{"id":21584,"date":"2025-10-26T13:50:21","date_gmt":"2025-10-26T04:50:21","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=21584"},"modified":"2025-10-26T13:55:15","modified_gmt":"2025-10-26T04:55:15","slug":"lao-hamutuk-adezaun-timor-leste-ba-membru-plenum-asean-ba-11-iha-ambitu-simeira-asean-ba-dala-47-iha-kuala-lumpur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/10\/26\/lao-hamutuk-adezaun-timor-leste-ba-membru-plenum-asean-ba-11-iha-ambitu-simeira-asean-ba-dala-47-iha-kuala-lumpur\/","title":{"rendered":"La&#8217;o Hamutuk: Adezaun TL ba ASEAN, seidauk prepara diak kondisaun ekonomia no set\u00f3r produtivu, kompete iha merkadu no kom\u00e9rsiu hodi maximiza benef\u00edsiu sira"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Hakerek nain Ekipa La&#8217;o Hamutuk<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Introdusaun<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Simeira ASEAN ba dala 46 liu ba iha Kuala Lumpur, Primeiru Ministru Mal\u00e1zia deklara ba p\u00fabliku katak, Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN (full member) sei ofisializa iha Simeira ASEAN ba dala 47 iha fulan Outubru 2025. Tuir mai.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Governu da sia organiza grupu traballu inter-ministerial nu&#8217;udar responsavel ba implementasaun rekomendasaun ne&#8217;eb\u00e9 deside iha Simeira ASEAN 46 iha Mal\u00e1zia. Ekipa traballu ne&#8217;e enkontru no diskute halo ajustamentu ba lei no pol\u00edtika balun tuir matadalan (roadmap) ne&#8217;eb\u00e9 simu husi ASEAN. Governu komprimidu katak, antes Simeira iha fulan Outubru, preparasaun intermus pol\u00edtika, lei balun, teknikamente no institusionalmente finaliza ona, liuliu akordu ekonomia prinsip\u00e1l sira. Ambisaun boot ne\u2019e ignora realidade katak Timor-Leste iha kapasidade ki\u2019ik de\u2019it atu prod\u00fas sas\u00e1n ne\u2019eb\u00e9 bele fa\u2019an iha ekonomia form\u00e1l (ekonomia ne&#8217;eb\u00e9 uza osan). Bainhira Timor-Leste adere ba ASEAN, bele red\u00fas soberania estadu atu proteje povu Timor-Leste husi dominasaun ekon\u00f3miku\u00a0ASEAN.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Dezde in\u00edsiu, La\u2019o Hamutuk observa katak, Timor-Leste nian preparasaun sei foka liu de\u2019it ba oins\u00e1 prienxe krit\u00e9ria atu tama ba ASEAN hanesan partisipa iha enkontru, tuir eventu sira, sosializasaun, sensibilizasaun, nsst, maib\u00e9, seidauk prepara didi\u2019ak Timor-Leste nian kondisaun ekonomia no set\u00f3r produtivu sira atu kompete entermus d\u00e9 merkadu no kom\u00e9rsiu hodi maximiza benef\u00edsiu sira bainhira tama membru ba organizasaun rejion\u00e1l ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Pol\u00edtika ekon\u00f3mika no kom\u00e9rsiu tenke proteje ema vulneravel sira<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ami m\u00f3s preokupa oins\u00e1 Akordu Merkadu Livre ASEAN nian bele garantia no proteje ekonomia rai laran husi dominasaun ekonomia esternu no proteje produtu dom\u00e9stiku ne&#8217;eb\u00e9 ita iha. Timor-Leste nia populasaun 66% moris ho atividade agrikultura subsist\u00e9nsia, neg\u00f3siu ki\u2019ik sira iha merkadu tradision\u00e1l no dalan ninin sira. Infelizmente, set\u00f3r ida ne&#8217;e to&#8217;o agora seidauk sai set\u00f3r prinsip\u00e1l ne&#8217;eb\u00e9 dudu kreximentu ekonomia Timor-Leste no&nbsp;estimula produsaun. Maski n\u00fameru agrikultura ne\u2019eb\u00e9 boot, maib\u00e9 seidauk iha kbiit maka&#8217;as atu prod\u00fas no responde ba demanda dom\u00e9stika, oins\u00e1 tenke kompete ho produsaun agrikultura husi nasaun membru ASEAN sira?<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Timor-Leste nia ekonomia ki\u2019ik tenke kria kondisaun atu prod\u00fas, embalajen no distribui atu bele kompetitivu liu. Timor-Leste labele loke set\u00f3r hotu-hotu dala ida de\u2019it maib\u00e9 tenke forsa iha negosiasaun entre parte atu f\u00f3 tempu hakbiit ita-nia set\u00f3r privadu no ekonomia inform\u00e1l sira, antes tama ba ekonomia form\u00e1l ne&#8217;eb\u00e9 kompetitivu. Tenke aproveita didi&#8217;ak per\u00edodu pre-adezaun, hodi investe iha rekursu umanu, produsaun lok\u00e1l, hadi\u2019a padraun kualidade, no hamenus kustu produsaun atu nune\u2019e neg\u00f3siu lok\u00e1l sira bele kompete iha futuru. Tenke identifika set\u00f3r sensivel sira hodi proteje inklui ind\u00fastria dom\u00e9stika xave sira hanesan agrikultura, peku\u00e1ria, peska, floresta no ind\u00fastria eskalaun ki&#8217;ik, m\u00e9diu no artezanatu ki&#8217;ik sira, liu hosi negosiasaun to per\u00edodu&nbsp;ne&#8217;eb\u00e9 naruk inklui tarifa sira. Ezemplu esperi\u00e9nsia membru foun&nbsp;ASEAN sira hanesan Kamboja, Laos, M\u00edanmar, no Vietname. Hametin uluk produsaun lok\u00e1l, hafoin loke ita-nia merkadu.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"508\" height=\"522\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/image.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-21585\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/image.png 508w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/image-292x300.png 292w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/image-409x420.png 409w\" sizes=\"auto, (max-width: 508px) 100vw, 508px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"434\" height=\"254\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/image-1.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-21586\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/image-1.png 434w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/image-1-300x176.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 434px) 100vw, 434px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha tinan 2024, Timor-Leste importa sas\u00e1n ho val\u00f3r tokon $954, enkuantu esportasaun naun-petrol\u00edferu hamutuk de\u2019it tokon $22 (ne\u2019eb\u00e9 tokon $6 ba nasaun sira ASEAN nian no tokon $6 tan ba nasaun sira ne\u2019eb\u00e9 iha akordu kom\u00e9rsiu livre ho ASEAN). Tokon $467 (49%) hosi sas\u00e1n importadu sira mai hosi Estadu membru sira ASEAN nian, ho tokon $220 seluk (23%) hosi nasaun sira ne&#8217;eb\u00e9 iha akordu kom\u00e9rsiu livre ho ASEAN, inklui Xina, Austr\u00e1lia, Japaun, \u00cdndia, no Koreia-S\u00fal.. Refere ba dadus kom\u00e9rsiu esterna hatudu katak, Timor-Leste importa barak husi ASEAN, maib\u00e9 la hetan benef\u00edsiu husi ASEAN. Situasaun ne\u2019e hatudu katak, ita seidauk sai membru ASEAN ho akordu kom\u00e9rsiu sira, maib\u00e9 ASEAN no aliadu sira domina ona ita nian ekonomia. Ukun na\u2019in sira hatene hela ita nian ekonomia hasoru hela ameasa no ba futuru bele m\u00f3s ameasa ita-nia soberania nasaun. Timor-Leste tenke hanoin ho s\u00e9riu oins\u00e1 bele haforsa uluk ekonomia nasion\u00e1l no povu nia moris nu&#8217;udar prioridade liu iha akordu sira kom\u00e9rsiu livre nian<a href=\"applewebdata:\/\/36B39307-2963-49F2-B0DD-7BA9F7466B74#_ftn1\"><sup>[1]<\/sup><\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Falta transpar\u00e9nsia no partisipasaun p\u00fabliku iha prosesu adezaun ba ASEAN; bele hafraku soberania RDTL<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Bainhira Timor-Leste sai membru ASEAN, ita tenke obedese no ajusta&nbsp;lei no prosedimentu balun ne\u2019eb\u00e9 funsiona iha ASEAN. TL tenke hatudu prosesu sira ho di&#8217;ak no garante transpar\u00e9nsia no partisipasaun, tanba nu&#8217;udar krit\u00e9ria ne&#8217;eb\u00e9 ASEAN opta m\u00f3s. Adezaun ba ASEAN la\u2019\u00f3s de\u2019it relasaun di&#8217;ak governu ho governu, maib\u00e9 tenke prioritiza relasaun di&#8217;ak entre povu ho povu nasaun membru sira. Timor-Leste tenke hatene no deside ninia pol\u00edtika ekon\u00f3mika no sosi\u00e1l bazeia kontestu povu no situasaun lolos \u2013 la\u2019\u00f3s k\u00f3pia tuir de\u2019it saida mak ASEAN iha ona, tanba TL nia situasaun no kondisaun la hanesan ho nasaun membru ASEAN sira seluk inklui Istoria luta naruk povu nian, tenke reko\u00f1ese.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">ASEAN ezije Timor-Leste atu kria lei komplement\u00e1r sira liga ba merkadu livre, lei konkorr\u00e9nsia, lei esportasaun no importasaun, inklui lei sira seluk nu&#8217;udar ezemplu. Durante la iha konsultasaun adekuadu ho parte importante sira, liuliu povu hanesan aut\u00f3r iha ekonomia lok\u00e1l, sei rezulta ameasa boot, bainhira Timor-Leste hola parte iha ASEAN, tanba la konsege asegura aspirasaun no la konsege halibur ho detallu dezafiu no problema estrutur\u00e1l sira ne\u2019eb\u00e9 komunidade kontinua enfrenta, atu inkorpora iha pol\u00edtika hirak ne\u2019e. LH bele apresia katak TL asina no ratifika tratadu Zona Livre de Armas Nucleares, maske seidauk adere ba ASEAN ne&#8217;e nu&#8217;udar ezemplu di&#8217;ak hosi TL.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">ASEAN tolera Violasaun Direitu Umanu; TL tenke kaer metin prins\u00edpiu sira<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Timor-Leste ofisi\u00e1lmente atu adere ba ASEAN&nbsp;iha fulan Outubru 2025, pol\u00edtiku, governante, estadu no ema hotu sei kontente no sei festeja adezaun ne&#8217;e. Tanba estadu iha espetativa boot katak adere ba ASEAN sei f\u00f3 benef\u00edsiu ekon\u00f3miku ba TL no bele sai forsa importante ida hodi hametin p\u00e1s no estabilidade iha rejiaun sudeste azi\u00e1. Maib\u00e9 keta haluha katak, ist\u00f3ria pasadu violasaun direitu umanus barak ne&#8217;eb\u00e9 Indon\u00e9zia halo dezde tinan 1975-1999 ho apoiu husi governu ASEAN hotu-hotu, ne\u2019eb\u00e9 kontinua traumatiza povu Timor.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Se nasaun ASEAN sira la promove justisa lolos, hasoru violasaun direitus umanus ne&#8217;eb\u00e9 akontese iha Timor-Leste, Impunidade kontinua buras no kontinua prevalese no sei akontese nafatin violasaun direitus umanus hanesan iha fatin seluk, Ezemplu: okupasaun&nbsp;iha Papua-Oeste, ditadura milit\u00e1r no diskriminasaun iha M\u00edanmar, oho ileg\u00e1l iha Filipina, no krime seluk tan. TL&nbsp;nia adezaun, tenke kontinua atu f\u00f3 modelu ba lider sira iha Sudeste Azi\u00e1tiku (ASEAN) kona-ba prins\u00edpiu demokrasia, liberdade no direitu umanu, hanesan hatudu iha relat\u00f3riu internasion\u00e1l sira<a href=\"applewebdata:\/\/36B39307-2963-49F2-B0DD-7BA9F7466B74#_ftn2\"><sup>[2]<\/sup><\/a>&nbsp;no tuir prins\u00edpiu, integridade no kredibilidade hanesan demokrasia, tenke tuir Artigu 8.1 no 10.1 Konstituisaun RDTL.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\"\/>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"applewebdata:\/\/36B39307-2963-49F2-B0DD-7BA9F7466B74#_ftnref1\"><sup>[1]<\/sup><\/a>&nbsp;<a href=\"https:\/\/www.laohamutuk.org\/econ\/ASEAN\/10ASEANTe.htm\">https:\/\/www.laohamutuk.org\/econ\/ASEAN\/10ASEANTe.htm<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"applewebdata:\/\/36B39307-2963-49F2-B0DD-7BA9F7466B74#_ftnref2\"><sup>[2]<\/sup><\/a>&nbsp;<a href=\"https:\/\/freedomhouse.org\/country\/timor-leste\/freedom-world\/2025\">https:\/\/freedomhouse.org\/country\/timor-leste\/freedom-world\/2025<\/a><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Rekomendasaun<\/h2>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>TL tenke kontinua atu apoiu direitu umanus ba povu hotu iha mundu tomak, no labele abandona ita-nia prins\u00edpiu fundament\u00e1l.<\/li>\n\n\n\n<li>TL tenke reko\u00f1ese katak ind\u00fastria estrativa la&#8217;\u00f3s sustentavel atu kontinua fornese maioria reseita estadu. Realidade reseita dom\u00e9stika presiza atu dezenvolve husi set\u00f3r la&#8217;\u00f3s petr\u00f3leu sira. Bainhira ita kontinua prioritiza ind\u00fastria mina no g\u00e1s, mak sei hafraku liu tan Timor-Leste nia pozisaun iha merkadu livre, tanba laiha set\u00f3r ne\u2019eb\u00e9 bele estimula ekonomia rai laran ba tempu naruk.<\/li>\n\n\n\n<li>Iha preparasaun ba ajustamentu pol\u00edtika, Governu tenke promove duni partisipasaun p\u00fabliku no transpar\u00e9nsia iha faze hotu-hotu inklui ba akordu ne\u2019eb\u00e9 aprova ona husi Konsellu Ministru kona ba ASEAN. Ami hanoin katak ne\u2019e esensi\u00e1l tebes atu akumula no konsidera hanoin sira, kondisaun atu\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 povu hasoru, hodi bele kria pol\u00edtika ne\u2019eb\u00e9 bele asegura duni ekonomia povu nian husi ekonomia rai-li\u2019ur.\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Governu tenke s\u00e9riu ona iha planu programa anu\u00e1l liu husi OJE, atu hatuur duni investimentu ba iha set\u00f3r estrat\u00e9jiku no sustentavel, liu liu set\u00f3r hirak ne\u2019eb\u00e9 bele apoia ekonomia povu nian ne\u2019eb\u00e9 maioria nu&#8217;udar to\u2019os na\u2019in no fila liman iha set\u00f3r ekonomia ki\u2019ik no inform\u00e1l. Hirak ne\u2019e m\u00f3s bele aselera pol\u00edtika diversifikasaun ekonomia ne\u2019eb\u00e9 dala barak Governu iha diskursu sempre mensiona nu&#8217;udar alternativu atu hakat ekonomia sustentavel liu husi investe no f\u00f3 prioridade ba set\u00f3r agrikultura, turizmu komunit\u00e1ria no ind\u00fastria ki&#8217;ik\/manufatura.<\/li>\n\n\n\n<li>Governu m\u00f3s tenke s\u00e9riu atu implementa sistema kadeia val\u00f3r, hirak ne\u2019e tenke kria duni sistema fixu atu oins\u00e1 bele hakbiit produsaun, apoia iha distribuisaun, no oins\u00e1 produtu hirak ne\u2019e bele duni iha val\u00f3r kompetitivu iha merkadu. Aleinde ne\u2019e, kria m\u00f3s pol\u00edtika adekuadu atu asegura produtu lok\u00e1l sira nia ezist\u00e9nsia, presu no kualidade, atu merkadu la kontinua domina ho produtu importadu.\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Presiza asegura sistema dijitalizasaun sira iha prosedimentu alf\u00e1ndega nian hodi hamenus korrupsaun, fraude no atrazu sira.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ikus liu La\u2019o Hamutuk deseju Timor-Leste nian adezaun ba ASEAN labele sai hanesan objetivu ikus. Esperansa atu sai membru ASEAN tenke f\u00f3 motivasaun ba Timor-Leste atu haree fali ba nia uma laran rasik no prepara-an didi\u2019ak nune&#8217;e Timor-Leste bele sai nasaun ida ne&#8217;eb\u00e9 independente ekonomikamente. Ida ne\u2019e mak ami hakarak hato\u2019o ba atensaun no konsiderasaun hotu, la haluhan ami hato\u2019o obrigada barak.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Ekipa La&#8217;o Hamutuk Introdusaun Simeira ASEAN ba dala 46 liu ba iha Kuala Lumpur, Primeiru Ministru Mal\u00e1zia deklara ba p\u00fabliku katak, Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN (full member) sei ofisializa iha Simeira ASEAN ba dala 47 iha fulan Outubru 2025. Tuir mai. Governu da sia organiza grupu traballu inter-ministerial nu&#8217;udar responsavel ba implementasaun [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":21587,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-21584","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21584","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21584"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21584\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":21590,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21584\/revisions\/21590"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21587"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21584"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21584"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21584"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}