{"id":2634,"date":"2020-03-29T03:13:09","date_gmt":"2020-03-29T03:13:09","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=2634"},"modified":"2020-03-29T03:13:14","modified_gmt":"2020-03-29T03:13:14","slug":"ema-kik-nia-rendementu-diaria-afetadu-estadu-emergensia-la-sensivel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/03\/29\/ema-kik-nia-rendementu-diaria-afetadu-estadu-emergensia-la-sensivel\/","title":{"rendered":"Ema Kik Nia Rendementu Diaria Afetadu, Estadu Emergensia La Sensivel"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportazen Zevonia Vieira<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Iha estadu emerjensia ema sira mak manan osan fulan bele laran metin tanba iha rendementu fixu. Ne\u2019e la hanesan ba ema kik sira mak depende ba rendementu diaria. Situasaun estadu emerjensia halo sira tenke kesi kabun uituan, iha tempu hanesan tenke hases an hosi moras hadaet virus corona. <\/p>\n\n\n\n<p>Pontu importante ida hosi estadu emerjensia mak hatete katak\ntransporte publik sira sei para total no la halo movimentu. Sufer taxi no\nmikrolet sira hetan efeitu bo\u2019ot tebes hosi desizaun ida ne\u2019e. Fabio Salsinha,\ndesidi ona atu halo tuir estadu nia desizaun maibe preokupa ho familia nia\nmoris.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cBainhira hau halai taxi hau bele hetan netik osan uituan hodi lori ba uma. Hau la iha rendementu fulan-fulan, ami nia moris depende ba osan mak ami hetan hosi lori taxi nia lor-loron,\u201d <\/em>Fabio sufer taxi hatete.<\/p>\n\n\n\n<p>Bainhira husu katak karik bele poupa osan hodi auguenta ba fulan ida nia laran? Fabio hateten, <em>\u201cpoupa oinsa? Ita hetan barak mak ita rai hodi poupa. Halai taxi ne\u2019e ita hetan osan kada loron, mais ita la halai ona oinsa mak ita hetan osan no poupa. Oinsa ami atu selu listrik, no sosa presija oan nian lor-loron.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Saida mak akontese ba Fabio sei akontese mos ba sufer\nmikrolet, no sufer angguna sira. Bainhira sira la halo operasaun signifika\nkorente valor ida iha ekonomia kotu. Tanba toos nain sira depende ba transporte\npublik hodi lori sira nia produtu ba merkadu. Faan nain sira depende ba produtu\nsira mak tama iha merkadu hodi bele faan tutan.<\/p>\n\n\n\n<p>Jony ho Moises mak faan nain 2 ne\u2019ebe faan produtu sira mak lori hosi toos nain sira. Sira nain 2 la hatene katak iha estadu emerjensia negosiante ambulante sira bele halo atividade, maibe tenke fase liman no tau maskra. Estadu halo ida ne\u2019e hodi bele prevende ema hosi moras hadaet Virus Corona. Maibe estadu emerjensia sei lori todan sosial no ekonomia ba povo kik sira. Jony ho Moises, faan modo ho karosa (gerobak), preokupa tanba karik sira sei la hetan rendementu naton hodi hatutan sira nia moris. <\/p>\n\n\n\n<p>Neon Metin dada lia ho Jony no Moises, joven rua ne\u2019e hodi ida 21, loron-loron ho sira nia gerobak faan modo, hodi tama sai bairo, atu ema bele sosa sira nia modo ba han meudia no kalan nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Musika ne\u2019ebe akompanha sira nia gerobak, halo sira sente la koleng, tanba bele halibur sira hodi faan sira nia modo. Iha loron 28 Marsu, bainhira estadu emerjensia hahu implementa ona, Jony ho Moises dudu sira nia gerobak ho musika hosi Indonesia ho titlu <em>\u201cEntah Apa Yang Merasuki Ku\u201d <\/em>halo ema sira iha bairo laran sai mai hodi hola sira nia modo.<\/p>\n\n\n\n<p>Ba Neon Metin Jony hateten karik ohin loron ikus ba ami faan\nmodo, tanba la hatene governu sei bandu ka lae atu labele faan modo durante\nestadu emerjensia.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cAmi lahatene oinsa mak ami selu ami nian kos, tanba fulan-fulan hau tenke selu $50.00, se fulan ne\u2019e mak hau la selu, karik kos naen bele haruka hau sai. Hau preokupa ho hau nia kondisaun\u201d, <\/em>tenik Jony ho oin la kontente, iha bairo perumnas, 28\/03.<\/p>\n\n\n\n<p>Hanoin hanesan mos hosi Moises ne\u2019ebe dudu gerobak hamutuk\nho Jony, ba Neon Metin Moises hateten, kada loron hetan $70.00 to\u2019o $100.00\nmaibe ohin loron ba oin karik labele hetan ona osan.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cAmi nia rendimentu sei menus tanba labele faan ona modo iha situasaun hanesan ne\u2019e, hau ho Jony hela hamutuk iha kos, ami lahatene oinsa mak bele selu kos no ami mos presiza sosa buat ruma hodi han loron-loron\u201d, <\/em>tenik Moises<\/p>\n\n\n\n<p>Moises ho Jony mai hosi Bobonaru, sira nain rua mai Dili\nhodi hatutan moris, tanba iha Dili sira sente fasil liu atu hetan osan. Maske\nla barak maibe bele ajuda netik sira nia moris. Sira nain rua labele kontinua\neskola hanesan joven sira seluk iha nivel superior, tanba sira laiha kbiit hodi\nhatutan sira nia estudu.<\/p>\n\n\n\n<p>Bainhira Neon Metin husu tuir imi akompanha informasaun konaba virus Corona ne\u2019ebe agora daet ona iha Timor? Sira hatan ho hamnasa, <em>\u201cami hatene Corona agora iha Timor, tanba ida ne\u2019e mak governu haruka ita hela iha uma deit\u201d. <\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Jony ho Moises hateten ida ne\u2019e mak sira nia modo ikus faan\niha loron ohin, la hatene bainhira mak bele kontinua faan, ho oin hamansa Jony\nho Moises simu osan hosi inan sira ne\u2019ebe hola hela modo mutin, balun tomate no\nmodo tahan sira seluk. Jony ho Moises sura nia osan, sira hetan $40.00 no sira\ntenke lao fila ona ba Matadoru, ho akompanha musika ho titlu \u201cEntah Apa Yang\nMerasuki Ku\u201d. Sira nain rua la hatene informasaun katak iha estadu emerjensia\nsira bele faan sasan maibe presija fase liman bebeik no uza maskra. <\/p>\n\n\n\n<p>Modo ne\u2019ebe Jony ho Moises faan mai hosi toos nain sira.\nLoron ida iha tempu emerjensia laran, karik sira sei la hetan modo hosi toos\nnain sira. Toos nain sira presija transporte publik hodi lori sira nia modo ba\nfaan, maibe agora sira labele halo ida ne\u2019e, tanba transporte publik bandu ona\natu lao durante tempu estadu emerjensia. <\/p>\n\n\n\n<p>Ekonomia ema kik sira iha rai laran la depende ba\nimportasaun sasan. Sira faan saida mak sira hetan hosi toos nain sira. Ne\u2019e\ndiferente ho ekonomia klase mediu no elit sira nian, tanba sira halo bisnis\nbainhira sira mos manan hela osan fulan hosi governo, ka iha bisnis bo\u2019ot ho\nrendementu bo\u2019ot. <\/p>\n\n\n\n<p>Durante ne\u2019e trabalhador setor publiku no mos trabalador sira servisu iha setor infraestrutura\nnian mak hetan benefisiu hosi kreximentu ekonomia. Setor ne\u2019ebe populasaun\nbarak liu buka moris ladun hetan benefisiu. Ho estadu emerjensia trabalhador\nsira mak serbisu iha setor infraestrutura mos sei hetan efeitu. <\/p>\n\n\n\n<p>Oxfam\nTimor-Leste, no mos organizasaun naun-governamental sira seluk, halo advokasia\nhodi dudu estadu atu hili promove ekonomia produtivu mak bele fo benefisiu ba komunidade\nkiak sira iha \u00e1rea rur\u00e1l.\nIda ne\u2019e atu promove kreximentu inkluzivu, ne\u2019ebe f\u00f3 benef\u00edsiu m\u00f3s ba set\u00f3r\nsira husi komunidade ne&#8217;eb\u00e9 tradisionalmente marjinalizada, hanesan feto sira, no ema ho defisi\u00e9nsia.\nMaibe ho situasaun estadu emerjensia kreximentu inklusivu sei dook liutan hosi\nrealidade. <\/p>\n\n\n\n<p>Ema avalia pobreza\nkonsumu ho sukat osan hira mak\numa-kain ida man\u00e1n iha loron ida nia laran, ho standard Banku Mundiak nian ho\nfolin $1.50 kada ema. Iha serteza katak iha estadu emerjensia ema barak mak sei\nhetan menus liu ida ne\u2019e, liliu familia hosi sufer transporte publik, faan modo\nho gerobak, no mos toos nain sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Neon Metin\nobserva katak iha posibilidade boot ba lakuna entre kiak ho riku atu luan\nliutan bainhira situasaun estadu emerjensia termina. Sira mak halo atividade\nekonomia kik sira agora dadaun tenke suspende sira nia atividade, nune\u2019e rendementu\nmos sei menus ba sira. Maibe sira ne\u2019ebe iha rendementu estavel sei ladun sente\nida ne\u2019e.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Zevonia Vieira Iha estadu emerjensia ema sira mak manan osan fulan bele laran metin tanba iha rendementu fixu. Ne\u2019e la hanesan ba ema kik sira mak depende ba rendementu diaria. Situasaun estadu emerjensia halo sira tenke kesi kabun uituan, iha tempu hanesan tenke hases an hosi moras hadaet virus corona. Pontu importante ida hosi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2635,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-2634","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2634","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2634"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2634\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2636,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2634\/revisions\/2636"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2635"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2634"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2634"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2634"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}