{"id":21412,"date":"2025-09-25T21:44:10","date_gmt":"2025-09-25T12:44:10","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=21412"},"modified":"2025-09-25T21:44:42","modified_gmt":"2025-09-25T12:44:42","slug":"maria-envolve-iha-grupu-natnopo-produs-ai-han-lokal-no-soru-tais-hodi-hatutan-ekonomia-uma-laran","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/09\/25\/maria-envolve-iha-grupu-natnopo-produs-ai-han-lokal-no-soru-tais-hodi-hatutan-ekonomia-uma-laran\/","title":{"rendered":"Maria Envolve Iha Grupu Natnopo,\u00a0\u00a0Produs Ai-Han Lokal no Soru Tais Hodi Hatutan Ekonomia Uma Laran"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Reportajen David da Costa<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Grupu Natnopo&nbsp;&nbsp;harii iha tinan 2010, iha Reijaun Administrativu Espesial Oe-Cusse Ambeno (RAEOA), no mai ho identiku atividade halo produsaun Ba ai-han lokal Lakutobe no soru tais. Maria Tasai envolve iha grup Natnopo ne\u2019e atu bele ajuda familia nia ekonomia no selu oan sira nia eskola.<\/p>\n\n\n\n<p>Traballadora grupu Natnopo Maria Tasai, hatete, grupu Natnopo ne\u2019e harii iha tinan 2010 mai ho identiku atividade halo produsaun hahan lokal uluk nian ne\u2019ebe bolu naran Lakutobe iha grupu ne\u2019e laos halo produsaun ba hahan lokal maib\u00e9 halo mos soru tais feto nian, mane nian no mos selenda sira.<\/p>\n\n\n\n<p>No grupu Natnopo ne\u2019e kompostu husi feto nain 12, no grupu ne\u2019e halo servisu ho fiziku la uza makina ruma hodi ajuda sira hodi halo produsaun ba iha ai-han lokal ne\u2019e no mos suru tais.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ami nia atividade mak halo Lakutobe ne&#8217;e ho soru tais, ami ba fa&#8217;an iha merkadu Numbei no merkadu Tono inklui pameran sira hanesan ne&#8217;e. Osan ne&#8217;e ami grupu halo diskusaun hamutuk mak&nbsp;<em>tabungan<\/em>&nbsp;osan no kada tinan iha tangal 6 fulan marsu maka&nbsp;&nbsp;grupo ne&#8217;e deside&nbsp;&nbsp;fahe osan&nbsp;<em>tambungan<\/em>&nbsp;kada ema ida bele hetan rendimentu $ 600 ate $700, ami&nbsp;<em>tambungan<\/em>&nbsp;ne&#8217;e haree bazeia ba lista ne\u2019ebe maka ami grupu iha,\u201d dehan Traballadora grupu Natnopo Maria Tasai, ba jornalista sira iha palaban, Pante makasar RAEOA, tersa 23\/09.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia haktuir, husi atividade ne&#8217;ebe maka grupu Natnopo halo ne\u2019e bele ajuda sira nia familia ekonomia, tanba bele hola bibi, karau hodi sustenta ba oan nia eskola inklui bele halo uma.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cHa\u2019u Envolve iha grupu ne\u2019e, hodi halo produsaun ba ai-han lokal no soru tais, osan ne\u2019ebe ami hetan, ami bele sustenta ba familia sira, ajuda oan sira selu oan sira nia eskola,\u201dnia subli\u00f1a.<\/p>\n\n\n\n<p>Maib\u00e9 iha mos dezafiu ne\u2019ebe maka durante ne\u2019e grupu Natnopo&nbsp;&nbsp;hasoru, tanba bainhira ba fa&#8217;an produtu lokal sira ne&#8217;e, ema la dun sosa entaun fila mai haree kuandu aat ona f\u00f3 han fahi de&#8217;it, no dezafiu ida tan maka to\u2019o agora la hetan apoiu ruma husi parte governu hodi ajuda grupu ne\u2019e atu moderniza grupu nia atividade ne&#8217;e ho lalais no aumenta produsaun Lakutobe.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ami hakarak fa&#8217;an ami nia produtu Lakutobe ba iha munisipiu seluk, maib\u00e9 governu la tau matan ba ami labele fa&#8217;an iha merkadu seluk ami nafatin fa&#8217;an iha ami nia rai Oe-Cusse,\u201d nia afirma.<\/p>\n\n\n\n<p>Lakutobe kompostu husi nu\u2019u, ai-farina, masin-midar prosesu hahu koir halo huut ai-farina ho nuu hafoin kaor masin midar mak kukus, maib\u00e9 nia labele liu loron rua tanba nuu bele his nune&#8217;e dader halo Lakutobe lorokraik tenke han hotu.<\/p>\n\n\n\n<p>Hatan ba prekupasaun ne\u2019e, Presidente&nbsp;&nbsp;Autoridade Reijaun Administrativu Espesial Oe-Cusse Ambeno (RAEOA),&nbsp;&nbsp;Regio da Crus Salu,&nbsp;&nbsp;hatete, movimentu empoderizmu Oe-cusse haree ba produtividade industria agregadu ba merkadu domestiku, haree mos ba hijieniku. No empededorizimu sira iha Oe-Cusse ne\u2019e tenke benefisiariu ne\u2019e tenke feto no ba iha juventude sira maka barak atu nune\u2019e bele lori lalais RAEOA ba iha merkadu ne\u2019ebe di\u2019ak.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Benefisiariu 40% tenki ba iha feto industria&nbsp;&nbsp;hospitalidade&nbsp;&nbsp;no produtividade&nbsp;&nbsp;no juventude iha&nbsp;&nbsp;setor&nbsp;&nbsp;privadu&nbsp;&nbsp;sira&nbsp;&nbsp;atu lori&nbsp;&nbsp;lais ita ba iha merkadu&nbsp;&nbsp;&nbsp;ne&#8217;ebe&nbsp;&nbsp;haleu&nbsp;&nbsp;ita&#8221;, Dehan&nbsp;&nbsp;Prezidente Autoridade RAEOA&nbsp;&nbsp;Regio da Crus iha nia diskursu salaun Alfandega Palaban, Pante Makasar RAEOA, Kurta 24\/09.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia haktuir, Autoridade sei kria&nbsp;&nbsp;&nbsp;fundus espesial&nbsp;&nbsp;ida&nbsp;&nbsp;ba empregu sosial&nbsp;&nbsp;no&nbsp;&nbsp;&nbsp;dezenvolvimentu&nbsp;&nbsp;ekon\u00f3miku kriteria&nbsp;&nbsp;atu asesu&nbsp;&nbsp;ba fundus&nbsp;&nbsp;investimentu&nbsp;&nbsp;ida ne&#8217;e&nbsp;&nbsp;tenke&nbsp;&nbsp;liu husi&nbsp;&nbsp;&nbsp;instituisaun&nbsp;&nbsp;finanseira&nbsp;&nbsp;lokal sira.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cTanba ne\u2019e grupu&nbsp;&nbsp;hirak&nbsp;&nbsp;ne\u2019ebe iha Oe-cusse&nbsp;&nbsp;ne&#8217;e&nbsp;&nbsp;ita&nbsp;&nbsp;tau grupu&nbsp;&nbsp;ida naran&nbsp;&nbsp;&nbsp;Rai Osan ba Mudanca (Romanse)&nbsp;&nbsp;atu grupu&nbsp;&nbsp;sira imprensa&nbsp;&nbsp;osan&nbsp;&nbsp;&nbsp;ne&#8217;ebe boot&nbsp;&nbsp;atu garantia&nbsp;&nbsp;ba ita bo0t&nbsp;&nbsp;sira nia regelensia&nbsp;&nbsp;tanba&nbsp;&nbsp;instituisaun&nbsp;&nbsp;ne&#8217;e&nbsp;&nbsp;di\u2019ak no boot&nbsp;&nbsp;ona,\u201d nia subli\u00f1a.<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;Prezidente&nbsp;&nbsp;afirma&nbsp;&nbsp;\u201csei hari&#8221;i&nbsp;&nbsp;sentru finanseiru husi makro mediu mikro ba uma kain&nbsp;&nbsp;hotu atu bele iha osan&nbsp;&nbsp;atu investe&nbsp;&nbsp;ba iha ita boot&nbsp;&nbsp;sira nia&nbsp;<em>perusahan<\/em>&nbsp;&nbsp;ita bot sira,\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Autoridade sei iha Komisaun ida ba iha&nbsp;&nbsp;fundu&nbsp;&nbsp;ho rekezitu rigor no fo fiar ba&nbsp;&nbsp;kanalizassun ba grupu fornesedor&nbsp;&nbsp;ba fundu. Tanba&nbsp;&nbsp;sei hari sentru finanseiru ida ba grupu ki\u2019k, media ne&#8217;e mak lori zona ekonomia ida ne&#8217;ebe di\u2019ak ba&nbsp;&nbsp;iha&nbsp;&nbsp;baze. Nune\u2019e mos apresia&nbsp;&nbsp;ba Mata Dalan Institutu tanba tinan ida ne\u2019e governu, tanba tinan ida ne\u2019e governu sei apoiu programa empredorizmu iha RAEOA.<\/p>\n\n\n\n<p>Tinan&nbsp;&nbsp;ida&nbsp;&nbsp;ne&#8217;e&nbsp;&nbsp;Governu sei iha programa movimentu&nbsp;&nbsp;&nbsp;empredorizmu&nbsp;&nbsp;Oe-Cusse&nbsp;&nbsp;&nbsp;nia fokus&nbsp;&nbsp;atinjimentu&nbsp;&nbsp;&nbsp;indikador&nbsp;&nbsp;progresu&nbsp;&nbsp;&nbsp;nia legadu&nbsp;&nbsp;iha parte&nbsp;&nbsp;tolu primeiru&nbsp;&nbsp;aspektu&nbsp;&nbsp;hospitalidade&nbsp;&nbsp;&nbsp;no produtividade&nbsp;&nbsp;industria&nbsp;valor&nbsp;&nbsp;atu oferese&nbsp;&nbsp;kualidade&nbsp;&nbsp;&nbsp;iha kargu domestika&nbsp;&nbsp;ne&#8217;ebe&nbsp;&nbsp;garantia&nbsp;&nbsp;higene, formasaun sira muda hotu ba iha Postu Administrativu, ida ne&#8217;e mak prinsipiu poder lokal no dezentralizasaun empredorizmu tenki iha fuan.<\/p>\n\n\n\n<p>Nune\u2019e mos Autridade RAEOA husu SEFOPE atu&nbsp;&nbsp;hari&#8217;i komisaun rejional ida ba movimentu empredorizmu ne&#8217;ebe defini ona zona produsaun sira tanba ne&#8217;e&nbsp;&nbsp;husu ba&nbsp;&nbsp;media atu kontribui ba dezaminasaun&nbsp;&nbsp;informasaun ba publiku Enkuantu&nbsp;&nbsp;prezidenti&nbsp;&nbsp;hatete&nbsp;&nbsp;ba komunidade&nbsp;&nbsp;atu kritika ba autoridade sira nia serbisu importante atu iha feedback ba Governu hodi hadia servisu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David da Costa Grupu Natnopo&nbsp;&nbsp;harii iha tinan 2010, iha Reijaun Administrativu Espesial Oe-Cusse Ambeno (RAEOA), no mai ho identiku atividade halo produsaun Ba ai-han lokal Lakutobe no soru tais. Maria Tasai envolve iha grup Natnopo ne\u2019e atu bele ajuda familia nia ekonomia no selu oan sira nia eskola. Traballadora grupu Natnopo Maria Tasai, hatete, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":21413,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-21412","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21412","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21412"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21412\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":21414,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21412\/revisions\/21414"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21413"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21412"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21412"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21412"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}