{"id":21795,"date":"2025-11-26T22:45:07","date_gmt":"2025-11-26T13:45:07","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=21795"},"modified":"2025-11-26T22:45:39","modified_gmt":"2025-11-26T13:45:39","slug":"xanana-tasi-maka-fator-ida-ba-kreximentu-ekonomiku-sustentavel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/11\/26\/xanana-tasi-maka-fator-ida-ba-kreximentu-ekonomiku-sustentavel\/","title":{"rendered":"Xanana;\u00a0\u00a0Tasi Maka Fat\u00f3r\u00a0\u00a0Ida Ba\u00a0Kreximentu Ekonomiku Sustent\u00e1vel\u00a0\u00a0"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Reportajen David da Costa<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Institutu Defeza Nasion\u00e1l Timor-Leste (IDN-TL) realiza semin\u00e1riu forum tasi nian ba dala-5 ho Pa\u00eds komunidade nasaun ko&#8217;alia lian portug\u00e9s (CPLP), hanesan sinal forte kona-ba kompromisu Timor-Leste nian atu hametin kooperasaun luz\u00f3fona no dezenvolvimentu sustent\u00e1vel iha espasu mar\u00edtimu kom\u00fan. Ho ida ne\u2019e Primeiru Ministru konsidera&nbsp;tasi maka fat\u00f3r indispensavel ida ba kreximentu ekonomiku sustent\u00e1vel no ba dezenvolvimentu sosi\u00e1l Timor-Leste nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Eventu internasion\u00e1l ne\u2019e, ho tema prinsipal&nbsp;<strong>\u201c<\/strong>Dezafiu Jur\u00eddiku sira iha Jestaun no Utilizasaun tasi nian.Semin\u00e1riu ne\u2019e buka atu f\u00f3 plataforma ida ba reflesaun profundu kona-ba kompleksidade leg\u00e1l iha dom\u00edniu mar\u00edtimu, iha tempu mundu mak enfrenta mudansa aseleradu, inklui avansu teknol\u00f3jiku, intensifikasaun atividade ekonomika iha tasi, no impaktu mudansa klim\u00e1tika.<\/p>\n\n\n\n<p>Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusm\u00e3o, hatete, topiku iha semin\u00e1riu ne&#8217;e importante tebes ba Timor-Leste, tanba tasi&nbsp;&nbsp;elementu kom\u00fan no unifikad\u00f3r husi komunidade pa\u00eds sira, ezije reflesaun konjunta ba implementasaun pr\u00e1tika di\u2019ak liu no adaptasaun ba dezafiu glob\u00e1l sira ne\u2019eb\u00e9 ameasa espasu mar\u00edtimu glob\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Maski kompleksidade husi dezafiu leg\u00e1l, teknol\u00f3jiku, no ambient\u00e1l sira ne&#8217;e, ita hatene katak tasi maka fat\u00f3r indispensavel ida ba kreximentu ekonomiku sustent\u00e1vel no ba dezenvolvimentu sosi\u00e1l ita nia rain sira nian, tantu agora no iha futuru&#8221;, dehan Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusm\u00e3o, hafoin halo abertura ba Semin\u00e1riu &#8220;Dezafiu Jur\u00eddiku sira&nbsp;&nbsp;iha jestaun no utilizasaun tasi nian,\u201d, iha salaun Nobre MNEK, praia dos coqueiros, Tersa 25\/11.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne\u2019e, Timor-Leste nu\u2019udar nasaun \u00faniku CPLP nian ne\u2019eb\u00e9 lokaliza iha Sudeste Azi\u00e1tiku. Aleinde ne&#8217;e, foin lalais ne&#8217;e, ofisialmente Timor-Leste sai ona membru ba dala 11 ASEAN nian, momentu ida ne&#8217;eb\u00e9 konsidera hanesan ist\u00f3riku, la&#8217;\u00f3s de&#8217;it tanba hein tinan barak, maib\u00e9 m\u00f3s tanba preparasaun hosi instituisaun sira hosi Timor nia estadu ne&#8217;eb\u00e9 sei frajil.<\/p>\n\n\n\n<p>Ho integrasaun rejion\u00e1l ida-ne\u2019e, liu fali realizasaun ida hosi povu Timoroan, reprezenta oportunidade foun sira ba kooperasaun ekonomika no pol\u00edtika.No reprezenta m\u00f3s responsabilidade foun ba nasaun.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ida husi sira ne\u2019e, ne\u2019eb\u00e9 ami ho vontade asume, mak atu hametin prosimidade, amizade, no kooperasaun entre pa\u00eds sira Sudeste Azi\u00e1tiku nian no pa\u00eds sira komunidade nasaun&nbsp;&nbsp;ko\u2019alia lian Protug\u00e9sa (CPLP) nian. Maski iha dist\u00e1nsia jeogr\u00e1fika, relasaun ho CPLP \u00faniku no jenu\u00ednu, hakat liu fronteira sira no tasi. Ami nia ligasaun, liu fali abut iha lian kom\u00fan, bazeia ba solidariedade, val\u00f3r sira ne&#8217;eb\u00e9 fahe, no objetivu sira,\u201d nia subli\u00f1a.<\/p>\n\n\n\n<p>No ida ne&#8217;e nunka sai importante liu duk\u00e9 iha era ida&nbsp;&nbsp;ne&#8217;eb\u00e9&nbsp;&nbsp;moris ba, ne&#8217;eb\u00e9 marka ho inserteza sira, tensaun sira, no fragmentasaun iha nivel glob\u00e1l. Hodi foti tasi hanesan inspirasaun.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cHa&#8217;u hateten ba ita boot katak ita nia kooperasaun bele&nbsp;&nbsp;klean, maib\u00e9 hakmatek, no ambisiozu, maib\u00e9 konsistente. Tasi iha signifikadu espesi\u00e1l, ida ne&#8217;e reflete identidade, matrix kultur\u00e1l no sosi\u00e1l, no vizaun kona-ba dezenvolvimentu ekonomiku,\u201d nia afirma.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne\u2019e mak korrente ne\u2019eb\u00e9 liga mundu luz\u00f3fonu, hosi Atl\u00e1ntiku ba Oseanu \u00cdndiku ba Pas\u00edfiku. \u201cIta nia nasaun tasi ibun neen, ho sira ida idak nia espasu mar\u00edtimu, reprezenta liu 5% husi \u00e1rea mar\u00edtima glob\u00e1l iha soberania no jurisdisaun hosi estadu tasi ibun sira iha mundu tomak\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia explika iha pontu tolu ne\u2019eb\u00e9 merese tau atensaun no kompromisu maka Primeiru, soberania mar\u00edtima no rezolusaun fronteira nian, segundu, promosaun Ekonomia Azul ba dezenvolvimentu sustent\u00e1vel no datoluk maka oins\u00e1&nbsp;&nbsp;bele projeta liut\u00e1n vizaun estrat\u00e9jiku ba tasi.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha fatin hanesan&nbsp;Diret\u00f3r Interinu,&nbsp;&nbsp;Institutu Defeza Nasion\u00e1l Timor-Leste (IDN-TL), Nuno M. Corvelo de A, Sarmento, hatete,&nbsp;forum tasi nia nasaun CPLP ba dala lima ida ne&#8217;e nu&#8217;udar oportunidade di&#8217;ak ida ba Timor-Leste oins\u00e1 bele partilla esperi\u00e9nsia Timor nian kona-ba tasi ba nasaun CPLP hodi hamutuk f\u00f3 valorizadau ba tasi nian.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ohin loron ita reafirma tan, katak nu&#8217;udar uma fukun ida ne\u2019ebe mundu losofonia bele hanoin no valoriza Tasi (oceano). Forum ne&#8217;e asumi kedas propozitu akademiku ida ne\u2019ebe klaru no ambisioju, mak potensia set\u00f3r maritimu nasaun CPLP nian iha dominiu politiku, ekonomiku, sosi\u00e1l, kultural, sekuritariu n\u00e3o ambient\u00e1l, ne&#8217;ebe al\u00f1a ho estr\u00e1tejia tasi husi ita nia komunidade. Saida mai ita halo iha ne&#8217;e, iha tinan ba tinan, mak transforma ko\u00f1esimentu iha kooperasaun, no kooperasaun ba beneficius konkretus mai ita nia sociedade tomak,\u201d nia esplika.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne\u2019e husi semin\u00e1riu&nbsp;&nbsp;ida ne&#8217;e hamosu roteiru ida los trabalu imediatu, estruturadu iha eixus haat, ida mak&nbsp;&nbsp;sensibiliza, promove estudus estratejikus kona-ba espasus maritimus husi reasaun sira halo planu no ezekuta pilitikas maritima, intensifika interkambiu informasaun no partilla&nbsp;&nbsp;metodolojia, aperfeisoa organizasaun ba eventus no asoens hodi reforsa impaktu p\u00fabliku ba ajenda ida ne&#8217;e. Ho ida ne\u2019e ajenda ohin nian hamosu hodi konjuga perspetivas akademikas no operasionais, no hodi traduz ko\u00f1esimentu ba orientasaun pr\u00e1tika.<\/p>\n\n\n\n<p>Nune\u2019e mos Prezidente Plataforma Ose\u00e1nia Albino Campos, haktuir, tasi ne&#8217;e kestaun esensi\u00e1l ba nasaun ida nian tanba pursentu 80 atu garante ekonomia nasaun ne&#8217;e ninian rendimentu mai husi tasi.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Tanba ne\u2019e ita hotu tenke tau matan ba \u00e1rea jurudisaun tasi nian oins\u00e1 atu proteze tasi ho di&#8217;ak. Iha tempu ohin importante ba ita atu hatene jurudisaun tasi nian hodi bele defende&nbsp;&nbsp;no proteze tasi ho di&#8217;ak,\u201d nia dehan.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David da Costa Institutu Defeza Nasion\u00e1l Timor-Leste (IDN-TL) realiza semin\u00e1riu forum tasi nian ba dala-5 ho Pa\u00eds komunidade nasaun ko&#8217;alia lian portug\u00e9s (CPLP), hanesan sinal forte kona-ba kompromisu Timor-Leste nian atu hametin kooperasaun luz\u00f3fona no dezenvolvimentu sustent\u00e1vel iha espasu mar\u00edtimu kom\u00fan. Ho ida ne\u2019e Primeiru Ministru konsidera&nbsp;tasi maka fat\u00f3r indispensavel ida ba kreximentu ekonomiku [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":21796,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-21795","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21795","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21795"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21795\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":21797,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21795\/revisions\/21797"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21796"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21795"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21795"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21795"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}