{"id":22781,"date":"2026-04-27T12:08:11","date_gmt":"2026-04-27T03:08:11","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=22781"},"modified":"2026-04-30T12:09:08","modified_gmt":"2026-04-30T03:09:08","slug":"cnc-realiza-konferensia-sientifika-hodi-komemora-loron-revolusaun-dos-cravos-hodi-hariku-literatura-istoria","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2026\/04\/27\/cnc-realiza-konferensia-sientifika-hodi-komemora-loron-revolusaun-dos-cravos-hodi-hariku-literatura-istoria\/","title":{"rendered":"CNC realiza konferensia Sientifika hodi komemora loron revolusaun dos cravos, Hodi Hariku Literatura Istoria\u00a0"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Reportajen Estajiariu Qintiliana Guterres<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Centro Nasional Chega! Organiza konfereisnai sientifika hodi divulga no promove valores istoriku sira ba publiku ho aproximasaun sientifika, liu husi peskizador, akademista, no peritus sira mai fahe Sira nia perspetiva.<\/p>\n\n\n\n<p>Nune motiva mos peskizador no akademika Sira atu kontinua peskiza no hakerek hodi kontribui&nbsp;&nbsp;hariku liu tan literatura istoria Timor-Leste nian.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Iha seminariu ne\u2019e&nbsp;&nbsp;Antero Bendito da S. hateten&nbsp;&nbsp;loron ohin ita komemora 25 Abril iha 1974 revolusaun dos cravos. Loron 25 de Abril importante ba Portugal no Timor-Leste, liu-liu&nbsp;&nbsp;ba Ita Timor no mos nasaun Africano&nbsp;&nbsp;Sira. Tanba tempu uluk Portugues sira mak ukun ita. Entaun&nbsp;&nbsp;militar Portugues sira ne&#8217;ebe uluk funu iha Africa mai iha Timor. Sira mak inisia revolusaun 25 de Abril, militar Sira hadau&nbsp;&nbsp;poder hodi hakotu salazar Ema hanaran rejime fasista. Tanba ne&#8217;e mak hakarak halo reflesaun iha loron ida ne&#8217;e atu hanoin hikas saida mak akontese, oinsa akontese, nia implikasaun ba Timor, liu-liu failansu iha deskolonizasaun.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Iha momentu deskolonizasaun Failla iha prosesu ne&#8217;ebe Portugues sira ho nasoes Unidas implementa iha 1974-1975. Temporaria iha tempu ne&#8217;eba Portugues laiha interese ba Timor, tanba Sira nia preokupasaun ba Africano. Portugues nia ema sira ne&#8217;ebe sai husi Africano kuaze barak, Sira nia preokupasaun ba portugues nia ema Sira ne&#8217;ebe sai husi nasaun&nbsp;&nbsp;Afrikano duke tau matan ba Timor. Tanba Ita Timor ne&#8217;e iha faze tendensia ida katak Timor seidauk ukun-an. Sira ladun interese ba Timor atu deskoloniza.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Deskolonizasaun Failla tanba nasoens unidas hasa&#8217;e rezolusaun husu ba Portugues atu hala&#8217;o ninia obrigasaun hodi apoiu nasaun kolonizada sira. Maibe Portugal la iha interese, nasoens unidas hanoin katak Timor ne&#8217;e ba Portugal. Portugues Sira halo politika mak hanaran ukun kolonial &#8220;dividir para reinhar&#8221; katak fahe no kontinua ukun Timor. Aleinde ida ne&#8217;e, Timor oan sira kria prinsipiu ida hanaran Unitas katak unidade nasional, hamutuk ita bele kombate kolonializmu, Nia hatutan.<\/p>\n\n\n\n<p>Almerita Soares Gama hateten, nuudar juventude Timor oan husu ba parte relevantes Sira atu loke nafatin eventu Sira hanesan ne&#8217;e liu-liu istoria kona-ba Ita nia Rai, tanba jovem barak Mak seidauk hatene kona-ba istoria sira ne&#8217;ebe ita nia&nbsp;&nbsp;&nbsp;rai infrenta iha tinan hirak Liu ba. Aleinde Ida ne&#8217;e mos iha eskola Sira materia Kona ba istoria Timor nian no funu ne&#8217;ebe Ita Nia bei-ala sira infrenta iha tempu antiga.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Nia Afirma, objetivu konferensia ne&#8217;e mak atu garante katak povu Timor-Leste liu-liu jerasaun foun sira&nbsp;&nbsp;ne&#8217;ebe bele asesu no aprende valores istoriku Sira, hodi refleta ba realidade husi dimensaun transmisaun.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Estajiariu Qintiliana Guterres Centro Nasional Chega! Organiza konfereisnai sientifika hodi divulga no promove valores istoriku sira ba publiku ho aproximasaun sientifika, liu husi peskizador, akademista, no peritus sira mai fahe Sira nia perspetiva. Nune motiva mos peskizador no akademika Sira atu kontinua peskiza no hakerek hodi kontribui&nbsp;&nbsp;hariku liu tan literatura istoria Timor-Leste nian.&nbsp; Iha [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":22782,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-22781","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22781","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22781"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22781\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22783,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22781\/revisions\/22783"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/22782"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22781"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22781"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22781"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}