{"id":23050,"date":"2026-06-03T23:37:37","date_gmt":"2026-06-03T14:37:37","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=23050"},"modified":"2026-06-03T23:37:39","modified_gmt":"2026-06-03T14:37:39","slug":"depois-evikasaun-komunidade-aimutin-moris-iha-susar-no-inserteza","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2026\/06\/03\/depois-evikasaun-komunidade-aimutin-moris-iha-susar-no-inserteza\/","title":{"rendered":"Depois Evikasaun, Komunidade Aimutin Moris Iha Susar no Inserteza"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Reportajen David da Costa<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Komunidade afetadu husi evikasaun iha Postu Penal Aimutin, Suku Comoro, to\u2019o agora sei moris iha kondisaun dif\u00edsil no incerteza depois autoridade halo demolisaun ba sira nia uma. no komunidade balun sei hela iha lona okos no hasoru trauma, liuliu ba labarik sira ne\u2019eb\u00e9 tauk atu fila ba eskola.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Komunidade afetadu evikasaun iha postu penal Aimutin, Julina da Belo, hatete, momentu Ministeru Justisa hatun dezpaisu hidi hapara evikasaun ne\u2019e to\u2019o agora&nbsp;&nbsp;laiha klarefikasaun no kontinuasaun. Bainhira tempu udan komunidade sira moris deit iha bee leten, tanba uma sira governu halo rahun hotu ona.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cIha ne\u2019eba ami nafatin tur iha bee leten, iha presaun boot nafatin mai ami, ba ami nia oan sira, to\u2019o agora labarik sira tauk atu ba eskola,\u201d dehan komunidade postu penal Aimutin Juliana ho emosaun bainhira halo koferensia Imprensa iha Sede Sekretaria Rede ba Rai, Kuarta 3\/06.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ho emosional nia konta tan, nia oan sira dehan&nbsp;bainhira sira ba eskola autoridade sira mai halo demolisaun ba sira nia uma, sira buka familia ka inan aman iha ne\u2019eb\u00e9, labarik sira nia trauma sei iha.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cHau nia oan&nbsp;sira dehan hanesan ne\u2019e, ama ami ba eskola maka sira mai soru tiha uma, ama sira ami la hetan halo nusa,\u201d nia afirma.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tanba ne\u2019e&nbsp;&nbsp;husu ba&nbsp;&nbsp;Ministeriu Justisa karik bele&nbsp;&nbsp;halo klarefikasaun&nbsp;&nbsp;ne\u2019ebe maka loos no justu ba komunikade afetadu nia&nbsp;&nbsp;direitu ida ne\u2019e. Se igovernu sira maka nonok deit hanesan ne\u2019e halo komunidade sira duvida liu tan.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Maske uma balun hetan ona demolisaun, sira seidauk husik \u00e1rea ne\u2019e no kontinua hela iha lona okos, hein klarifikasaun no solusaun ne\u2019eb\u00e9 justu husi autoridade sira kona-ba sira nia situasaun.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cTanba to\u2019o ohin loron ami la hakmatek iha mai nia&nbsp;&nbsp;fatin, maske uma balun imi dudu hotu tiha ona, ami nafatin iha lona okos hodi hein imi nia kalrefikasaun loos ne\u2019ebe ba ami,\u201d nia espresa ho emosional tebes.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Komunidade sira la komprende lei hanesan autoridade sira, maib\u00e9 husu ba desis\u00f3r sira atu halo desizaun ho loloos no justu, tanba rai ne\u2019e sosa ho ruin ho raan ne\u2019ebe labele halimar fali.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cAmi povu ami la hatene lei, ita boot sira hatene lei muintu ben, buat sira ne\u2019e halo ho loloos, tanba rai ne\u2019e lulik, rai ne\u2019e lori ran ho ruin maka sosa, tuur iha ne\u2019eba halo dezisaun ne\u2019ebe loos,\u201d nia alerta ho emosional.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tanba ne\u2019e, fatin ne\u2019ebe komunidade sira&nbsp;&nbsp;hela ba ne\u2019e, uma no plantasaun ne\u2019ebe governu estraga ne\u2019e, la\u2019os husi governu nia kosar been, maib\u00e9 ne\u2019e ema&nbsp;&nbsp;agrikultura ne\u2019e la\u2019os servisu iha kantor bo-boot maka halo ida ne\u2019e.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha fatin hanesan komunidade afetadu Aimutin Nelson da Costa Coreia,&nbsp;&nbsp;hatete, governu ba hasai hotu aihun boot sira iha ne\u2019eba, maib\u00e9 sira la hatene katak aihoris sira iha ne\u2019eba ne\u2019e maka f\u00f3 okjigenu ba ema.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cHau ho Hau nia oan sira moras hotu, tanba lor-loron hela iha lona okos ne\u2019ebe rai rahun kona moras hotu. Tanba aihun boboot sira ne\u2019eba ne\u2019e buatomak sira ba dudu tetuk hotu tiha, sira la hatene katak ai ne\u2019e fo okjigenu, sidade Dili ne\u2019e presiza buat sira ne\u2019e maib\u00e9 sira ba halo tetuk tiha,\u201d nia dehan.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Komunidade kritika atitude estadu ne\u2019eb\u00e9 mai ho aparellu no autoridade estadu hodi halo evikasaun, maib\u00e9 depois husu komunidade atu ko\u2019alia rasik ho Loja Lider kona-ba kompensasaun. Sira konsidera atitude ne\u2019e la klaru tanba estadu mak lidera prosesu, maib\u00e9 depois transfere responsabilidade ba parte seluk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cSira mai ho aparellu esatdu, husi oin dudu ho estadu, iha oin la\u2019o ba ami dehan imi hakarak hetan osan ba ko\u2019alia ho Lider, sa estadu ida maka hanesan nene\u2019e, mai ho aparellu estadu hatete mai ami ba hasoru&nbsp;&nbsp;Lider&nbsp;&nbsp;para simu osan,\u201d nia hatete.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>F\u00f3 indiminizasaun ba komunidade Afetadu Aimutin ne\u2019e Governu&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Parte legal rede ba rai (RbR) Olivio Barros hatete, kona-ba indiminizasun ba komunidade afetadu sira ne\u2019e nia prosesu haketak. Prosesu&nbsp;&nbsp;judisial ninia disputa entre kompa\u00f1a ho komunidade sira lori malu ba Tribunal,&nbsp;&nbsp;komunidade dehan sira nian no kompa\u00f1a dehan sira nian. Maib\u00e9 dezisaun Tribunal kalaru ona katak komunidade ho kompa\u00f1a la hetan hotu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Entaun iha parte rua ninia intendimentu antes inisiu prosesu ida la\u2019o sira&nbsp;&nbsp;ba to\u2019o Tribunal, entre sira ko\u2019alia ba malu atu indimizamalu ne\u2019e la iha relasaun ho despesiu administrativu ba komunidade Aimutin ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cMaib\u00e9 liga ba sira nia direitu indiminizasaun, direitu ba renvolsu ba iha sira prezuisu sira agora nene\u2019e,&nbsp;&nbsp;obrigasaun ita nia estadu nian, tanba hatur ona iha lei sira ne\u2019e hotu maka lei rejime espesila no expropriasaun,\u201d nia dehan.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cSe estadu presiza espasu ida ne\u2019e para ba iha interse publiku ninia karik ita nia lei expropriasaun f\u00f3 dalan, bele foti ida ne\u2019e&nbsp;&nbsp;husi ita nia sidadun sira, mas tenke justifika lai, prosesu sei iha, la\u2019os ba dudu deit iha dader ida ne\u2019e lae,\u201d nia dehan.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Maib\u00e9 tenke liu husi levantamentu kadastrais para atu hatene ema hira maka hela iha ne\u2019eb\u00e1 no uma kain hira, rai ne\u2019e medida hira, no rai ne\u2019e ema hela kleur ona iha ne\u2019e karik ida ne\u2019e estadu halo ka lae.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tanba ne\u2019e maka Rede ba Rai sempre husu estadu aplika tuir prosedimentu lei hatur ne\u2019e karik, laiha polemika hanesan ne\u2019e, komunidade sira mos la presiza hakilar ninia governante sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Entertantu iha loron 12 maiu 2026 ne\u2019e,&nbsp;&nbsp;governu halo despezu administrativu&nbsp;&nbsp;iha postu penal Aimutin, suku Comoro, postu administratuvu Don Alexo Dili ne\u2019e afeita ba komunidade uma kain hamutuk 52 iha Aimutin.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David da Costa Komunidade afetadu husi evikasaun iha Postu Penal Aimutin, Suku Comoro, to\u2019o agora sei moris iha kondisaun dif\u00edsil no incerteza depois autoridade halo demolisaun ba sira nia uma. no komunidade balun sei hela iha lona okos no hasoru trauma, liuliu ba labarik sira ne\u2019eb\u00e9 tauk atu fila ba eskola. Komunidade afetadu evikasaun [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":23051,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-23050","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23050","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=23050"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23050\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":23052,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/23050\/revisions\/23052"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/23051"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=23050"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=23050"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=23050"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}