{"id":21789,"date":"2025-11-26T11:26:05","date_gmt":"2025-11-26T02:26:05","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=21789"},"modified":"2025-11-26T11:27:59","modified_gmt":"2025-11-26T02:27:59","slug":"ramos-horta-seidauk-simu-oje-2026-bainhira-simu-nia-taka-matan-promulga-deit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/11\/26\/ramos-horta-seidauk-simu-oje-2026-bainhira-simu-nia-taka-matan-promulga-deit\/","title":{"rendered":"Ramos-Horta Seidauk\u00a0\u00a0Simu OJE 2026, Bainhira Simu Nia taka Matan Promulga De&#8217;it\u00a0"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Reportajen&nbsp;&nbsp;David da Costa&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Prezidente Rep\u00fablika (PR) Jos\u00e9 Ramos Horta hatete nia seidauk simu Orsamentu&nbsp;&nbsp;Jer\u00e1l&nbsp;&nbsp;Estadu tinan 2026 ne&#8217;ebe maka Parlamentu Nasion\u00e1l (PN) aprova iha loron 21 novembru 2025, maib\u00e9 bainhira nia simu Orsamentu Jer\u00e1l Estadu ne&#8217;e, nia sei taka matan hodi halo promulgasaun.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ha&#8217;u taka matan de&#8217;it promulga, konforme ha&#8217;u seidauk simu. Ha&#8217;u simu ohin, ohin kedas ha&#8217;u promulga,&#8221; dehan Prezidente&nbsp;&nbsp;Rep\u00fablika&nbsp;&nbsp;Jos\u00e9 Ramos-Horta ba jornalista sira hafoin partisipa iha Feira ba Empreendedor MOVE-ONG ba Dezemvolvimentu, iha Universidade&nbsp;&nbsp;Katolika Timor (UCT) Balide, Tersa 25\/11.<\/p>\n\n\n\n<p>Entertantu iha loron 21 Novembru 2025, Parlamentu Nasion\u00e1l (PN) liuhusi reuniaun plenaria estraordin\u00e1ria, aprova ona proposta Orsamentu Jer\u00e1l Estadu (OJE) tinan fisk\u00e1l 2026 ho montante $2.214.689,195 iha fin\u00e1l glob\u00e1l ho votu afav\u00f3r 42, kontra 0 no abstensaun 23 husi FRETILIN no PLP.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Ho nune&#8217;e iha votasaun OJE 2026 pasa iha fin\u00e1l glob\u00e1l,&nbsp;&nbsp;Prezidente Parlamentu Nasion\u00e1l, Maria Fernanda Lay, f\u00f3 sai iha sala plen\u00e1ria Parlamentu, sesta ne&#8217;e. Nia informa hafoin mudansa maib\u00e9 laiha mudansa iha montante tot\u00e1l ne&#8217;eb\u00e9 mantein $$2.214.689,195. &#8220;Maib\u00e9, iha redasaun fin\u00e1l, ha&#8217;u husu kuidadu didi&#8217;ak ho tabela ne&#8217;eb\u00e9 altera&#8221;.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha aprovasaun ne&#8217;e meza envia hikas proposta lei OJE ne&#8217;e ba Komisaun C ba Asuntu Finansa P\u00fablika hodi halo redasaun fin\u00e1l hafoin submete ba Prezidente Rep\u00fablika mak iha kompet\u00e9nsia eskluziva atu halo promulgasaun.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Enkuantu, proposta OJE 2026 ne&#8217;e aloka ba sal\u00e1riu no bensimentu $476.870.249, bens no serbisu korrente $447.904.446, transfer\u00e9nsia p\u00fabliku $820.710.160, kapit\u00e1l men\u00f3r $32.556,96, kapit\u00e1l dezenvolvimentu $436.647.379.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Proposta orsamentu iha sub-set\u00f3r tolu hanesan ida koloka ba administrasaun sentr\u00e1l, seguransa sosi\u00e1l, no sub-set\u00f3r Rejiaun Administrativa Espesi\u00e1l Oekusi- Ambenu (RAEOA), ho tot\u00e1l billaun $2,291. Orsamentu ne&#8217;e prevee billaun $2,215 ba Administrasaun Sentr\u00e1l, millaun $60 ba RAEOA, millaun $30 mai hosi reseita rasik, Seguransa Sosi\u00e1l millaun $170, ne&#8217;eb\u00e9 millaun $46 mai hosi reseita rasik.<\/p>\n\n\n\n<p>Proposta OJE 2026 tuir estratejia Governu Konstitusion\u00e1l Dasiak no Planu Estrat\u00e9jiku Dezenvolvimentu 2011-2030, hodi kanaliza rekursu atu hametin kapit\u00e1l sosi\u00e1l, investe iha infraestrutura, diversifika ekonomia no hametin boa governasaun. Kona-ba perspetiva makroekon\u00f3miku ba tinan 2026, Governu projeta kreximentu PIB nian ho 4,5%, ne&#8217;eb\u00e9 sustenta hosi aumentu iha konsumu privadu no investimentu p\u00fabliku, no inflasaun m\u00e9dia anu\u00e1l ne&#8217;eb\u00e9 estabiliza besik 1,2%, hafoin tuun ba 0,5% iha tinan 2025.<\/p>\n\n\n\n<p>Medida prinsip\u00e1l sira, set\u00f3r sosi\u00e1l Iha set\u00f3r sosi\u00e1l Governu aloka milaun $74,2 ba sa\u00fade (inklui millaun $55,9 ba kuidadu sa\u00fade prim\u00e1riu no millaun $4,5 ba reabilitasaun no konstrusaun ospit\u00e1l sira), milaun $35,8 ba edukasaun (ho reforsu ba Programa Merenda Eskol\u00e1r, konstrusaun no reabilitasaun ba saladeaula, reforma kurrikul\u00e1r no formasaun profes\u00f3r) no millaun $180,4 ba protesaun sosi\u00e1l (ne&#8217;eb\u00e9 millaun $170 ba Seguransa Sosi\u00e1l no millaun $10,4 ba programa Bolsa da M\u00e3e hodi apoia primeira inf\u00e1nsia).<\/p>\n\n\n\n<p>Set\u00f3r infraestrutura, iha set\u00f3r infraestrutura prevee millaun $436 ba kapit\u00e1l dezenvolvimentu, ho millaun $300 aloka ba fundu infraestrutura, millaun $107 ba li\u00f1a ministeri\u00e1l no millaun $29 ba munis\u00edpiu sira. Inklui millaun $223,4 ba enerjia (hodi habelar no moderniza rede el\u00e9trika nasion\u00e1l, estudu kona-ba infraestrutura petrol\u00edfera no dezenvolvimentu projetu Tasi Mane) no millaun $20,2 ba no medida atu promove agrikultura (hodi reabilita sistema irrigasaun aumentu produtividade agr\u00edkola no mekanizasaun nian).&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Set\u00f3r ekon\u00f3miku, iha set\u00f3r ekon\u00f3miku prevee millaun $32,1 ba apoiu empreza mikro, ki&#8217;ik no m\u00e9dia no kooperativa no m\u00f3s promove esportasaun ho produtu ne&#8217;eb\u00e9 kualidade, millaun $4,3 hodi apoia medida iha \u00e1rea kom\u00e9rsiu no ind\u00fastria, liu-liu ba hametin loj\u00edstika, promove investimentu estranjeiru no sustentabilidade industri\u00e1l, millaun $104,7 ba set\u00f3r petrol\u00edferu, inklui esplorasaun ba bloku foun petrol\u00edferu no miner\u00e1l, estudu ba projetu Tasi Mane no dezenvolvimentu petrol\u00edferu millaun $52 ba kriasaun sentru tur\u00edstiku hodi apoia programa nasion\u00e1l promosaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Set\u00f3r Institusion\u00e1l no boa governasaun Iha set\u00f3r institusion\u00e1l no boa governasaun Governu prevee millaun $12,7 atu hametin diplomasia no garante kumprimentu rekizitu adezaun ba ASEAN, millaun $16,2 atu reforsa set\u00f3r justisa, millaun $37,1 atu apoia prosesu desentralizasaun no modernizasaun jestaun finanseira p\u00fablika, no millaun $6,2 ba reforma funsaun p\u00fablika no formasaun funsion\u00e1riu.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Nune&#8217;e ho proposta ida-ne&#8217;e, Governu buka atu asegura ezekusaun sustent\u00e1vel husi ninia pol\u00edtika p\u00fablika, atu konsolida integrasaun rejion\u00e1l no promove dezenvolvimentu ida ne&#8217;eb\u00e9 inkluziva, hodi prepara pa\u00eds ne&#8217;e hasoru dezafiu ekon\u00f3miku no sosi\u00e1l tinan lima oin mai.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen&nbsp;&nbsp;David da Costa&nbsp; Prezidente Rep\u00fablika (PR) Jos\u00e9 Ramos Horta hatete nia seidauk simu Orsamentu&nbsp;&nbsp;Jer\u00e1l&nbsp;&nbsp;Estadu tinan 2026 ne&#8217;ebe maka Parlamentu Nasion\u00e1l (PN) aprova iha loron 21 novembru 2025, maib\u00e9 bainhira nia simu Orsamentu Jer\u00e1l Estadu ne&#8217;e, nia sei taka matan hodi halo promulgasaun. &#8220;Ha&#8217;u taka matan de&#8217;it promulga, konforme ha&#8217;u seidauk simu. Ha&#8217;u simu ohin, ohin [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":21790,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-21789","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21789","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21789"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21789\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":21791,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21789\/revisions\/21791"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21790"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21789"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21789"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21789"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}