{"id":21318,"date":"2025-09-12T21:27:49","date_gmt":"2025-09-12T12:27:49","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=21318"},"modified":"2025-09-12T21:27:52","modified_gmt":"2025-09-12T12:27:52","slug":"governu-aprova-projetu-rezolusaun-15-husi-parlamentu-nasional-nuudar-rekezitus-adezaun-ba-asean","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/09\/12\/governu-aprova-projetu-rezolusaun-15-husi-parlamentu-nasional-nuudar-rekezitus-adezaun-ba-asean\/","title":{"rendered":"Governu Aprova Projetu Rezolusaun 15 Husi Parlamentu Nasion\u00e1l Nu&#8217;udar Rekezitus Adezaun Ba ASEAN"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Reportajen David da Costa<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Nunu Governu konstitusion\u00e1l ne\u2019ebe maka lidera husi Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusm\u00e3o, liuhosi Konsellu Ministrus hala\u2019o sorumutu iha Pal\u00e1siu Governu, Dili, Sexta 12\/09\/2025,&nbsp;&nbsp;aprova ona projetu Proposta Rezolusaun sanulu-resin-lima hosi Parlamentu Nasion\u00e1l, ne\u2019eb\u00e9 aprezenta hosi Vise-Ministra ba Asuntus Asosiasaun Nasoins Sudeste Azi\u00e1tiku (ASEAN), Milena Maria da Costa Rangel.<\/p>\n\n\n\n<p>Projetu rezolusaun sira ne&#8217;e nu\u2019udar parte atu kumpre kompromisu sira ne\u2019eb\u00e9 halo ona iha Roteiru ba adezaun plena Timor-Leste iha Asosiasaun Nasoins Sudeste Azi\u00e1tiku (ASEAN), ba aprovasaun nasaun nia adezaun ba instrumentu sira.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Protokolu ba Karta ASEAN kona-ba Mekanizmu Rezolusaun Lit\u00edjius.&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Protokolu ida-ne\u2019e, ne\u2019eb\u00e9 adota iha Hanoi iha tinan 2010, estabelese prosedimentu form\u00e1l ba rezolusaun pas\u00edfika ba lit\u00edjius entre Estadu-Membru sira ASEAN nian kona-ba interpretasaun ka aplikasaun ba Karta organizasaun no instrumentu jur\u00eddiku organizasaun nian sira seluk.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste nia adezaun ba Protokolu ida-ne\u2019e no ninia instrumentu komplement\u00e1r sira sei permite ninia partisipasaun plena iha mekanizmu rezolusaun disputa rejion\u00e1l sira, garante tratamentu hanesan no asesu ba meiu institusion\u00e1l sira ne\u2019eb\u00e9 disponivel ba Estadu-Membru sira.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Ho desizaun ida-ne\u2019e, Timor-Leste reafirma ninia kompromisu jur\u00eddiku no pol\u00edtiku ba prins\u00edpiu sira Estadu Direitu no solusaun pas\u00edfika ba disputa sira, nune\u2019e konsolida ninia integrasaun pol\u00edtika no jur\u00eddika iha komunidade ASEAN.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Akordu kona-ba Privil\u00e9jiu no Imunidade ASEAN nian.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;Akordu ida-ne\u2019e reko\u00f1ese estatutu leg\u00e1l ASEAN nu\u2019udar organizasaun intergovernament\u00e1l no define privil\u00e9jiu no imunidade sira ne\u2019eb\u00e9 neses\u00e1riu ba funsionamentu ninia \u00f3rgaun sira, Sekret\u00e1riu-Jer\u00e1l, peso\u00e1l Sekretariadu nian, Reprezentante Permanente sira no funsion\u00e1riu sira ne\u2019eb\u00e9 iha misaun iha territ\u00f3riu Estadus-Membrus nian.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste nia adezaun ba instrumentu ida-ne\u2019e sei permite nasaun ne\u2019e atu partisipa ho kondisoins ne\u2019eb\u00e9 hanesan iha estrutura no atividades ASEAN nian, garante kondisoins atu sai uma-na\u2019in ba enkontru, misaun no projetu organizasaun nian. Ho desizaun ida-ne\u2019e, Timor-Leste reforsa ninia kompromisu ba direitu internasion\u00e1l, kria kondisaun jur\u00eddika ne\u2019eb\u00e9 adekuadu ba kooperasaun rejion\u00e1l no konsolida ninia integrasaun plena iha ASEAN.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Akordu kona-ba Estabelesimentu Sekretariadu ASEAN no nia Protokolu Modifikativu sira.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;Sekretariadu ASEAN nian, ho sede iha Jakarta, Indon\u00e9zia, nu\u2019udar organizasaun nia \u00f3rgaun administrativu prinsip\u00e1l, responsavel atu koordena no implementa desizaun hosi nia \u00f3rgaun sira, jere programa rejion\u00e1l sira no promove koezaun entre Estadu-Membru sira. Akordu no ninia Protokolu modifikativu define estrutura, funsionamentu no atribuisaun sira hosi \u00f3rgaun ida-ne&#8217;e, ne&#8217;eb\u00e9 nu\u2019udar instrumentu jur\u00eddiku fundament\u00e1l sira ba ninia funsionamentu ne\u2019eb\u00e9 regul\u00e1r no efetivu.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste nia adezaun ba instrumentu ida-ne\u2019e garante nia integrasaun plena iha arkitetura institusion\u00e1l ASEAN nian no permite partisipasaun ativu nasaun iha prosesu administrativu no foti desizaun organizasaun nian. Ho desizaun ida-ne\u2019e, Timor-Leste reko\u00f1ese formalmente Sekretariadu nia pap\u00e9l sentr\u00e1l no hametin nia kapasidade atu kontribui ba koordenasaun no implementasaun pol\u00edtika rejion\u00e1l sira.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Akordu kona-ba Estabelesimentu Fundu Dezenvolvimentu ASEAN (ADF) no nia Protokolu.&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Instrumentu jur\u00eddiku ida-ne&#8217;e estabelese baze jur\u00eddiku no institusion\u00e1l ne&#8217;eb\u00e9 neses\u00e1riu ba mobilizasaun, jestaun no aplikasaun rekursus ba finansiamentu programa no projetu kooperasaun rejion\u00e1l nian. Timor-Leste nia adezaun ba mekanizmu ida-ne\u2019e garante nia elejibilidade atu hetan benef\u00edsiu hosi finansiamentu ASEAN nian no partisipa iha prosesu planeamentu, avaliasaun no ezekusaun programa sira ne\u2019eb\u00e9 finansia hosi Fundu sira-ne\u2019e. Ho desizaun ida-ne\u2019e, Timor-Leste kompromete atu kontribui ba fundu kom\u00fan, ho kontribuisaun inisi\u00e1l hamutuk dolar amerikanu millaun ida.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Tratadu kona-ba Asist\u00e9nsia M\u00fatua iha Asuntu Pen\u00e1l.&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tratadu ida-ne\u2019e, ne\u2019eb\u00e9 adota iha Kuala Lumpur iha tinan 2004, nu\u2019udar instrumentu jur\u00eddiku rejion\u00e1l ida ba kooperasaun pen\u00e1l entre Estadu-Membru sira ASEAN nian. Tratadu ne\u2019e estabelese mekanizmu form\u00e1l ba asist\u00e9nsia res\u00edproka iha investigasaun, ink\u00e9ritu, rekolla no fahe provas, tramitasaun no forma asist\u00e9nsia leg\u00e1l sira seluk iha kazu pen\u00e1l sira.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste nia adezaun ba instrumentu ida-ne\u2019e sei hametin kooperasaun internasion\u00e1l iha prevensaun no represaun krime organizadu transnasion\u00e1l, promove justisa pen\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 efetivu, partilla informasaun no ezekusaun pedidu asist\u00e9nsia leg\u00e1l entre Estadu-Membru sira ASEAN nian.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Ho desizaun ida-ne\u2019e, Timor-Leste ali\u00f1a ho kompromisu sira ne\u2019eb\u00e9 halo ona iha Roteiru ba Adezaun ba ASEAN no hametin nia sistema justisa pen\u00e1l, hodi kontribui ba prevensaun no represaun efetivu hosi krime sira hanesan brankeamentu kapit\u00e1l, korrupsaun, tr\u00e1fiku droga no tr\u00e1fiku umanu.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Konvensaun ASEAN kona-ba Kombate Terrorizmu.&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Konvensaun ida-ne&#8217;e, ne&#8217;eb\u00e9 adota iha Cebu, Filipina, iha tinan 2007, estabelese enkuadramentu leg\u00e1l vinkulativu ida hodi hametin kooperasaun rejion\u00e1l iha prevensaun, investigasaun no represaun ba terrorizmu iha nia forma hotu-hotu, tuir prins\u00edpiu direitu internasion\u00e1l, inklui respeitu ba direitus umanus no direitu umanit\u00e1riu.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste nia adezaun ba instrumentu ne\u2019e sei permite atu ali\u00f1a lejizlasaun no pol\u00edtika nasion\u00e1l sira ho kompromisu rejion\u00e1l, garante nia partisipasaun iha mekanizmu koordenasaun no resposta koletiva ASEAN nian. Ho desizaun ida-ne\u2019e, Timor-Leste reforsa nia integrasaun iha arkitetura seguransa rejion\u00e1l no hatudu nia kompromisu ba p\u00e1s, estabilidade no kooperasaun internasion\u00e1l hodi kombate terrorizmu.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Konvensaun ASEAN kontra Tr\u00e1fiku Umanu, Liu-liu Feto no Labarik.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;Konvensaun ida-ne\u2019e, ne\u2019eb\u00e9 adota iha Kuala Lumpur iha tinan 2015, nu\u2019udar instrumentu jur\u00eddiku rejion\u00e1l fundament\u00e1l ida iha kombate hasoru tr\u00e1fiku umanu, ho foku espesi\u00e1l ba protesaun feto no labarik sira. Diploma ne\u2019e estabelese mekanizmu kooperasaun entre Estadu Membru sira ASEAN nian hodi hametin prevensaun, investigasaun no represaun ba krime ida-ne\u2019e, no m\u00f3s atu garante apoiu no asist\u00e9nsia ba v\u00edtima sira.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste nia adezaun sei permite enkuadramentu lejizlativu nasion\u00e1l atu ali\u00f1a ho kompromisu rejion\u00e1l no internasion\u00e1l sira, hametin instituisaun sira ne\u2019eb\u00e9 responsavel ba justisa no protesaun sosi\u00e1l no konsolida kooperasaun rejion\u00e1l hodi kombate krime organizadu transnasion\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Akordu ASEAN kona-ba Asuntu Aduaneira.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;Akordu ida-ne&#8217;e, ne&#8217;eb\u00e9 adota iha Phnom Penh iha 2012, estabelese enkuadramentu jur\u00eddiku vinkulativu ida ba armonizasaun, modernizasaun no kooperasaun rejion\u00e1l iha asuntu aduaneira entre Estadu-Membru sira ASEAN nian. Ninia objetivu maka atu fasilita kom\u00e9rsiu intra-rejion\u00e1l, promove modernizasaun administrativa no garante transpar\u00e9nsia, efisi\u00e9nsia no seguransa boot liu iha prosedimentu aduaneiru nian.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Akordu no Protokolus ASEAN kona-ba Janela \u00danika (ASEAN Single Window).&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Instrumentu leg\u00e1l lubuk ida-ne\u2019e, ne\u2019eb\u00e9 adota husi tinan 2005 to\u2019o 2015, nu\u2019udar rejime vinkulativu ba kriasaun no funsionamentu Janelas \u00danikas Nasionais, ne\u2019eb\u00e9 interligadu liuhosi Janela \u00danika ASEAN. Sistema ne&#8217;e permite tramitasaun eletr\u00f3nika ba dokumentu komersi\u00e1l, aduaneiru no loj\u00edstiku sira, hodi promove transpar\u00e9nsia no efisi\u00e9nsia iha prosedimentu fronteira nian.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Protokolu no Alterasaun Protokolu kona-ba Nomenklatura Tarifaria Armonizada ASEAN (AHTN).&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Instrumentu sira-ne\u2019e, ne\u2019eb\u00e9 adota husi 2003 to\u2019o 2010, estabelese nomenklatura kom\u00fan ba klasifikasaun tarif\u00e1ria merkadorias nian iha rejiaun, bazeia ba Sistema Armonizadu hosi Organizasaun Mundi\u00e1l Alf\u00e1ndegas nian. AHTN esensi\u00e1l ba implementasaun Akordu kona-ba Kom\u00e9rsiu Merkadorias ASEAN (ATIGA).<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Akordu-Kuadru ASEAN kona-ba Fasilitasaun Tr\u00e1nzitu Merkadorias (AFAFGIT) no nia Protokolu sia.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;Akordu ida-ne\u2019e, konklui iha 1998, estabelese rejime jur\u00eddiku armonizadu ida ba tr\u00e1nzitu internasion\u00e1l merkadorias nian liuhosi terrestre entre Estadu-Membru sira ASEAN nian, inklui regras kona-ba permisaun tr\u00e1nzitu, postu fronteiras, rekizitu t\u00e9kniku ba ve\u00edkulu sira, seguru obrigat\u00f3riu, medida sanit\u00e1ria no transporte merkadorias perigozu sira.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Akordu Multilater\u00e1l ASEAN kona-ba Liberalizasaun Tot\u00e1l Servisu Pasajeiru nian (MAFLPAS) no ninia Protokolu haat.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;Akordu ida-ne\u2019e, asina iha tinan 2010, nu\u2019udar pil\u00e1r ida hosi Merkadu \u00daniku Aviasaun ASEAN (ASAM) no estabelese rejime jur\u00eddiku vinkulativu ida ba liberalizasaun plena hosi servisu a\u00e9reu regul\u00e1r pasajeiru nian entre Estadu-Membru sira. Ninia Protokolu permite operasoins code-share no ko-terminalizasaun iha rota internasion\u00e1l sira. Merkadu \u00daniku Aviasaun ASEAN ho objetivu atu promove espasu a\u00e9reu ida ne&#8217;eb\u00e9 integradu, seguru, kompetitivu no liberalizadu entre Estadu-Membru sira ASEAN nian.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Akordu Multilater\u00e1l ASEAN kona-ba Liberalizasaun Tot\u00e1l hosi Servisus Transporte A\u00e9reu Karga (MAFLAFS) no nia Protokolu rua.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;Akordu ida-ne\u2019e, asina iha 2009, regula prestasaun servisus a\u00e9reus karga entre Estadus-Membrus ASEAN, hodi garante direitu tr\u00e1fiku res\u00edproku lah\u00f3 restrisaun ba kapasidade, freku\u00e9nsia ka tipu aeronave. Akordu ne\u2019e m\u00f3s prevee izensaun taxa no direitus aduaneirus kona-ba materi\u00e1l no ekipamentu aeron\u00e1utiku nian, posibilidade atu halo operasaun ho aeronave alugadu, no m\u00f3s medidas hodi garante konkorr\u00e9nsia le\u00e1l no seguransa operasion\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Akordu Kooperasaun Enerj\u00e9tika ASEAN no nia Protokolu Alterasaun rua (1995 no 1997).&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Akordu ida-ne&#8217;e, ne&#8217;eb\u00e9 asina inisialmente iha Manila iha tinan 1986 no altera iha tinan 1995 no 1997, estabelese enkuadramentu jur\u00eddiku vinkulativu ida ba kooperasaun enerj\u00e9tika rejion\u00e1l, ne&#8217;eb\u00e9 kobre investigasaun, esplorasaun no dezenvolvimentu rekursu enerj\u00e9tiku sira, efisi\u00e9nsia no konservasaun enerj\u00e9tika, seguransa no planu emerj\u00e9nsia, formasaun t\u00e9knika, no m\u00f3s promosaun investimentu. Protokolu sira ne\u2019e habelar \u00e1reas kooperasaun no adapta estrutura institusion\u00e1l ASEAN nian.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Akordu kona-ba Estabelesimentu Fundu Fidusi\u00e1riu ba Sa\u00fade Anim\u00e1l ASEAN nian no nia Protokolu Alterasaun.&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Mekanizmu finanseiru ida-ne&#8217;e ho objetivu atu apoia finanseiramente inisiativa rejion\u00e1l sira iha \u00e1rea sa\u00fade anim\u00e1l nian, hodi kontribui ba prevensaun, kontrolu no erradikasaun moras transfronteirisu sira, no m\u00f3s hametin kapasidade institusion\u00e1l hosi Estadu-Membru sira iha \u00e1rea ida-ne&#8217;e. Protokolu ne\u2019e introd\u00fas melloria iha governasaun no jestaun Fundu nian, reforsa ninia transpar\u00e9nsia no resposta ba nesesidade emerjente rejiaun nian, tuir prins\u00edpiu boa governasaun no solidariedade rejion\u00e1l.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David da Costa Nunu Governu konstitusion\u00e1l ne\u2019ebe maka lidera husi Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusm\u00e3o, liuhosi Konsellu Ministrus hala\u2019o sorumutu iha Pal\u00e1siu Governu, Dili, Sexta 12\/09\/2025,&nbsp;&nbsp;aprova ona projetu Proposta Rezolusaun sanulu-resin-lima hosi Parlamentu Nasion\u00e1l, ne\u2019eb\u00e9 aprezenta hosi Vise-Ministra ba Asuntus Asosiasaun Nasoins Sudeste Azi\u00e1tiku (ASEAN), Milena Maria da Costa Rangel. Projetu rezolusaun [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":21319,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-21318","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21318","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21318"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21318\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":21320,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21318\/revisions\/21320"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21319"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21318"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21318"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21318"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}