{"id":2724,"date":"2020-04-03T16:04:26","date_gmt":"2020-04-03T16:04:26","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=2724"},"modified":"2020-04-03T16:10:06","modified_gmt":"2020-04-03T16:10:06","slug":"inundasaun-foin-lalais-ema-ho-difisiensia-mak-vulneravel-liu-hasoru-dezastre","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/04\/03\/inundasaun-foin-lalais-ema-ho-difisiensia-mak-vulneravel-liu-hasoru-dezastre\/","title":{"rendered":"Inundasaun Foin Lalais, Ema ho Difisiensia Mak Vulneravel Liu Hasoru Dezastre"},"content":{"rendered":"\n<p><em><strong>Reportazen Santina Lucia da Costa <\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Dezastre hanesan fenomena ida ne\u2019eb\u00e9 mak mosu, laiha mensajen no nia perturbasaun ne\u2019eb\u00e9 mak grave hasoru funsionamentu komunidade, ba iha kualker eskalaun konsikuensia husi eventu ne\u2019eb\u00e9 mak iha interaksaun ho situasaun exposisaun, vulnerabilidade no kapasidade ne\u2019eb\u00e9 hamosu estragu no impaktu bele kona liu ba Ema, Material, Ekonomia no Ambiente.<\/p>\n\n\n\n<p>Organizasaun Ra\u2019es\nHadomi Timor Oan [RHTO] hamutuk ho Oxfam Intenasional Timor-Leste halo assessment,\ndepois de inundasaun hosi 14-16 Marsu, iha Suku Bairo Pite no Vila Verde. Hosi asesmentu\nne\u2019e hetan katak Ema ho Defisi\u00e9nsia sira hasoru dezafiu oioin iha situasaun dezastre, liu-liu I]inundasaun\nne\u2019eb\u00e9 mak foin dau-daun akontese iha loron <strong>13\/03\/2020<\/strong>.&nbsp;&nbsp; <\/p>\n\n\n\n<p>Liu hosi statement imprensa\nRHTO deklara katak hosi Sekretaria Estadu Portesaun Civil ninia funsionariu sira seidauk iha kapasidade naton kona Redusaun\nRisku Dezastre Inkluzaun Defisi\u00e9nsia.<\/p>\n\n\n\n<p>RHTO haktuir katak iha\nMunisipiu Dili Ema ho Defisiensia, ne\u2019ebe mak iha deversidade oioin hanesan\nDefisi\u00e9nsia Fiziku, Matan, Intelektual, Psikososial, Komunikasaun [rona no koalia) hetan\ndiskriminasaun husi familia, abandona, laiha oportunidade hodi asesu ba\ninformasaun no lahetan igualidade iha familia laran. Alende ne\u2019e Ema ho\nDefisiensia barak mak&nbsp; seidauk asesu ba\nBee no\nSaniamentu hanesan iha uma no fatin publiku, tanba fasilidade sira la tuir padraun universal.<\/p>\n\n\n\n<p>Munisipiu Dili,\nAutoridade Munisipiu sira mos seidauk iha ko\u00f1esementu naton kona-ba asuntu Ema\nho Defisiensia, liu-liu oinsa atu fasilita ema ho defisiensia iha tempu dezastre.&nbsp; Munisipiu Dili, ema ho defisiensia barak mak\nseidauk hatene kona-ba Sistema alerta sedu <\/p>\n\n\n\n<p>Ho situasaun ne\u2019ebe mak\nmaluk difisiensia sira hasoru, RHTO rekomenda ba estadu, governu, autoridade\nlokal, ajensia internasional, komunidade no familia sira, &nbsp;husu no izije ba estadu no governu Timor-Leste, atu labele adia tan,\nhodi ratifika ona Konvensaun Direitu Konaba Ema ho Defisiensia ne\u2019eb\u00e9 mak\nEstadu no Membru ONU\nsira rekomenda ona iha Relatoriu Revizaun Periodiku [UPR] iha siklu primeiru no\nsegundu ne\u2019eb\u00e9 governu hato\u2019o ona nia komprimisiu hodi ratifika konvensaun.\n<\/p>\n\n\n\n<p>Husu ba instituisaun\ngovernu atu konsidera no garante direitus ema ho defisiensia, liu-liu iha tempu dezastre hodi asesu\nhumanitaria ne\u2019eb\u00e9 mak ho standarte.<\/p>\n\n\n\n<p>RHTO\nmos husu ba\nSekretaria Estadu Protesaun Civil atu koopera ho organizasaun &nbsp;Ema ho Defisiensia, hodi promove programa no\natividade sira bele sai inkluzaun, hasa\u2019e konsiensia ba ekipa asesmentu rapidu,\nfunsionariu Protesaun Civil, hodi bele atende Ema ho Defisiensia sira iha tempu\ndezastre, <\/p>\n\n\n\n<p>RHTO\nmos husu\nMinist\u00e9riu Obras P\u00fablik, Transporte no Komunikasaun atu asegura asesibilidade\niha fatin publiku sira hanesan sentru evakusaun, eskola, estrada, sintina,\nedifisiu, portu no aero-portu ne\u2019eb\u00e9 amigavel no garante padraun universalidade.\n<\/p>\n\n\n\n<p>Husu ba Sekretaria\nEstadu Protesaun Civil atu asegura nafatin\nevakuasaun tenke estandar ba defisiensia sira asesu ho independente no sein\nhalo diskriminasaun tanba sira nia kondisaun defisiensia<\/p>\n\n\n\n<p>Minist\u00e9riu Solidariedade\nSosial e Inkluzaun atu asegura no apoia ba CNR, hodi bele tau dormitoriu emerjensia\natu nune\u2019e bele akomoda Ema ho Defisiensia wainhira sira presija ekipamentu\nemerjesia tanba estragu husi dezastre.<\/p>\n\n\n\n<p>Husu ba Organizasaun\nSosiedade Sivil sira ne\u2019ebe maka servisu ba iha asuntu dezastre atu mantein\nkoopera hamutuk ho organizasaun Ema ho Defisiensia sira, hodi asegura no\npromove asuntu no direitu Ema ho Defisiensia. Husu ba ajensia\ninternasional sira atu koopera no apoia nafatin organizasaun Ema ho Defisiensia\nsira, hodi kontinua foka ba iha asuntu dezastre liu-liu pratika inkluzaun defisiensia.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cAmi konsidera katak asuntu defisiensia la\u2019os asuntu Ema ho Defisi\u00e9nsia\u00a0 ka organizasaun Ema ho Defisiensia nian deit maibe, hanesan asuntu nasional no global ligadu ba direitus umanus tanba ne\u2019e ema hotu, estadu, governu, sosiedade sira persija promove hodi labele husik deziguldade, dezumanu, tratamentu kruel, diskriminasaun oi-oin hasoru ba Ema ho Defisiensia, feto labarik no vulnerabilidade sira seluk, sira kontinua infrenta situasaun deskriminasaun\u201d,<\/em> deklara RHTO iha statementu imprensa, iha loron 03\/04 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Santina Lucia da Costa Dezastre hanesan fenomena ida ne\u2019eb\u00e9 mak mosu, laiha mensajen no nia perturbasaun ne\u2019eb\u00e9 mak grave hasoru funsionamentu komunidade, ba iha kualker eskalaun konsikuensia husi eventu ne\u2019eb\u00e9 mak iha interaksaun ho situasaun exposisaun, vulnerabilidade no kapasidade ne\u2019eb\u00e9 hamosu estragu no impaktu bele kona liu ba Ema, Material, Ekonomia no Ambiente. Organizasaun [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2725,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[29,63],"tags":[],"class_list":["post-2724","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meio-ambiente","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2724","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2724"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2724\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2727,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2724\/revisions\/2727"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2725"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2724"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2724"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2724"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}