{"id":21671,"date":"2025-11-06T21:11:56","date_gmt":"2025-11-06T12:11:56","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=21671"},"modified":"2025-11-06T21:12:27","modified_gmt":"2025-11-06T12:12:27","slug":"oje-tinan-kotuk-investe-23-iha-setor-agrikultura-tinan-nee-tun-ba-19-mdi-husu-presiza-hasae-ba-5-too-7","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/11\/06\/oje-tinan-kotuk-investe-23-iha-setor-agrikultura-tinan-nee-tun-ba-19-mdi-husu-presiza-hasae-ba-5-too-7\/","title":{"rendered":"OJE Tinan Kotuk Investe 2,3% Iha Setor Agrikultura, Tinan Ne\u2019e Tun ba 1,9%, MDI Husu Presiza Hasae ba 5% to\u2019o 7%"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Reportajen David da Costa&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alokasaun orsamentu konsolidada iha proposta orsamentu ba tinan fisk\u00e1l tinan 2026 hamutuk dolar amerikanu biliaun 2,291, ho dolar amerikanu biliaun 1,85 aloka ba Administrasaun Sentr\u00e1l,&nbsp;&nbsp;maib\u00e9 setor produtivu hanesan agrikultura hetan de&#8217;it millaun US$20.2&nbsp;&nbsp;menus husi 2% hosi despeza total&nbsp;&nbsp;mezmu que set\u00f3r ne&#8217;e sustenta besik 67% hosi populasaun Timor-Leste, tanba ne\u2019e Mata Dalan Institute (MDI), husu governu no Parlamentu Nasional (PN)&nbsp;&nbsp;atu hasa\u2019e osan ba setor agrikultura ba iha 5% Ka 7%,&nbsp;&nbsp;para bele responde ba ai-han ne\u2019ebe komunidade sira konsmu. Iha tinan 2025 investe 2,3%<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koodenador Programa, Mata Dalan Institute (MDI), Mario Da Silva, hateten, Foos ne\u2019ebe maka produs iha rai laran ne\u2019e 86 mil toneladas, siginfika ida ne\u2019e labele responde ba kounidade sira atu kosumu, tanba iha Timor uma kain hamutuk 250 mil uma kain no kada tina kosumu 135 mil toneladas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cFoos ne\u2019ebe maka ita produs, tuir dados ne\u2019ebe maka ita hetan husi komersiu Amibente ne\u2019ebe hatete sai katak ita nia uma kain iha teritoriu timor laran tomak 250 mil uma kain ne\u2019ebe maka ita konsumu 135 mil toneladas kada tinan. Maib\u00e9 ita nia produsaun rai laran 86 mil toneladas deit, ne\u2019e la responde ba&nbsp;&nbsp;ita nia povu ne\u2019ebe maka atu konsumu ba foos,\u201d dehan&nbsp;&nbsp;Koodenador Programa, Mata Dalan Institute (MDI), Mario Da Silva, liu-husi konferensia Imprensa iha media Center Haburas Farol, Kinta 06\/11.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tanba ne\u2019e maka Mata Dalan Institute (MDI) ho Alumi Parlamentu Foinsa\u2019e Timor-Leste (APFTL)&nbsp;&nbsp;sujere ba governu no Parlamentu Nasional katak&nbsp;&nbsp;orsamentu ne\u2019ebe aloka ba setor produtivu hanesan agrikultura hetan de&#8217;it millaun US$20.2&nbsp;&nbsp;menus husi 1% hosi despeza total&nbsp;&nbsp;mezmu que set\u00f3r ne&#8217;e sustenta besik 67% hosi populasaun Timor-Leste, tanba ne\u2019e se bele aumenta ba iha 5% ba leten,&nbsp;&nbsp;para bele responde ba ai-han ne\u2019ebe komunidade sira bele konsmu,<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Maib\u00e9 kada tinan&nbsp;&nbsp;governu ho setor privadu sira holo foos iha rai liu 69 millaun toneladas, ida ne\u2019e risku boot ba orsamentu jeral estadu ne\u2019ebe maka kada tinan apova hela deit, maib\u00e9 diak liu osan ne\u2019e bele aloka boot ba iha setor agrikultura, atu bele hetan nia sustentabilidade.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cTanba ne\u2019e maka&nbsp;&nbsp;ita sujere diak liu osan ne\u2019e labele ba&nbsp;&nbsp;iha infraesrtura maka boot deit, maib\u00e9 mos prosentu boot ba agrikultura para ita bele sobrevive ai-han ne\u2019ebe maka ita iha,\u201d nia subli\u00f1a.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ho ida ne\u2019e&nbsp;&nbsp;mak&nbsp;&nbsp;alerta ba iha Parlamentu Nasional atu tetu ida no f\u00f3 rekomedasaun ba&nbsp;&nbsp;governu para tau osan prosentu boot ba iha setor agrikultura, nune\u2019e bele diversifika Timor nia ekonomia, atu nune\u2019e Timor labele depedensia ba fundu petrolifeiru.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alende ne\u2019e nia mos ko\u2019alia kona-ba adezaun Timor-Leste nian ba Asean, se bainhira orsamentu jeral ida ne\u2019e la tau boot iha setor produtivu sira liu-liu iha agrikultura, Timor-Leste labele kompete iha merkadu internasiona, liu-liu iha ASEAN nian<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cOtomatikamente ita haree ita nia produsaun rai laran ita labele kompete merkadu internasional, liu-liu ba iha ASEAN. Tanba ne\u2019e ita husu nafatin ba governu atu tau atensaun nafatin ba iha setor produtivu sira ne\u2019ebe bele apoiu ita nu\u2019udar membru ASEAN, no bele mos kompete ba&nbsp;&nbsp;iha merkadu internasional no liu-liu iha komunidade ASEAN,\u201dnia dehan.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Atu nune\u2019e Timor-Leste labele depedensia makaas husi nasaun seluk, tanba orsamentu ne\u2019e barak liu kada tinan foti deit husi fundu petrolifeiru ne\u2019ebe maka boot tebes , maibe&nbsp;&nbsp;Timor nia&nbsp;<em>Gross Domestic Product (GDP)<\/em>&nbsp;ne\u2019e kiik, entaun ne\u2019e la&nbsp;&nbsp;ekivale ona no se amesa ba Timor nia ekonomia bainhira iha prosesu merkadu internasional Timor sei difisil liu atu kompete ho nasaun sira seluk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha fatin hanesan,&nbsp;&nbsp;Koordenador Sistema Informasaun&nbsp;&nbsp;Geografia (SIG) iha Mata Dalan Institute (MDI), Miguel Soares hateten, MDI nia mapamentu partisipativu iha tinan 2024 rejista rai produtivu sira iha Munisipiu Liqui\u00e7a, Bobonaro, no Manatuto hamutuk 1,787.66 ektare lakon tanba inundasaun. Tanba ne\u2019e presiza aloka ba iha set\u00f3r agrikultura, osan husi 1% ne\u2019e bele hasa\u2019e tan nia&nbsp;&nbsp;prosentu, atu pelemenus motiva agrikultor sira, no mos bele garnte produsaun organika, produsaun hortikultura iha rai laran.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cTanba ita ko\u2019alia agrikultura klaramente&nbsp;&nbsp;ita koalia seguransa ai-han, tanba ne\u2019e , Ami nia hanoin presiza aumenta&nbsp;&nbsp;osan husi 1% ne\u2019e hasa\u2019e ba 5% ka 7%,&nbsp;&nbsp;tanba iha haree irigasaun la dun funsiona ho diak, bee laiha ida ne\u2019e mos problema boot ida,\u201ddehan Koordenador Sistema Informasaun&nbsp;&nbsp;Geografia (SIG).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nune\u2019e mos , Porta vos Mata Dalan Institute (MDI), No\u00e9 Gaspar Tilman, hatete, Alokasaun orsamentu konsolidada iha proposta orsamentu ba tinan fisk\u00e1l 2026 hamutuk dolar amerikanu biliaun 2,291, ho dolar amerikanu biliaun 1,85 aloka ba Administrasaun Sentr\u00e1l. Maski iha ret\u00f3rika nasion\u00e1l haktuir kona-ba kompromisiu Governu da-IX nian hodi apoiu ba ekonomia rur\u00e1l, maib\u00e9 setor produtivu hanesan agrikultura hetan de&#8217;it millaun US$20.2&nbsp;&nbsp;menus hosi 1% hosi despeza total&nbsp;&nbsp;mezmu que set\u00f3r ne&#8217;e sustenta besik 67% hosi populasaun Timor-Leste.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hodi halo komparasaun, estrada no ponte sira hetan alokasaun US$223 milloens, no set\u00f3r petr\u00f3leu no miner\u00e1l simu US$194 milloens, ne\u2019eb\u00e9 hatudu \u00e9nfaze kontinua ba investimentu ho eskala boot, ho kapit\u00e1l intensivu envezde dezenvolvimentu ne\u2019eb\u00e9 sentradu iha ema, produtivu, no sustent\u00e1vel.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Dezekil\u00edbriu ida ne\u2019e subli\u00f1a dezafiu estrutur\u00e1l ida, Timor-Leste nia estabilidade fisk\u00e1l no kreximentu ekon\u00f3miku depende maka\u2019as nafatin ba levantamentu sira hosi Fundu Petrol\u00edferu, ne\u2019eb\u00e9 finansia maizumenus 75% hosi despeza tot\u00e1l.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David da Costa&nbsp; Alokasaun orsamentu konsolidada iha proposta orsamentu ba tinan fisk\u00e1l tinan 2026 hamutuk dolar amerikanu biliaun 2,291, ho dolar amerikanu biliaun 1,85 aloka ba Administrasaun Sentr\u00e1l,&nbsp;&nbsp;maib\u00e9 setor produtivu hanesan agrikultura hetan de&#8217;it millaun US$20.2&nbsp;&nbsp;menus husi 2% hosi despeza total&nbsp;&nbsp;mezmu que set\u00f3r ne&#8217;e sustenta besik 67% hosi populasaun Timor-Leste, tanba ne\u2019e Mata Dalan [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8833,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-21671","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21671","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21671"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21671\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":21672,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21671\/revisions\/21672"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8833"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21671"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21671"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21671"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}