekomendasaun balun bazeia ba ami nia monitorizasaun no analiza konstrutiva, tuir prinsipiu pol\u00edtika fisk\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 tenke transpar\u00e9nsia, promove partisipasaun sidadaun, no haforsa sustentabilidade, prioridade sosi\u00e1l no ekonomia ne\u2019eb\u00e9 fundamental ba povu nia situasaun moris.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nune\u2019e, La&#8217;o Hamutuk submete rekomendasaun konstrutiva atu kontribui ba pol\u00edtika fisk\u00e1l ida responsavel, hametin transpar\u00e9nsia, promove partisipasaun sidadaun, no asegura prioridade sosi\u00e1l fundament\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">iha karta aberta ne&#8217;e La&#8217;o Hamutu reko\u00f1ese progresu servisu no esforsu Minist\u00e9riu Finansas ho ekipa tomak tanba publika dokumentu sira: Aprezentasaun husi Jornada Orsamentu, Deklarasaun Estrat\u00e9jia Orsament\u00e1l, Sirkul\u00e1r Preparasaun Orsamentu, no Relat\u00f3riu Konsulta Sidadania. Maske ne\u2019e, seidauk konsolidada iha nivel minist\u00e9riu sira no instituisaun aut\u00f3nomu estadu nian, tanba seidauk eziste mekanizmu sistem\u00e1tiku atu garante transpar\u00e9nsia didi\u2019ak no partisipasaun efetiva.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Prosesu orsament\u00e1l al\u00e9inde tenke bazeia ba Konstituisaun RDTL ne\u2019eb\u00e9 konsagra prins\u00edpiu governasaun di\u2019ak, transpar\u00e9nsia no partisipasaun sidadaun, tenke refleta m\u00f3s ba lei no dekretu lei komplement\u00e1r sira hanesan Lei Orsamentu no Jestaun Finanseiru, inklui respeitu ba prinsipiu no padraun internasion\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 estadu opta. Inklui Open Budget Survey (OBS), padraun OCDE no boas pr\u00e1tika internasion\u00e1l seluk. Governu\/estadu kompremetidu ho konvensaun oin-oin, tanba ne\u2019e nud\u00e1r obrigasaun atu halo tuir, tanba ne\u2019e fundamental tebes atu aumenta kredibilidade fisk\u00e1l nasaun nian, promove responsabilidade no konfiansa p\u00fabliku, hodi inklui iha pratika di\u2019ak no apresiasaun iha nivel internasion\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha kontestu fisk\u00e1l atu\u00e1l, deklarasaun estrat\u00e9jiku 2026 prevee tetu orsament\u00e1l Billiaun $1.85 ho redusaun 13% kompara ho OGE 2025, maske nune\u2019e ami reko\u00f1ese aprovasaun sempre la refleta ho tetu fisk\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 governu promete iha kada tinan. Nune\u2019e nesesita rasionalizasaun despeza, foku ba diversifikasaun ekonomia, no balansu entre dixiplina fisk\u00e1l ho justisa sosi\u00e1l. 2<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Evita hodi f\u00f3 prioridade no gasta osan boot ba projetu boot sira ne\u2019eb\u00e9 sei f\u00f3 impaktu negativu ba aspetu sosi\u00e1l, ambient\u00e1l no kultur\u00e1l, hanesan Projetu Tasi Mane inklui m\u00f3s Projetu Mineiru sira, maske projetu sira ne\u2019e hanesan oportunidade atu hetan retornu maib\u00e9 gastu billiaun $17 husi Fundu Petrol\u00edferu seidauk konsege kria baze ekonomia ida forte no kontinua halo ita nafatin depende ba Fundu Petrol\u00edferu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Relat\u00f3riu konsulta sidadaun m\u00f3s hatudu prioridade urj\u00e9nsia sira: Kuidadu sa\u00fade no ai-moruk iha \u00e1rea rural, edukasaun ho kualidade, bee-hemu no saneamentu, no agrikultura reziliente.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Bazeia ba an\u00e1lize ne\u2019e, La\u2019o Hamutuk hato\u2019o rekomendasaun prinsip\u00e1l sira:<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Governu tenke prioritiza despeza, atu identifika saida mak esensi\u00e1l, saida mak sai opsion\u00e1l, no saida mak neses\u00e1riu liu atu responde ba kondisaun real ne\u2019eb\u00e9 TL enfrenta hela, liu-husi halo avaliasaun rigorozu ba pedidu ministerial sira tuir pakote fisk\u00e1l disponivel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Halo avaliasaun ba ezekusaun, rezultadu, atinjementu no mudansa husi intervensaun kada minist\u00e9riu, ho nune\u2019e bele re-avalia proposta adision\u00e1l husi KROP<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uza Fundu Petrol\u00edferu hodi investe iha set\u00f3r produtivu iha rai laran hanesan; Diversifika produsaun (atu la depende de\u2019it ba hare no batar), reforsa pratika agrikultura di\u2019ak ho sustent\u00e1vel (agrikultura famili\u00e1r), hametin ind\u00fastria prosesamentu produtu husi agr\u00edkola, peska, peku\u00e1ria no produtu floresta hodi aposta lolos ba pratika diversifikasaun ekonomia ne\u2019eb\u00e9 sustent\u00e1vel, inklui turizmu komunit\u00e1ria no ind\u00fastria transformad\u00f3ra sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tetu no halo analiza ho rigor ba investimentu iha Tasi Mane no mineiru ne\u2019eb\u00e9 sei gasta osan boot no la sustent\u00e1vel hodi sakrifiika set\u00f3r produtivu ne\u2019eb\u00e9 sustent\u00e1vel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hametin publikasaun sistem\u00e1tiku dokumentu orsament\u00e1l hotu, atu p\u00fabliku bele asesu. Hametin mekanizmu partisipasaun sosiedade siv\u00edl, academia, m\u00eddia no entidade relevante sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rasionaliza despeza p\u00fablika no rediresiona ba prioridade sosi\u00e1l fundament\u00e1l. Rejeita proposta adision\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 kompromete sustentabilidade fisk\u00e1l. Promove reforma fisk\u00e1l estrutur\u00e1l hodi hamenus depend\u00e9nsia ba Fundu Petrol\u00edferu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">La\u2019o Hamutuk&nbsp; husu ba Primeiru Ministru, Xanana Gusmao katak iha tempu desizivu ida-ne\u2019e, Primeiru Ministru nian lideransa krusi\u00e1l, atu garante katak OJE 2026 sai instrumentu loloos ba dezenvolvimentu inkluzivu no sustent\u00e1vel, hanesan Sua Exel\u00e9nsia hato\u2019o iha enkontru Jornada Orsament\u00e1l 2026, katak Orsamentu Jer\u00e1l Estadu la\u2019\u00f3s de\u2019it instrumentu finanseiru maib\u00e9 m\u00f3s instrumentu moral atu esforsu hodi oferese bem-estar ba povu. La\u2019o Hamutuk re-afirma ami nian disponibilidade atu kontinua monitoriza, an\u00e1lize, fahe dadus no rekomendasaun sira nud\u00e1r meius apoia ba desizaun pol\u00edtika ne\u2019eb\u00e9 prudente no reziliente liut\u00e1n ba futuru Timor-Leste.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>La\u2019o Hamutuk dirije karta aberta hodi apresia esforsu Governu tomak, liu-liu Minist\u00e9riu Finansas, ba preparasaun proposta Orsamentu Jer\u00e1l Estadu (OJE) 2026. Hafoin prosesu balun, dezde kedan husi fulan Fevereiru to KROP iha dia 20 de Agostu, ami hakarak \u00e9nfaze rekomendasaun balun bazeia ba ami nia monitorizasaun no analiza konstrutiva, tuir prinsipiu pol\u00edtika fisk\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 tenke [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":21221,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-21220","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21220","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21220"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21220\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":21222,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21220\/revisions\/21222"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21221"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21220"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21220"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21220"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}