{"id":21450,"date":"2025-09-30T21:55:12","date_gmt":"2025-09-30T12:55:12","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=21450"},"modified":"2025-09-30T21:55:14","modified_gmt":"2025-09-30T12:55:14","slug":"mj-presiza-implementa-lei-halo-tratamentu-ba-eis-titular-sira-ho-dignu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/09\/30\/mj-presiza-implementa-lei-halo-tratamentu-ba-eis-titular-sira-ho-dignu\/","title":{"rendered":"MJ: Presiza Implementa Lei Halo tratamentu Ba Eis Titular Sira Ho Dignu"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Reportajen&nbsp;&nbsp;David&nbsp;&nbsp;da&nbsp;&nbsp;Costa&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eis-Titul\u00e1r sira ne&#8217;ebe maka dadaun ne&#8217;e husik hela uma ne&#8217;ebe&nbsp;&nbsp;maka estadu Timor-Leste oferese ba Eis-Titul\u00e1r, loloos&nbsp;&nbsp;ne&#8217;e&nbsp;&nbsp;governu tenke implementa lei hodi halo tratamentu ba Eis-Titul\u00e1r&nbsp;&nbsp;Sira Ho dignu, tanba ohin loron rai ida ne&#8217;e hamriik hodi hetan independensia mai husi sakrifisiu ne&#8217;eb\u00e9 sira halo iha luta naruk.<\/p>\n\n\n\n<p>Ministru Justisa, (MJ), Sergio Hornai,&nbsp;&nbsp;hatete, rai Far\u00f3l ne&#8217;e tanba rai estadu ninian, tanba lei hatete sira ne&#8217;eb\u00e9 Eis-titulares, Eis-membru governu ka membru orgaun soberania estadu sira iha razaun atu hela. Tanba sira reprezenta simboliza instituisaun estadu orgaun soberanu ninian.<\/p>\n\n\n\n<p>Maib\u00e9 ba sira ne&#8217;eb\u00e9 hanesan membru governu mais la tama iha lei anteri\u00f3r, ninia tratamentu ka ninia prosedimentu sira tenke sujeita ba iha arendamentu. Tanba hirak ne&#8217;e hotu, dekretu lei n\u00fameru 19\/2004 ne&#8217;eb\u00e9 ko&#8217;alia kona-ba rejime juridiku ba iha afetasaun ba arendamentu ninian katak propriedade estadu ne&#8217;eb\u00e9 okupa husi sidadaun sira hetan ona selebrasaun kontratu sira iha obrigasaun atu halo arendamentu, no fiksasaun val\u00f3r ne&#8217;e mai husi Diresaun Nasion\u00e1l Servisu Kadestraias iha seksaun ida pr\u00f3priu atu halo avaliasaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba kada lokalizasaun terenu no kustu arendamentu kada mestru kuadradu lei atu fiksa di&#8217;ak, entaun regular\u0131zadu iha lei dekretu lei n\u00fameru 19\/2004 ne&#8217;eb\u00e9 foin daudauk halo ona sofre alterasaun balun, dekretu lei kona-ba rejime juridiku dominiu estadu ninian ba iha situasaun rua, ida mak ba dominiu privadu estadu no m\u00f3s dominiu p\u00fablika estadu ninian. Maib\u00e9, bainhira uza prosperidade refere iha obrigasaun nune&#8217;e bele halo selebrasaun kontratu arendamentu ka halo lisensa ka konsensaun ho governu.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Eis Titul\u00e1r sira labele selu tanba lei anteri\u00f3r ne&#8217;e f\u00f3 hela biban ba iha Eis Titul\u00e1r sira atu hela katak sira iha uma ho sira nia eskrit\u00f3ria, entaun sira hela iha fatin refere. Ida ne&#8217;e iha karik orsida bele f\u00f3 informasaun ba ha&#8217;u, mais ha&#8217;u sei buka hatene,&#8221; dehan Ministru Justisa, Sergio Hornai ba jornalista sira hafoin remata enkontru ho Prezidente Ramos-Horta iha Pal\u00e1siu Prezidensi\u00e1l Bairu-Pite, Tersa 30\/09.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia haktuir, kona-ba implementasaun lei, loos duni se implementa lei ho loloos atu bele halo tratamentu ho di&#8217;ak no dignu ba Eis-Titul\u00e1r sira, tanba ohin loron rai ida ne&#8217;e hamriik hodi hetan independensia mai husi sakrifisiu ne&#8217;eb\u00e9 sira halo iha luta naruk.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Konserteja ita mai, ita bele hamriik hamutuk ne&#8217;e tanba liu husi prosesu ida, tanba ne&#8217;e mak ita tenke pondera fuan, ita tenke iha tratamentu dignu ho ita nininia Eis Titul\u00e1r sira,&#8221; nia subli\u00f1a.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia Argumenta &#8220;Ha&#8217;u membru governu laiha problema, tanba ita boot sira hatene muito bem, ita liu faze ida naruk ohin ita boot nia liafuan fuan ita nia Prezidente Rep\u00fablika temi, aplika lei aumezmu tempu ita tenke halo buat sira ne&#8217;e ho sirkunstansia lubuk oan ida ne&#8217;eb\u00e9 ita tenke haree.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia salienta, Tanba ne&#8217;e, se sira la goza Eis Titul\u00e1r, entaun sira presiza iha fatin ida dignu ba sira, forma halo nusa ne&#8217;e governu sei haree ida ne&#8217;e, purtantu tenke haree buat sira ne&#8217;e hotu, tratamentu ida ba Eis Kombatentes sira ne&#8217;eb\u00e9 kontribui dedika eskluzivamente ba iha prosesu luta.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ita hotu-hotu hola parte iha prosesu ne&#8217;e, maib\u00e9 ema dirije ita. Tanba Eis-Titul\u00e1r balun hamamuk ona fatin, ha&#8217;u nia resposta ita tenke respeita ema nia liberdade, mais governu tenke kautela buat sira ne&#8217;e,&#8221; tenik&nbsp;&nbsp;nia.<\/p>\n\n\n\n<p>Maib\u00e9, governu tenke iha vizaun haree ba sasan sira ne&#8217;e, nune&#8217;e haree sasan sira ne&#8217;e ba do&#8217;ok. &#8220;Tanba Hanesan Ministru Justisa ne&#8217;eb\u00e9 administra ba iha rai estadu ninian, ha&#8217;u tenke haree sasan sira ne&#8217;e, se hasai tanba afetadu, se afetadu nune&#8217;e halo ba iha ospit\u00e1l ruma, halo ba prede edifisiu ruma entaun ne&#8217;e afetadu. Se la afetadu, ita regular\u0131za ho forma seluk, maib\u00e9 dignu.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne&#8217;e governu sei pondera buat balun lei sira ne&#8217;eb\u00e9 iha, tanba iha situasaun tolu, rai ida agora daudauk okupa ne&#8217;e, uluk hela ho deborda de&#8217;it, tanba razaun lei. Maib\u00e9 se agora labele ona, mais nia iha intensa laiha atividade governu nian ne&#8217;eb\u00e9 afetadu ba iha fatin refere ne&#8217;e iha saida atu hetan.<\/p>\n\n\n\n<p>Enkuantu antes ne&#8217;e, Prezidente Rep\u00fablika (PR) Jos\u00e9 Ramos-Horta, promulga ona Lei Pensaun Mensal Vitalisia, maib\u00e9 husu Eis-titul\u00e1r ne&#8217;eb\u00e9 laiha rezid\u00e9nsia atu hela, bele aluga uma estadu ne&#8217;eb\u00e9 sira hela antes ne&#8217;e.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne&#8217;e, ohin hamriik iha ne&#8217;e hanesan ho fuan todan, nu&#8217;udar Xefe Estadu tau iha kabas, responsabilidade ida ne&#8217;eb\u00e9 susar tebe-tebes, difisil atu uza atu promulga ka la promulga dekretu Parlament\u00e1r n\u00fameru 21\/2025 ne&#8217;eb\u00e9 hamonu pensaun vitalisia no regalias sira seluk ne&#8217;eb\u00e9 f\u00f3 ba Eis-deputadu, Eis-membru governu no Eis-Titulares.<\/p>\n\n\n\n<p>No desizaun ida ne&#8217;e hakiduk ba kotuk, 20 Maiu 2002. Faktu ida ne&#8217;e hanesan importante tebe-tebes iha joven demokr\u00e1sia nia ist\u00f3ria. Maib\u00e9 ne&#8217;e m\u00f3s hanesan edukativu, hanesan m\u00f3s koretivu signifika koletivu tanba lei ne&#8217;e kurije duni, lei ba kotuk, ne&#8217;eb\u00e9 halo kanek vi\u00f3la prinsipiu ida bolu ekuidade.<\/p>\n\n\n\n<p>Maib\u00e9, konsikuensia m\u00f3s iha buka kurije lei ida ne&#8217;eb\u00e9 la di&#8217;ak ne&#8217;eb\u00e9 balun hatete, la&#8217;\u00f3s konstitusion\u00e1l, balun hatete favorese grupu ida, maib\u00e9 bainhira&nbsp;&nbsp;hasai, hakarak kurije bele provoka fali injustisa ruma tan, afeta familia balun.<\/p>\n\n\n\n<p>Maib\u00e9, lei ida ne&#8217;e hetan umanidade iha Parlamentu Nasion\u00e1l, partidu sira hotu-hotu iha Parlamentu Nasion\u00e1l vota ba lei ida ne&#8217;e, liu fali bainhira Parlamentu Nasion\u00e1l asembleia konstituinte vota ba ita nia konstituisaun iha 2002, laiha konsensu, partidu balun iha ne&#8217;eba absten.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia esplika, planu estrat\u00e9jia dezenvolvimentu m\u00f3s iha 2011 la hetan unanimidade, tratadu ba fronteira mar\u00edtima 2018, la hetan konsensu.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Maib\u00e9, lei ida ne&#8217;e hanesan purtantu hatudu vontade reprezentante povu nian iha Parlamentu Nasion\u00e1l, no m\u00f3s votande nonu governu atu halo mudansa ba lei preveleju ba Eis-Titul\u00e1r sira, Eis-governante, Eis-deputadu sira. Lei ne&#8217;e m\u00f3s hanesan refleta sentimentu parte ida ita nia sosiadade, inkluidu l\u00edder pol\u00edtiku sira, ita rona iha kampa\u00f1a eleitor\u00e1l 2023 partidu balun, l\u00edder balun promete tiha ona iha momentu ne&#8217;eba atu hamate tiha Lei Pensaun Mensal Vitalisia&#8221;.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ha&#8217;u promulga Lei Pensaun Mensal Vitalisia ne&#8217;e ohin ho reflesaun klean, ita hatene lei ida ne&#8217;e sei afeta, impaktu ba ba vida l\u00edder balun, militante ne&#8217;eb\u00e9 tinan lubuk ida nia laran, sira m\u00f3s f\u00f3 sira nia kontribuisaun ba luta ba independensia. Lei ne&#8217;e la hasai, la hadau, la hamate direitu ba sira ne&#8217;eb\u00e9 veteranu ne&#8217;eb\u00e9 serb\u00ed governu, serb\u00ed Parlamentu Nasion\u00e1l, nu&#8217;udar Eis Xefe Estadu, Eis Primeiru Ministru,&#8221; dehan Prezidente Ramos-Horta&nbsp;&nbsp;liu husi Konfer\u00e9nsia Imprensa iha Pal\u00e1siu Prezidensi\u00e1l Bairu-Pite, Segunda 29\/09.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne&#8217;e, la&#8217;\u00f3s de&#8217;it sira nia direitu enkuantu veteranus, maib\u00e9 sira nia direitu m\u00f3s hanesan konstituisaun m\u00f3s f\u00f3 ba hetan reforma ne&#8217;eb\u00e9 dignu no justu.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ha&#8217;u ko&#8217;alia ho Primeiru Ministru dala rua ba asuntu ida ne&#8217;e, buka m\u00f3s rona Prezidente Tribun\u00e1l Rekursu, Prokurad\u00f3r Jer\u00e1l Rep\u00fablika, Proved\u00f3r Direitus Humanus no Justisa, Ministru Asuntu Veteranus, Xefe Estadu Mai\u00f3r F-FDTL, Eis Xefe Estadu Mai\u00f3r Jener\u00e1l Lere Anan Timur, joven estudante sira foin daudaun mai iha ne&#8217;e. Rona m\u00f3s elementu balun halo parte rezist\u00e9nsia kleur ona ema sivil, ita hotu-hotu hatene dala ba demokr\u00e1sia ne&#8217;e dala ruma susar, nasaun ida boot, la&#8217;\u00f3s de&#8217;it tanba hakarak halo reforma,&#8221; nia hatete.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia reforsa, bele halo reforma iha kbiit atu halo reforma, maib\u00e9 nasaun ne&#8217;e boot bainhira l\u00edder sira hakarak reforma ka membru sira hakarak reforma ne&#8217;e m\u00f3s tenke haree tau matan ba sidadaun sira, inkluidu ba sira ne&#8217;eb\u00e9 tinan lubuk ida nia laran serve estadu.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ne&#8217;eduni oras ne&#8217;e daudaun ha&#8217;u atu promulga lei ne&#8217;e, ha&#8217;u hatete sai fali reafirma ha&#8217;u nia konfiansa maturidade pol\u00edtika povu Timor-Leste nian, ba ita hotu-hotu nia kapasidade koletivu nu&#8217;udar komunidade, povu, nasaun maib\u00e9 infrenta dezafiu sira ne&#8217;eb\u00e9 sempre mosu durante ita nia ist\u00f3ria, agora ba oin ne&#8217;e iha vida estadu ida, vida nasaun ne&#8217;e sempre iha dezafiu oi-oin. Ha&#8217;u espera espiritu solidaridade dignidade tenke kontinua hanesan guai ba ita nia distinu hamutuk,&#8221; nia konklui.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen&nbsp;&nbsp;David&nbsp;&nbsp;da&nbsp;&nbsp;Costa&nbsp; Eis-Titul\u00e1r sira ne&#8217;ebe maka dadaun ne&#8217;e husik hela uma ne&#8217;ebe&nbsp;&nbsp;maka estadu Timor-Leste oferese ba Eis-Titul\u00e1r, loloos&nbsp;&nbsp;ne&#8217;e&nbsp;&nbsp;governu tenke implementa lei hodi halo tratamentu ba Eis-Titul\u00e1r&nbsp;&nbsp;Sira Ho dignu, tanba ohin loron rai ida ne&#8217;e hamriik hodi hetan independensia mai husi sakrifisiu ne&#8217;eb\u00e9 sira halo iha luta naruk. Ministru Justisa, (MJ), Sergio Hornai,&nbsp;&nbsp;hatete, rai Far\u00f3l ne&#8217;e tanba [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":21451,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[28],"tags":[],"class_list":["post-21450","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-justisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21450","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21450"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21450\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":21452,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21450\/revisions\/21452"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21451"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21450"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21450"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21450"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}