{"id":2262,"date":"2020-03-04T12:31:00","date_gmt":"2020-03-04T12:31:00","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=2262"},"modified":"2020-03-04T12:42:02","modified_gmt":"2020-03-04T12:42:02","slug":"untl-un-women-lansa-campus-seguro-francisco-zero-toleransia-ba-asediu-seksual-iha-campus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/03\/04\/untl-un-women-lansa-campus-seguro-francisco-zero-toleransia-ba-asediu-seksual-iha-campus\/","title":{"rendered":"UNTL &#038; UN Women Lansa Campus Seguro, Francisco: Zero Toleransia Ba Asediu Seksual Iha Campus"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportazen Zevonia Vieira <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>UN Women iha Timor-Leste ho Universidade Timor Lorosa\u2019e [UNTL] asina <em>Momerandum of Understanding<\/em> [MOU] no mos lansa programa konaba Campus Seguru.<\/p>\n\n\n\n<p>Relasiona ho kampanha konaba hapara violasaun hasoru feto no\nasediu seksual hasoru feto ho labarik feto, UN WOMEN iha atensaun ida atu\nhabelar programa konaba asegura feto no labarik feto sira atu dook hosi\nviolasaun seksual no asediu seksual. <\/p>\n\n\n\n<p>Ba Neon Metin Xefe UN Women iha Timor-Leste, <em>Sunita Caminha hateten <\/em>Iha tinan 4 nia\nlaran, iha movimentu ne\u2019ebe halao iha Timor-Leste, komesa hosi sosiadade civil\nhanesan organizasaun feto sira no mos funsaun publika sira, ne\u2019ebe hateten lae ba\nasediu seksual iha Ministeriu Publika, no agora ho UNTL hatudu ona katak iha\nona komprimisiu hodi bele hare konaba igualdade jeneru.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cUN WOMEN parseria ho UNTL buka atu suporta, oinsa atu kria\nkondisaun, bele kria movimentu hosi estudante, dosente sira no pesoal hotu, hodi\nkria kondiasaun prevene asedu sexual no promove relasaun ne\u2019ebe respeita feto\nno norma social ne\u2019ebe bele promove igualdade jeneru\u201d, esplika Sunita Caminha, iha\nsalaun auditorial UNTL, 04\/03<\/p>\n\n\n\n<p>Iha fatin hanesan Reitor Dr. Francisco Miguel Martins hatan ba Neon Metin relasiona ho programa Campus Seguru, Dr. Francisco hatan programa ida ne\u2019e importante tebes, hodi tau atensaun ba akademikus tomak, para atu labele violasaun seksual hasoru feto no asediu seksual, tanba prevene diak liu, duke kura.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cIta presiza halo kondisaun ida ne\u2019e, hosi ita nia an rasik, tanba ita hanoin katak UNTL hakiak hela joven sira ba futuru nasaun nian, sira mak sei sai lideransa nasaun iha futuru, sira mak sei sai operador ba prosesu dezenvolvimentu nasaun. Ita tenke koidadu atetudi moral fizikas sira, para sira bele sai lideransa iha futuru ne\u2019ebe diak ba komunidade sira, nasaun no mundu. Tanba ne\u2019e mak ita kria Campus Seguru ida ne\u2019e, hodi evita kestaun abuzu sexual, asalatus fizikus, atu nune campus iha klima ne\u2019ebe saudavel no zero toleransia ba asaltu seksual no asediu seksual\u201d,<\/em> esplika Retor UNTL.<\/p>\n\n\n\n<p>Karik presiza kria kurikulum konaba jeneru iha UNTL, hodi\nbele hasae konnsementu estundate universitariu sira? Ba Neon Metin Retor\nFrancisco hateten UNTL nudar instituisun akademika, atu dezenvolve siensia no\nteknolojia, ne\u2019ebe la taka dalan tanba UNTL mos iha centru de Jeneru ne\u2019ebe\nkria ona tinan lima liu ba no iha ona estudu de jeneru ne\u2019ebe sempre aprezenta\nliu hosi seminariu barak.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha hanoin hanesan hosi estudante &nbsp;Azita da Cruz Sarmento, Fakuldade Edukasuan, Departamentu\nLingua Inglesa iha UNTL katak programa campus seguru ne\u2019e importante tebes hodi\nimplementa iha UNTL atu nune\u2019e laiha tan akontese asediu seksual ne\u2019ebe\ndalabarak akontese. <\/p>\n\n\n\n<p>\u201c<em>Nudar estudante hau apresia tebes ho programa konba campus seguru, kooperasau entre UNTL ho UN WOMEN, programa ne\u2019ebe importante tanba sexual harassment akontese dala barak ona iha campus. Ida ne\u2019e vantajen diak mai ami atu bele tau atensaun\u201d,<\/em> tenik Azita iha Campus UNTL.<\/p>\n\n\n\n<p>Nudar estudante, ba Neon Metin Azita hateten sei esforu an\nhodi kolabora ho dosente sira, atu halo workshop hodi fahe informasaun ba\nestudante sira seluk konaba saida mak asediu seksual no oinsa atu kombate hahalok\nne\u2019e iha campus. <\/p>\n\n\n\n<p>Tuir relatoriu hosi UN Women hatudu katak as\u00e9diu seksual no\nforma seluk hosi violensia seksual kontra feto no labarik-feto sira &nbsp;iha fatin publiku nudar asuntu universal. <\/p>\n\n\n\n<p>Estudu Esplorat\u00f3riu foka ba suku Comoro (suku ida hosi suku 31 iha munis\u00edpiu Dili), ho populasaun ema na\u2019in 76.681 (feto 48%) no umakain 12.261.4 Suku ne\u2019e mak identifika bazeia ba an\u00e1lize anteri\u00f3r no advokas\u00eda liuhosi organizasaun feto sira-nian. Suku Comoro mak avansadu liu m\u00e9diu nasion\u00e1l sira relasiona ho edukasaun no soin umakain glob\u00e1l (anota hela katak an\u00e1lize soin intra-umakain nian mak la disponivel). Porezemplu, ita bele nota katak 96% hosi feto no mane entre idade tinan 15 no 24 iha Comoro mak alfabetizadu no liu 20% iha lisensiatura universit\u00e1riu, ne\u2019eb\u00e9 mak aas liu duk\u00e9 m\u00e9diu nasion\u00e1l. Ho konsiderasaun katak 19% hosi populasaun iha munis\u00edpiu Dili moris ho osan menus liu $1,90 ne\u2019eb\u00e9 mak li\u00f1a pobreza internasion\u00e1l5 iha tinan 2014, ita bele anota katak populasaun Comoro nian iha porsentu sas\u00e1n luxu aas liu duk\u00e9 nivel m\u00e9diu ba munis\u00edpiu Dili. <\/p>\n\n\n\n<p>Iha pais hotu-hotu, feto no labarik-feto sira esperiensia no\ntauk ba tipu violensia seksual iha fatin publiku sira, ne\u2019ebe hahu ho komentariu\nseksual no kaer isin ne\u2019ebe la ho hakarak, to\u2019o violasaun seksual no oho-ema\nrelasiona ho jeneru. <\/p>\n\n\n\n<p>Maske sira-nia esperiensia ne\u2019e espesifiku tuir kontestu,\nestrada, transporte publiku, fatin sira besik eskola, iha parke no jard\u00edn publiku,\nsentina publika, iha to\u2019os, iha merkadu, fatin kuru bee-moos mak fatin baibain\nne\u2019ebe mak asediu akontese iha pais oioin (iha situasaun urbanu, peri-urbanu,\nrur\u00e1l, konfl\u00edtu no p\u00f3s-konfl\u00edtu). <\/p>\n\n\n\n<p>Estudu Esplorat\u00f3riu ne\u2019e hetan katak asediu seksual (halo\navansu seksual ne\u2019ebe la hakarak ka engaja oinseluk iha pratika seksista ne\u2019ebe\nkauza sofrimentu mental ba v\u00edtima, lakon rendimentu, no seluk seluk tan) mak\nreko\u00f1ese tiha hanesan akontesimentu baibain iha Timor-Leste nia kapital Dili,\nho populasaun ema na\u2019in 277.279 iha tinan 2015 (48% feto). Notavelmente,\ndalabarak asediu seksual ne\u2019e mak la reko\u00f1ese nudar forma violensia kontra\nfeto, maske respondente sira fahe kedas ezemplu sira hosi tipu asediu seksual\noioin &nbsp;hanesan verb\u00e1l, jestu\/vizu\u00e1l, no\nf\u00edziku \u2013 kontra feto sira iha fatin p\u00fabliku. <\/p>\n\n\n\n<p>Insidente sira dalabarak simu de\u2019it nudar hahalok ne\u2019ebe\nantesipada, hamutuk ho fiar ne\u2019ebe la koalia katak feto sira tenke foti medida\nsira limita sira-nia mobilidade ka movimentu iha sidade laran, atu bele hamenus\nrisku as\u00e9diu. <\/p>\n\n\n\n<p>Feto siro hatene katak sira-nia fam\u00edlia rasik no komunidade\njer\u00e1l bele f\u00f3 sala ba sira, tanba sira-nia esperi\u00e9nsia as\u00e9diu ne\u2019e, ne\u2019eb\u00e9 mak\nkontinua loke dalan ba atitude f\u00f3-sala ba v\u00edtima no estigmatizasaun ba feto\nne\u2019eb\u00e9 hato\u2019o kesar. Iha tempu hanesan, reko\u00f1esimentu limitadu kona-ba as\u00e9diu\nseksu\u00e1l nu\u2019udar forma viol\u00e9nsia signifika katak dalabarak iha impunidade ba\ninsidente as\u00e9diu seksu\u00e1l iha fatin p\u00fabliku. Lakuna dadus signifikante hela\nhanesan bareira liut\u00e1n ba komprensaun no atu bale hat\u00e1n ba forma oioin hosi\nas\u00e9diu seksu\u00e1l iha fatin p\u00fabliku.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Zevonia Vieira UN Women iha Timor-Leste ho Universidade Timor Lorosa\u2019e [UNTL] asina Momerandum of Understanding [MOU] no mos lansa programa konaba Campus Seguru. Relasiona ho kampanha konaba hapara violasaun hasoru feto no asediu seksual hasoru feto ho labarik feto, UN WOMEN iha atensaun ida atu habelar programa konaba asegura feto no labarik feto sira [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2263,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-2262","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2262","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2262"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2262\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2266,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2262\/revisions\/2266"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2263"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2262"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2262"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2262"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}