{"id":2678,"date":"2020-04-01T04:21:25","date_gmt":"2020-04-01T04:21:25","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=2678"},"modified":"2020-04-01T04:21:27","modified_gmt":"2020-04-01T04:21:27","slug":"oxfam-lansa-avaliasaun-agrikultura-fernando-situasaun-covid-19-investe-liutan-iha-agrikultura","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/04\/01\/oxfam-lansa-avaliasaun-agrikultura-fernando-situasaun-covid-19-investe-liutan-iha-agrikultura\/","title":{"rendered":"Oxfam Lansa Avaliasaun Agrikultura, Fernando: Situasaun Covid-19, Investe Liutan Iha Agrikultura"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportazen Zevonia Vieira<\/em><\/strong> <\/p>\n\n\n\n<p>Oxfam Timor-Leste lansa relatoriu konaba avaliasaun ba setor agrikultura nian iha Timor-Leste. Peskiza ne\u2019ebe Oxfam mak halo hetan katak dezafiu sira ne\u2019ebe mak agrikultor sira hasoru hanesan asesu ba merkadu hodi faan sira nia produtu, materiais servisu la sufisiente no difikuldade asesu ba bee irigasaun. Investe iha area hirak ne\u2019e sei haburas liutan servisu agrikultura no bele kontribui ba hamenus kiak.<\/p>\n\n\n\n<p>Impaktu ne\u2019ebe agrikultor sira hasoru hetan problema boot\nliu bainhira virus Corona ne\u2019ebe daet to\u2019o mai Timor no dezastre naturais ne\u2019ebe\nakontese, Oxfam nia Jestor Senior ba Programa Parseria no Influensia nian,\nFernando da Costa hateten, situasaun COVID-19 ho dezastre naturais mak akontese foin dadaun, hatudu momoos\nkatak iha duni importansia bo\u2019ot atu diversifika Timor-Leste nia ekonomia, liu\nhosi dezenvolve ho diak setor responde, antes husu tulun hosi nasaun seluk.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cSituasaun impasse politika,\ndezastre naturais mak akontese dadaun no COVID-19 fo efeitu bo\u2019ot ba ema hotu\nnia moris. Iha situasaun hanesan ne\u2019e agrikultor sira, feto no ema ho\ndefisiensia mak hetan efeitu liu. Relatoriu peskija hatudu katak maski feto nia\npartisipasuan iha atividade agrikola aas maibe sira la iha desizaun ba rendementu\nmak hetan, feto sira produs uituan liu, sira ladun hetan apoio materiais, no\nsira hasoru risku bainhira atu faan sira nia produtu iha merkadu tanba\nasesibilidade ba merkadu no seguransa,\u201d Oxfam nia Jestor Senior ba Programa\nParseria no Influensia nian, Fernando da Costa hateten, 01\/04<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Relatoriu Avaliasaun Agrikola Oxfam nian nota katak dezenvolvimentu\nekonomia mak lao dadaun, seidauk fo atensaun bo\u2019ot ba partisipasaun feto no ema\nho defisiensia iha dezenvolvimentu agrikultura. Feto sira iha munisipiu, no\nfeto no mane ho defisi\u00e9nsia kiak liu kompara ho sira-nia vizinu ne\u2019eb\u00e9 la moris\nho defisi\u00e9nsia. Relatoriu ne\u2019e mos hetan katak susar atu asesu ba merkadu hodi\nfaan sira nia produtu, materiais servisu la sufisiente no difikuldade asesu ba\nbee irigasaun mak sai nudar dezafiu ba agrikultor sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha relatoriu peskiza Oxfam nian mensiona katak Grup Feto Ortikultura\nida iha Viqueque hateten katak sira kuda barak maibe difisil ba sira atu hetan\nosan hosi sira nia produtu.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cAmi kuda barak maib\u00e9 difisil ba ami atu hetan osan husi ami nia produtu\nne\u2019e; ami laiha asesu ba merkadu tanba kondisaun estrada ne\u2019eb\u00e9 aat no laiha\ntrasporte publiku iha suku ida-ne\u2019e. Iha suku ne\u2019e rasik m\u00f3s laiha merkadu ruma\ninklui lokal. Ami dook husi Viqueque, nune\u2019e aminia modo sira ne\u2019e ba konsumu\niha uma laran de\u2019it, balun ami han no balun ami f\u00f3 han fahi,\u201d Lider Grupo Feto\nOrtikultura ida iha Viqueque expresa iha relatoriu laran.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Iha rezultadu peskiza Oxfam halo entrevista mosh\no Grupu Ortikultura ida hosi Oecusee. Lider grupu Ortikultura ida Oecusee\nhateten bainhira sira kolleta, sira faan deit ba iha komunidade sira.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cBainhira ami kolleta, ami faan besik de\u2019it ba iha komunidade sira. Ami\ntriste loos tanba ami produs modo organiku maibe laiha konsumidor. Ami presiza\nema ida atu liga ami ho konsumidor sira, maib\u00e9 nunka akontese.\u201d <\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Liu hosi konferensia imprensa Fernando da\nCosta mos hateten, iha hanoin hanesan hosi ofisial Ministeiru Agrikultura e Pescas\nkatak agrikultor sira iha produsaun no kuandu iha demanda husi merkadu, klaru\nkatak sira sei iha inisiativa hodi hasae kualidade no kuantidade produsaun.\nMaib\u00e9 iha realidade laiha merkadu, oinsa atu husu agrikultor sira hodi hasae\nsira-nia produsaun? Sira so bele lori produtu ne\u2019e ba iha merkadu local, Oinsa\nita bele aporxima joven sira atu envolve iha agrikultura, bainhira sira labele\nhalo osan tanba laiha merkadu.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Hosi relatoriu ne\u2019e Oxfam rekomenda atu governu muda nia foku\ninvestimentu husi konstrusaun estrada prinsipal sira, ba hadi\u2019ak dalan no\nestrada ne\u2019eb\u00e9 liga agrikultor ba merkadu. konsidera inisiativa ne\u2019eb\u00e9 sei\nhasae disponibilidade transporte publiku ba agrikultor-vendedor sira ne\u2019eb\u00e9\nbuka atu faan sira-nia produtu iha merkadu. Hasa\u2019e fornesimentu bee ba\nirigasaun nian, liuliu esplora potensia sistema irigasaun ne\u2019eb\u00e9 ladepende ba\nbee iha rai leten, maib\u00e9 esplora bee iha rai okos; promove operasaun no\nmanutensaun ba sistema irigasaun ne\u2019eb\u00e9 iha ona.&nbsp; <\/p>\n\n\n\n<p>Oxfam fiar katak bainhira iha dezenvolvimentu agrikultura ida inklusivu\nbele lori kresimentu ekonomia ne\u2019eb\u00e9 inkluzivu no f\u00f3 impaktu direta ba redusaun\npobreza iha nasaun ne\u2019e. Dezenpe\u00f1u di\u2019ak husi set\u00f3r agrikultura nian m\u00f3s bele\nlori seguransa ai-han no nutrisaun di\u2019ak iha nasaun ne\u2019e. Iha Timor-Leste\npopulasaun 24.9% mak hetan mal-nutrisaun, labarik 48.6%, taxa ida ne\u2019e\ninternasionalmente aas.<\/p>\n\n\n\n<p>Liu hosi Oxfam nia programa Hadalan Lian ba Governasaun Diak, sei lori\nhamutuk lian inklusivu no lian oioin atu bele tau matan no influensia pulitika\npublik, liliu ba asuntu sira mak relasiona ho dezenvolvimentu agrikultura no\nekonomia. Programa\nne\u2019e sei implementa iha tinan rua nia laran ho suporta fundu hosi Governu\nAustralia liu hosi Governance for Development [GfD] program.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Zevonia Vieira Oxfam Timor-Leste lansa relatoriu konaba avaliasaun ba setor agrikultura nian iha Timor-Leste. Peskiza ne\u2019ebe Oxfam mak halo hetan katak dezafiu sira ne\u2019ebe mak agrikultor sira hasoru hanesan asesu ba merkadu hodi faan sira nia produtu, materiais servisu la sufisiente no difikuldade asesu ba bee irigasaun. Investe iha area hirak ne\u2019e sei haburas [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2679,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-2678","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2678","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2678"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2678\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5658,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2678\/revisions\/5658"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2679"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2678"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2678"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2678"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}