{"id":21828,"date":"2025-12-01T20:59:14","date_gmt":"2025-12-01T11:59:14","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=21828"},"modified":"2025-12-01T20:59:17","modified_gmt":"2025-12-01T11:59:17","slug":"sosiedade-sivil-husu-lideransa-sira-tenke-hamutuk-atu-bele-konta-istoria-ho-loloos","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2025\/12\/01\/sosiedade-sivil-husu-lideransa-sira-tenke-hamutuk-atu-bele-konta-istoria-ho-loloos\/","title":{"rendered":"Sosiedade Sivil\u00a0\u00a0Husu Lideransa\u00a0\u00a0Sira Tenke Hamutuk\u00a0\u00a0Atu Bele Konta Ist\u00f3ria\u00a0\u00a0Ho Loloos"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Reportajen David&nbsp;&nbsp;da&nbsp;&nbsp;Costa&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Sosi\u00e9dade sivil husu lideransa sira iha Timor-Leste&nbsp;&nbsp;tenke hamutuk atu nune&#8217;e bele konta ist\u00f3ria Timor-Leste ne&#8217;e ho loos, ist\u00f3ria Timor-Leste ne&#8217;e hah\u00fa husi ne&#8217;e, hakotu husi ne&#8217;e, kontinua fali husi ne&#8217;e, maib\u00e9 sira se la hamutuk&nbsp;&nbsp;ida-idak&nbsp;&nbsp;konta rasik&nbsp;&nbsp;nia&nbsp;&nbsp;ist\u00f3ria sei la hanesan&nbsp;&nbsp;tanba sira sei odiu vingansa ba malu.<\/p>\n\n\n\n<p>Dosente Institute of Business (IOB), Antonio Soares Martins, hateten, haree iha lideransa sira ne&#8217;e sempre odiu vingansa ba malu, ne&#8217;e sente ladun konfortavel, tanba loloos ne&#8217;e sira labele halo nafatin hanesan ne&#8217;e. Tanba loloos ne&#8217;e tempu ona ba sira nune&#8217;e lideransa sira ne&#8217;e hamutuk atu konta&nbsp;&nbsp;ist\u00f3ria&nbsp;&nbsp;Timor-Leste&nbsp;&nbsp;ne&#8217;e&nbsp;&nbsp;ho loloos.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ita presiza l\u00edder sira hamutuk atu bele konta ist\u00f3ria ida ne&#8217;eb\u00e9 loloos, hakerek ist\u00f3ria ne&#8217;eb\u00e9 loos nune&#8217;e jerasaun foun sira bele konta ist\u00f3ria ne&#8217;e b\u00e1 iha jerasaun sira tuir mai ne&#8217;e di&#8217;ak. Sira hanesan fundad\u00f3r, sira hanesan istoriad\u00f3r halo ist\u00f3ria ne&#8217;eb\u00e9 loloos, atu ist\u00f3ria ne&#8217;e loos sira tenke hamutuk nune&#8217;e bele konta ist\u00f3ria ne&#8217;e katak ist\u00f3ria ne&#8217;e hah\u00fa husi ne&#8217;e, hakotu husi ne&#8217;e, kontinua fali husi ne&#8217;e,&#8221; dehan Dosente IOB, Antonio ba jornalista sira iha nia kna&#8217;ar fatin, Segunda 1\/12.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia argumenta, se la&#8217;e ida sira la hamutuk, ida konta ninian, entaun sempre la gosta ba malu ne&#8217;e sempre iha, ne&#8217;eb\u00e9 husu ba sira hamutuk nune&#8217;e bele konta ist\u00f3ria ne&#8217;eb\u00e9 loos, ist\u00f3ria ne&#8217;eb\u00e9 tuir nia dalan, hah\u00fa husi ne&#8217;eb\u00e9, hakotu iha ne&#8217;eb\u00e9 no kontinua iha ne&#8217;eb\u00e9, nune&#8217;e bele dehan ne&#8217;e ida de&#8217;it, hanoin maka dezenvolve rain Timor. Tanba presiza sira nia hamutuk no konta ist\u00f3ria ne&#8217;eb\u00e9 loloos, no momoos ba jerasaun foun sira.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Loloos ne&#8217;e ita nia Prezidente Rep\u00fablika Jos\u00e9 Ramos Horta mak hanesan dalan atu bele buka akomula l\u00edder sira ne&#8217;e hotu. Maib\u00e9 pelu kontrariu, Prezidente&nbsp;&nbsp;m\u00f3s asves hato&#8217;o deklarasaun balun di&#8217;ak, deklarasaun balun pro, deklarasaun balun kontra entaun oins\u00e1 mak bele akomula lider sira hotu, agora se mak iha bele fiar hatete buka l\u00edder sira ne&#8217;e hamutuk,&#8221; nia subli\u00f1a.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia esplika, anaunser, lider sira ne&#8217;eb\u00e9 hatene susar uitoan, loloos ne&#8217;e Prezidente Ramos-Horta nia hanesan premeadu Nobel da Pas nia mak buka lider sira ne&#8217;e hamutuk, hanoin hamutuk. Tanba, nasaun sira iha mundu, nia ko&#8217;alia rona, nusa mak ema sira ne&#8217;e nia ko&#8217;alia la rona, ne&#8217;e nia ko&#8217;alia labele rona tanba orsida pro, orsida kontra.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ne&#8217;e mak ita seidauk hatene, se mak bele husu atu halo mediasaun ba ita nia lideransa sira ne&#8217;e tur hamutuk. Ha&#8217;u hanoin ida-idak mai ho ninia argumentu ne&#8217;eb\u00e9 susar uitoan, anaunser sira rasik mak bele iha konsi\u00e9nsia bele buka malu, sira hanesan ne&#8217;e nafatin ha&#8217;u hanoin susar uitoan,&#8221; nia afirma.<\/p>\n\n\n\n<p>Maib\u00e9, husu nafatin Prezidente Ramos-Horta bele buka maneira oins\u00e1 mak atu bele akomula nafatin lideransa sira nune&#8217;e bele tur hamutuk bele konta ist\u00f3ria ida ne&#8217;eb\u00e9 loos, ist\u00f3ria momoos ba jerasaun foun sira. Atu nune&#8217;e jerasaun sira tuir mai ne&#8217;e bele halo buat di&#8217;ak, atu halo fali atividade ruma bele konta ist\u00f3ria saida mak iha ona, labele inventa ist\u00f3ria tuir sira nia hakarak.<\/p>\n\n\n\n<p>Nune&#8217;e&nbsp;&nbsp;m\u00f3s Vise Diret\u00f3r Asosiasaun Hak, Antonino de Limas hatete, ligadu ho pol\u00e9mika kona-ba ist\u00f3ria pasadu, sura liu-liu kona-ba fundad\u00f3r estadu, ist\u00f3ria barak ne&#8217;eb\u00e9 entre lider sira ida-idak mai ho nia ist\u00f3ria, tanba luta ne&#8217;e envolve ema barak.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ha&#8217;u hanoin inisitiva sira luta ba ukun rasik an ne&#8217;e m\u00f3s bele hah\u00fa husi grupu ki\u2019ik ida, la&#8217;\u00f3s ema ida, rua de&#8217;it, karik inisitiva ema ida, rua depois sira halibur malu sai grupu ida ho hanoin hanesan, mais depois ist\u00f3ria harii partidu to&#8217;o prosesu luta naruk sira naruk to&#8217;o okupasaun sira ne&#8217;e,&#8221; nia dehan.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia salienta, la&#8217;\u00f3s atu konta ist\u00f3ria saida de&#8217;it, la&#8217;e, prespetiva bele mai husi oi-oin, importante ne&#8217;e mak sira ne&#8217;eb\u00e9 moris hatuur ist\u00f3ria ne&#8217;e loloos, labele hatete ida, nia mak harii ida ne&#8217;e, no&nbsp;&nbsp;funda, maib\u00e9 hotu-hotu tenke hatete ho loloos. Ezemplu karik ligadu ho loron 28 Novembru proklamasaun unilater\u00e1l independensia ba tinan 50 ligadu ho fundad\u00f3r estadu buat sira ne&#8217;e hotu.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Entaun tenke hatete, inisitiva mai husi ne&#8217;eb\u00e9, depois ho konsensus, la&#8217;e, ita reko\u00f1ese envolve la&#8217;\u00f3s ema ida, rua de&#8217;it, tenke hatete ho loloos. Ha&#8217;u hanoin ne&#8217;e la&#8217;\u00f3s ba aut\u00f3r sira de&#8217;it mak konta la&#8217;e, tanba tempu la&#8217;o kleur ona tinan 50 prosesu sira to&#8217;o agora tinan 24 ukun an ne&#8217;e, restaurasaun independensia. Entaun presiza m\u00f3s akademiku sira halo estudu ist\u00f3ria nian, depois buka refer\u00e9nsia, dokumentu sira iha, nune&#8217;e bele ajuda esplika buat balun ho loloos,&#8221; nia subli\u00f1a.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia argumenta, agora ba lider sira, loos duni, sira tenke onestu hatete sira ninia envolvimentu iha parte ne&#8217;eb\u00e9, sira halo saida tenke duni hanesan ne&#8217;e. &#8220;Mai ita bainhira dei moris ne&#8217;e, ita tenke orgullu tanba sira bele hatete, ist\u00f3ria ne&#8217;e ho loloos&#8221;.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba&nbsp;&nbsp;propoin ba akademiku sira hanesan kampus sira bele foti inisiativa ruma, atu bolu aut\u00f3r sira organiza semin\u00e1riu ruma iha kampus, nune&#8217;e ko&#8217;alia no bele fahe informasaun ne&#8217;e ho loloos. Maib\u00e9, dala barak p\u00fabliku ne&#8217;e rona ist\u00f3ria tiha de&#8217;it, mais depois nia hatutan ne&#8217;e m\u00f3s halo tiha dis-informasaun iha ne&#8217;e. Lider ne&#8217;eb\u00e9 sei moris, husu ba sira atu ko&#8217;alia husi ida-idak nia parte, maib\u00e9 to&#8217;o ikus sei konklui katak saida mak sira hatete ne&#8217;e parte ne&#8217;eb\u00e9 loos.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne&#8217;e tenke reko\u00f1ese katak luta ne&#8217;e, luta ema barak envolve iha laran maib\u00e9 hah\u00fa ne&#8217;e sempre ema uitoan, ist\u00f3ria hanesan ne&#8217;e, labele lori dezenvolvimentu, agora iha ukun rasik an liu tiha hira depois julga fali sirkuntansia sira ne&#8217;eb\u00e9 ligadu ho pol\u00edtika agora depois atu taka ist\u00f3ria pasadu la&#8217;e. Maib\u00e9&nbsp;&nbsp;uluk nian saida mak akontese hanesan ne&#8217;e duni, ne&#8217;e tenke hatete hanesan ne&#8217;e, dala ruma hirak ne&#8217;eb\u00e9 uluk hamutuk funda ASDT depois transforma Fretilin, dala ruma sira balun iha dalan klaran fila an fali ka halai ses tiha ba fatin seluk.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Sira m\u00f3s tenke hatete, bele iha dalan klaran muda nia pozisaun maib\u00e9 ninia envolvimentu pasadu m\u00f3s ita sura nafatin, nune&#8217;e ita la halakon ist\u00f3ria aut\u00f3r sira nia envolvimentu ida ne&#8217;e mak importante,&#8221; nia konklui.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David&nbsp;&nbsp;da&nbsp;&nbsp;Costa&nbsp; Sosi\u00e9dade sivil husu lideransa sira iha Timor-Leste&nbsp;&nbsp;tenke hamutuk atu nune&#8217;e bele konta ist\u00f3ria Timor-Leste ne&#8217;e ho loos, ist\u00f3ria Timor-Leste ne&#8217;e hah\u00fa husi ne&#8217;e, hakotu husi ne&#8217;e, kontinua fali husi ne&#8217;e, maib\u00e9 sira se la hamutuk&nbsp;&nbsp;ida-idak&nbsp;&nbsp;konta rasik&nbsp;&nbsp;nia&nbsp;&nbsp;ist\u00f3ria sei la hanesan&nbsp;&nbsp;tanba sira sei odiu vingansa ba malu. Dosente Institute of Business (IOB), Antonio Soares Martins, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":21829,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-21828","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21828","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21828"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21828\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":21830,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21828\/revisions\/21830"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21829"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21828"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21828"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21828"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}