{"id":22216,"date":"2026-02-14T09:09:58","date_gmt":"2026-02-14T00:09:58","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=22216"},"modified":"2026-02-14T09:10:00","modified_gmt":"2026-02-14T00:10:00","slug":"abcid-realiza-dialogu-dijital-foku-artificial-intelligence-no-futuru-media-timor-leste","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2026\/02\/14\/abcid-realiza-dialogu-dijital-foku-artificial-intelligence-no-futuru-media-timor-leste\/","title":{"rendered":"ABCID Realiza Di\u00e1logu Dijit\u00e1l Foku Artificial Intelligence\u00a0\u00a0no Futuru Media Timor-Leste\u00a0"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Reportajen David da Costa&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Australian Broadcasting Corporation-International Development (ABC-ID),&nbsp;&nbsp;hamutuk ho Embaixada Austr\u00e1lia iha Timor-Leste, realiza di\u00e1logu Dijit\u00e1l Timor-Leste 2026,&nbsp;&nbsp;ho objetivu atu ko\u2019alia kona-ba situasaun atu\u00e1l media Timor-Leste nian, liga ho dezafiu no esperansa ba futuru iha transformasaun dijit\u00e1l glob\u00e1l nian.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Fiona Churchman husi Australian Broadcasting Corporation-International Development (ABC-ID), dehan, di\u00e1logu loron rua ne\u2019e sei foka liu ba reflesaun kona-ba kondisaun atu\u00e1l media nian iha&nbsp;&nbsp;Timor-Leste no pasu konkretu sira ne\u2019eb\u00e9 bele foti hodi garante kualidade not\u00edsia atu nune&#8217;e not\u00edsia sira to\u2019o ba p\u00fabliku ne&#8217;e&nbsp;&nbsp;bele kualidade nafatin.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ita hatene mundu m\u00eddia nian iha mudansa, ho AI, algoritmu sira, no plataforma dijit\u00e1l oioin, tanba ne&#8217;e jornalizmu ho kualidade tenki alkansa nafatin nia audi\u00e9nsia. Ami hakarak diskute saida maka media Timor-Leste nian bele kontrola no implementa hodi buras iha futuru&#8221;, dehan, Fiona Churchman ba jornalista sira iha Salaun Maubara Timor Plaza, sexta 13\/02.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia afirma, durante iha di\u00e1logu ne&#8217;e peritu oioin hosi Filipina, Indon\u00e9zia, no Austr\u00e1lia marka prezensa hodi fahe sira nian esperi\u00e9nsia&nbsp;&nbsp;kona-ba pr\u00e1tika di&#8217;ak liu iha sira nia nasaun ida-idak, inklui estrat\u00e9jia sira sustentabilidade neg\u00f3siu m\u00eddia nian, utilizasaun ferramenta dijit\u00e1l sira no AI iha sala redasaun sira, no protesaun seguransa dijit\u00e1l sira ba jornalista sira.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e9ritu sira ne&#8217;eb\u00e9 sai orad\u00f3r iha di\u00e1logu ne&#8217;e mak hanesan IKathryn Raymundo, ne&#8217;eb\u00e9 foku ba diskute monetizasaun no viabilidade neg\u00f3siu media nian, Craig McCosker ko&#8217;alia kona-ba utilizasaun AI iha sala redasaun sira, Andre Yuris ko&#8217;alia kona-ba seguransa dijit\u00e1l, no Mary-Louise Vince, ne&#8217;eb\u00e9 ko&#8217;alia kona-ba introdusaun jornalismu movel.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha fatin hanesan, Partisipante Prezidente Asosiasaun Jornalista Timor-Leste (AJTL), Zevonia Viera, mos hateten, treinamentu ne\u2019e hanesan oportunidade importante ida, liuliu ba joven jornalista sira iha era dijit\u00e1l. Tanba ida ne&#8217;e ajuda jornalista foinsa&#8217;e sira komprende kona-ba artifisi\u00e1l inteligente no analiza informasaun sira ne&#8217;ebe&nbsp;&nbsp;maka espalla iha publiku.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cIta iha ona era dijit\u00e1l tanba ne&#8217;e asuntu barak espalla iha m\u00eddia sosi\u00e1l no halo ema sai vulneravel, liuliu sira ne\u2019eb\u00e9 ho literasia dijit\u00e1l limitadu. Tanba ne&#8217;e, treinamentu ne\u2019e ajuda jornalista sira atu komprende kle\u2019an liut\u00e1n literasia AI, analiza informasaun ne\u2019eb\u00e9 sirkula, no f\u00f3 apoiu ba p\u00fabliku hodi hetan informasaun ne\u2019eb\u00e9 kredivel,\u201d nia dehan.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia salienta, kompriende utilizasaun ferramenta sira hanesan ChatGPT bele ajuda jornalista sira halo peskiza no estudu kazu bainhira prepara relat\u00f3riu ka not\u00edsia ruma.<\/p>\n\n\n\n<p>Nune&#8217;e mos Jornalista husi Agensia Tatoli, Arminda Fonseca, hateten,&nbsp;&nbsp;treinamentu ida ne\u2019e importante tebes ba jornalista sira hotu atu aprende kona-ba Artifisi\u00e1l Inteligente (AI) tanba ida ne&#8217;e bele ajuda jornalista sira hodi halo peskiza, verifika informasaun sira liu husi AI.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Hanesan jornalista ne\u2019ebe ativu hodi halo kobertura&nbsp;&nbsp;iha tereinu, ha&#8217;u kontente tebe-tebes partisipa iha treinamentu ida ne&#8217;e tanba liu husi treinamentu&nbsp;&nbsp;ida ne&#8217;e bele hasa\u2019e hau nia kapasidade di&#8217;ak liu tan kona-b\u00e1 AI nia, tanba ne&#8217;e&nbsp;&nbsp;bainhira hau aprende ha&#8217;u bele implementa iha ha&#8217;u nia servisu fatin,&#8221; dehan Arminda.<\/p>\n\n\n\n<p>Entertantu treinamentu ida ne&#8217;e, durante&nbsp;&nbsp;hala&#8217;o loron rua, hah\u00fa husi oin to&#8217;o aban, iha treinamentu ne&#8217;e halibur jornalista, edit\u00f3r sira, xefe redasaun, sira hodi diskute kona-ba utilizasaun intelij\u00e9nsia artifisi\u00e1l (IA), seguransa dijit\u00e1l, viabilidade neg\u00f3siu m\u00eddia nian, no kombate mis disinformasau.<\/p>\n\n\n\n<p>Aleinde diskusaun sira, atividade ne&#8217;e inklui m\u00f3s sesaun pr\u00e1tika sira kona-ba jornalizmu m\u00f3vel no halo mapa ba pasu sira tuir mai ba ind\u00fastria media nasion\u00e1l. Di\u00e1logu Dijit\u00e1l Timor-Leste nian hanesan parte ida hosi inisiativa rejion\u00e1l ABC International Development nian, ne&#8217;eb\u00e9 sei implementa iha nasaun ASEAN nian oioin to&#8217;o Ju\u00f1u 2026.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David da Costa&nbsp; Australian Broadcasting Corporation-International Development (ABC-ID),&nbsp;&nbsp;hamutuk ho Embaixada Austr\u00e1lia iha Timor-Leste, realiza di\u00e1logu Dijit\u00e1l Timor-Leste 2026,&nbsp;&nbsp;ho objetivu atu ko\u2019alia kona-ba situasaun atu\u00e1l media Timor-Leste nian, liga ho dezafiu no esperansa ba futuru iha transformasaun dijit\u00e1l glob\u00e1l nian.&nbsp; Fiona Churchman husi Australian Broadcasting Corporation-International Development (ABC-ID), dehan, di\u00e1logu loron rua ne\u2019e sei foka [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":22217,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-22216","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22216","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22216"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22216\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22218,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22216\/revisions\/22218"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/22217"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22216"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22216"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22216"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}