{"id":21667,"date":"2025-11-06T13:35:45","date_gmt":"2025-11-06T04:35:45","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=21667"},"modified":"2025-11-06T13:36:45","modified_gmt":"2025-11-06T04:36:45","slug":"mdi-relata-alokasaun-oje-tinan-2026-ba-mudansa-klimatika-no-risku-dezastre-sei-fraku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/11\/06\/mdi-relata-alokasaun-oje-tinan-2026-ba-mudansa-klimatika-no-risku-dezastre-sei-fraku\/","title":{"rendered":"MDI ho APFTL Relata Alokasaun OJE Tinan 2026 Ba Mudansa Klim\u00e1tika no Risku Dezastre Sei Fraku"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Reportajen David da Costa<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Mata Dalan Institute (MDI), konsidera alokasaun Orsamentu Jerall Estadu (OJE) tinan 2026 ida ne\u2019ebe&nbsp;&nbsp;governu aloka US$2.5 millaun ba iha Mudansa Klim\u00e1tika no Redusaun Risku Dezastre (DRR) ne\u2019e fraku no laiha klareza kona-ba mekanizmu distribuisaun no implementasaun, partikularmente iha nivel munis\u00edpiu no komunidade.<\/p>\n\n\n\n<p>Porta vos Mata Dalan Institute (MDI), No\u00e9 Gaspar Tilman, hatete,&nbsp;&nbsp;Alokasaun Fraku ba Mudansa Klim\u00e1tika no Redusaun Risku Dezastre (DRR), Orsamentu Jerall Estadu (OJE) alokadu US$2.5 millaun ba rezili\u00e9nsia klim\u00e1tika, biodiversidade, no ekonomia azul, mas ida ne\u2019e la klaru&nbsp;&nbsp;kona-ba ninia mekanizmu no implementasaun.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cMaib\u00e9, ami nota katak alokasaun ida ne\u2019e laiha klareza kona-ba mekanizmu distribuisaun no implementasaun, partikularmente iha nivel munis\u00edpiu no komunidade. La ho objetivu ne\u2019eb\u00e9 define ka indikad\u00f3r monitorizasaun, impaktu husi fundu klim\u00e1tiku bele limitadu nafatin, liuliu iha \u00e1rea sira ne\u2019eb\u00e9 risku ba inundasaun no rai maran,\u201d dehan Porta vos Mata Dalan Institute (MDI), No\u00e9 Gaspar Tilman, liu-husi Konfrensia Imprensa iha Media Center Haburas Farol, Kinta 06\/11.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia haktuir,&nbsp;&nbsp;jestaun utilizasaun rai,&nbsp;&nbsp;MDI nia mapamentu partisipativu iha tinan 2024 rejista rai produtivu iha Munisipiu Liqui\u00e7a, Bobonaro, no Manatuto hamutuk 1,787.66 ektare lakon tanba inundasaun.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Maski iha dadus alarmante sira hanesan ne&#8217;e, alokasaun sira ba planeamentu utilizasaun rai produtivu nian sei m\u00ednimu no sentralizadu, ho koordenasaun limitadu entre li\u00f1as ministeriais sira hanesan Agrikultura, Ambiente, no Administrasaun Estatal nian.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cJestaun utilizasaun rai produtivu ne&#8217;eb\u00e9 la adekuadu kontinua f\u00f3 ameasa ba seguransa ai-han, meius subsist\u00e9nsia rur\u00e1l, no konfiansa investimentu,\u201dnia subli\u00f1a.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Hat\u00e1n ba dezafiu sira ne&#8217;e, MDI nia submisaun trasa rekomendasaun tenke Integra Dezenvolvimentu Rur\u00e1l no Jestaun Utilizasaun Rai, Forma Komit\u00e9 Inter-Ministeri\u00e1l ida kona-ba Dezenvolvimentu Rur\u00e1l Integradu iha Gabinete Primeiru-Ministru nia okos, hodi liga programa sira iha Minist\u00e9riu Agrikultura, Infraestrutura, Ambiente, no Administrasaun Estat\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne\u2019e, sistema jestaun rai ne\u2019eb\u00e9 desentralizadu, ne\u2019eb\u00e9 hetan apoiu husi mapamentu dijit\u00e1l no dadus klim\u00e1tiku, tenke orienta planeamentu rur\u00e1l no proteje rai ne\u2019eb\u00e9 produtivu.<\/p>\n\n\n\n<p>No hametin Governasaun Risku Klima no Dezastre, Kria Enkuadramentu Nasion\u00e1l ba Finansa Klim\u00e1tika ho matadalan ne\u2019eb\u00e9 klaru, mekanizmu akompa\u00f1amentu ne\u2019eb\u00e9 transparente, no implementasaun lok\u00e1l liuhosi Fundu Rezili\u00e9nsia Klim\u00e1tika Munisip\u00e1l.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Nune\u2019e integra Redusaun Risku Dezastre (DRR)&nbsp;&nbsp;iha planeamentu infraestrutura no agrikultura hodi hamenus vulnerabilidade no proteje meius subsist\u00e9nsia.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha esp\u00edritu ida-ne\u2019e, MDI husu ba Parlamentu Nasion\u00e1l, Governu, sosiedade siv\u00edl, no set\u00f3r privadu atu serbisu hamutuk&nbsp;&nbsp;husi tasi-feto ba tasi-mane, husi leste ba oeste&nbsp;&nbsp;hodi transforma vizaun&nbsp;&nbsp;Primeiru Ministru nian ne\u2019e ba asaun sira ne\u2019eb\u00e9 koordenadu, bazeia ba evid\u00e9nsia.<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste nia prosperidade no estabilidade sei la harii ho riku soin petrol\u00edferu de\u2019it, maib\u00e9 ho empoderamentu ba nia povu liuhosi desentralizasaun, jestaun rai ne\u2019eb\u00e9 sustent\u00e1vel, rezili\u00e9nsia ba klima, inovasaun juventude, no dezenvolvimentu rur\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 inkluzivu.<\/p>\n\n\n\n<p>Mata Dalan Institute reafirma ninia kompromisu atu apoia prosesu ida-ne\u2019e liuhosi peskiza, di\u00e1logu pol\u00edtika, no envolvimentu p\u00fabliku&nbsp;&nbsp;hodi garante katak prioridade nasion\u00e1l sira trad\u00fas ba progresu re\u00e1l no benef\u00edsiu tanj\u00edvel ba fam\u00edlia timoroan ida-idak, agora no ba jerasaun sira tuirmai.<\/p>\n\n\n\n<p>Entertantu, Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusm\u00e3o,&nbsp;&nbsp;hateten, IX Governo hatuur oceano hanesan centro husi nia aksaun, atu nune\u2019e, karik bele prevene no red\u00faz&nbsp;&nbsp;impakto husi altera\u00e7\u00f5es klim\u00e1ticas, ba benef\u00edsio Jeral\u00e7\u00f5es atuais no futuru Timor-Leste nian, no planeta tomak nian.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cEconomia azul ne\u2019ebe ita hakarak ba ita-nia pa\u00eds, mak hanesan utiliza potencial econ\u00f3mico husi recursos marinhos ba desenvolvimento sustent\u00e1vel Nasional no, ao mesmo tempo, assegura prote\u00e7\u00e3o ho conserva\u00e7\u00e3o tasi ho ninia ecossistemas,\u201d dehan Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusm\u00e3o,&nbsp;&nbsp;bainhira&nbsp;&nbsp;halo aprezentasaun proposta Lei Orsamentu Jerall Estadu ba tinan 2026, iha Parlamentu&nbsp;&nbsp;Nasion\u00e1l (PN), Kuarta&nbsp;&nbsp;05\/11.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne\u2019e mak iha fulan junho liub\u00e1 governu aprova ona roteiro integrado no inklusivo, konsubstankiado iha Pol\u00edtika ho Plano de asaun ba Promosaun ekonomia rasi nian ne\u2019ebe Resiliente no Sustent\u00e1vel iha Timor-Leste (2025-2035), no kona-ba ne\u2019e iha per\u00edodo ida ba konsulta p\u00fablika alargada.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cAtu nune\u2019e kualkuer organizasaun ka sidadun bele partilha ninia opiniaun kona-ba tema ida ne\u2019ebe importante tebe-tebes ba ita-na pa\u00eds no ba ita hotu-hotu nia moris,\u201d nia subli\u00f1a.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne\u2019e, iha versaun final, sei hatama kontributos hotu-hotu, inklui husi autoridades Munisipais no lideran\u00e7as lokais, husi konsulta p\u00fablika ida ne\u2019ebe halo tiha ona, iha 21 de outubro, ne\u2019ebe halibur&nbsp;&nbsp;representantes 750 husi pa\u00eds tomak, no sei aprova to\u2019o final tinan ida ne\u2019e, hodi nune\u2019e permite ali\u00f1amento ho parceiros nacionais no internacionais sira ba objetivos Governo nian.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cMissaun ba promosaun ho implementasaun ekonomia azul ne\u2019e, hanesan&nbsp;&nbsp;exemplo ida tan husi ita nia potensial nud\u00e1r pa\u00eds respons\u00e1vel, altru\u00edsta no komprometidu ho desenvolvimento sustent\u00e1vel. Ho liafuan badak, Timor ne\u2019e tasi, Timor, Azul, sustent\u00e1vel no inovador,\u201d tenik nia.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David da Costa Mata Dalan Institute (MDI), konsidera alokasaun Orsamentu Jerall Estadu (OJE) tinan 2026 ida ne\u2019ebe&nbsp;&nbsp;governu aloka US$2.5 millaun ba iha Mudansa Klim\u00e1tika no Redusaun Risku Dezastre (DRR) ne\u2019e fraku no laiha klareza kona-ba mekanizmu distribuisaun no implementasaun, partikularmente iha nivel munis\u00edpiu no komunidade. Porta vos Mata Dalan Institute (MDI), No\u00e9 Gaspar Tilman, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":21668,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[29],"tags":[],"class_list":["post-21667","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meio-ambiente"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21667","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21667"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21667\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":21670,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21667\/revisions\/21670"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21668"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21667"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21667"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21667"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}