{"id":3078,"date":"2020-04-18T23:00:21","date_gmt":"2020-04-18T23:00:21","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=3078"},"modified":"2020-04-18T23:00:24","modified_gmt":"2020-04-18T23:00:24","slug":"doutor-dan-murphy-povu-nia-saude-folin-liu-osan","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/04\/18\/doutor-dan-murphy-povu-nia-saude-folin-liu-osan\/","title":{"rendered":"Doutor Dan Murphy: Povu Nia Saude Folin Liu Osan"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>By NCR<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Doutor Dan Murphy,74, nu\u2019udar \u2018santu\u2019 ba ema kiak sira, hafoin tinan-22 dedika an tomak serbi povu iha Timor-Leste, mate iha 14 abril 2020,&nbsp;&nbsp;iha ninia uma, iha D\u00edli tanba moras fuan.<\/p>\n\n\n\n<p>Dan Murphy moris iha Alton, Iowa, Estadus Unidus, iha 23 setembru 1944.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Iha 1999, milit\u00e1r Indon\u00e9zia duni sai Dr. Dan Murphy husi Timor-Leste tanba f\u00f3 tratamentu sa\u00fade no ai-moruk ba asua\u2019in ba luta ukun rasik an. Maib\u00e9, iha fulan setembru 1999 ho tulun milit\u00e1r Australia nian, Dr. Dan Murphy fila fali mai Timor-Leste. Nia mai ho determinasaun no konviksaun atu serbi ba povu maioria ne\u2019eb\u00e9 kiak liuhusi harii kl\u00ednika, iha Timor-Leste independente.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kl\u00ednika Bairro Pite harii duni iha fatin ne\u2019eb\u00e9 forsa okupante uza hodi halo tratamentu sa\u00fade ba milit\u00e1r, ko\u00f1esidu ho klinik Lanud (Lapangan Udara). Ida uluk serbi de\u2019it ba milit\u00e1r Indon\u00e9zia,&nbsp;&nbsp;Dr. Dan transforma fatin ne\u2019e sai kl\u00ednika ba ema hotu, liuliu povu ne\u2019eb\u00e9 la hetan atensaun m\u00e9dika durante tempu kolonizasaun portug\u00e9s no okupasaun milit\u00e1r Indon\u00e9zia, husi D\u00edli no munis\u00edpiu seluk iha Timor-Leste.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Tratamentu sa\u00fade gratuita no universal, tuir Dr. Dan, nu\u2019udar direitu fundament\u00e1l ba ema hotu-hotu hafoin hetan independ\u00e9nsia.&nbsp;&nbsp;Independ\u00e9nsia la hotu ho duni sai milit\u00e1r husi Timor-Leste, maib\u00e9 kontinua harii sistema ne\u2019eb\u00e9 serbi ba interese povu ninian, iha kazu ne\u2019e, tuir Dr. Dan, oins\u00e1 harii sistema sa\u00fade ho povu mak sai nia sentru, la\u2019\u00f3s serbi de\u2019it ba grupu ki\u2019ik ne\u2019eb\u00e9 iha osan hodi hatur as lukru duke povu.<\/p>\n\n\n\n<p>Doutor Dan nia konsi\u00e9nsia pol\u00edtika atu serbi interse povu maioria ho kbiit rasik mosu husi ninian envolvimentu iha luta kontra funu iha Vietnam iha dekada 1970 nia laran, hanesan ativista barak husi ninia jerasaun iha Estadus Unidus.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia hah\u00fa serbisu nu\u2019udar dout\u00f3r ba traballad\u00f3r imigrante iha California. Hafoin tinan balu iha Iowa,&nbsp;&nbsp;Dan muda ba Mozambike durante tinan-tolu tulun harii protokolu medisina moderna iha area rural. Maib\u00e9, tan situasaun pol\u00edtika ne\u2019eb\u00e9 perigu tebetebes, Dan husik Mosambike fila ba Estadus Unidus hala\u2019o serbisu nu\u2019udar m\u00e9diku.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Doutor Dan husik m\u00f3s nia ain-leut iha area sa\u00fade iha Nicaragua.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Ho idade 54, Dan deside husik Iowa, rai moris-fatin, mai Timor-Leste. Desizaun ne\u2019eb\u00e9 la fasil, maib\u00e9 nia iha responsabilidade atu fahe nia matenek ba povu ne\u2019eb\u00e9 nesesita tebes. No Dan hakarak hola-parte iha revolusaun pol\u00edtika.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha situasaun perigu tebetebes, bainhira milit\u00e1r hah\u00fa lansa kampa\u00f1a terror, intimidasaun no oho liuhusi mil\u00edsia, forma husi autoridade Indon\u00e9zia, Dan sama-ain dahuluk iha Timor-Leste, iha 1998. No nia laiha planu atu fila fali ba nia rain.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Dan Murphy f\u00f3 asist\u00e9nsia m\u00e9diku iha kl\u00ednika Motael ba ema rezist\u00e9nsia ne\u2019eb\u00e9 hetan violasaun oioin husi milit\u00e1r, pol\u00edsia no ninian mil\u00edsia ne\u2019eb\u00e9 forma,&nbsp;&nbsp;no haruka ai-moruk barak ba FALINTIL iha ai-laran.<\/p>\n\n\n\n<p>Ho violasaun oioin husi mil\u00edsia, Dan Murphy hola parte husi karavana ajuda umanit\u00e1ria atu fahe hahan, roupa, tratamentu m\u00e9diku ba refujiadu hamutuk 3000 iha Sare, Hatolia, Ermera.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Iha dalan fila mai D\u00edli, iha 4 Jullu 1999, iha Liqui\u00e7a, mil\u00edsia Besi Merah Putih ataka karavana ne\u2019e, ameasa Dr. Dan no kaer nia hasrahun hodi doko no dada. Esperi\u00e9nsia hasoru perigu ba moris la\u2019\u00f3s buat foun. Iha Mozambike, Dan hasoru ameasa oioin husi bandidu armadu, halo nia la sente tauk maib\u00e9 hamnasa fali tanba senti k\u00f3miku fali, tans\u00e1 bandidu armadu (mil\u00edsia) bele doko no dada nia hasrahun.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Razaun ida ne\u2019eb\u00e9 halo Dan Murphy sama-ain mai Timor-Leste tanba hakarak sai parte husi revolusaun pol\u00edtika liuhusi ninian kontribuisaun iha \u00e1rea sa\u00fade. Nia mai ho vizaun atu harii sistema sa\u00fade ho nia sentru mak povu.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Nia hah\u00fa uluk ho harii kl\u00ednika. Kl\u00ednika nia funsaun sai fasilitad\u00f3r rona povu nia hanoin sira husi suku sira iha Timor-Leste laran tomak atu aprende problema sira ne\u2019eb\u00e9 hasoru, halo diskusaun no uza rekursu lok\u00e1l ba solusaun. Kl\u00ednika sai fatin ba peso\u00e1l sa\u00fade husi suku atu aprende. Doutor Dan fiar katak partisipasaun lok\u00e1l mak sai xave ba sistema sa\u00fade ne\u2019e. Husi partisipasaun lokal iha suku&nbsp;&nbsp;sei mosu rede nasion\u00e1l ba advokasia sa\u00fade hodi defende direitu sa\u00fade ba ema hotu hodi konsentra ba sa\u00fade preventiva duke kurativa. Dan Murphy nia vizaun mak harii sistema sa\u00fade ho povu mak sentru mak nu\u2019udar solusaun di\u2019ak liu ba Timor-Leste. Vizaun boot ba sistema sa\u00fade Timor-Leste, maske seidauk atinji, maib\u00e9 nia aplika iha Kl\u00ednika Bairro Pite.<\/p>\n\n\n\n<p>Maske nune\u2019e, Kl\u00ednika Bairro Pite enfrenta dezafiu oioin, liuliu bainhira instituisaun hah\u00fa sai boot. Iha forsa ida husi laran hakarak privatiza kl\u00ednika ne\u2019e, kontrariu ho prins\u00edpiu Dr Dan ninian, kl\u00ednika ba ema kiak sira. Husi diverjensia ne\u2019e hamosu krize finanseira iha tinan hirak ikus ne\u2019e. Maske hasoru krize ne\u2019e, la muda Doutor Dan Murphy nia kredo atu kontinua hatur povu mak sai sentru ba nia asist\u00e9nsia sa\u00fade, la\u2019\u00f3s lukru.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cHa\u2019u-nia ideia kl\u00ednika ba ema kiak,\u00a0\u00a0tenke ser ema barak mai, labele taka odamatan, tenke loke odamatan, atu ema ki\u2019ak, ema ne\u2019eb\u00e9 mai husi dook. Labele duni sai sira, sira atu ba ne\u2019eb\u00e9?\u00a0\u00a0Sira mai husi distritu. Sira mai, ami ajuda lalais sira,\u201d <\/em>Doutor Dan hateten.<\/p>\n\n\n\n<p>Ba sira ne\u2019eb\u00e9 la fiar ba kapasidade timoroan, doutor Dan Murphy ho hirus uitoan esplika:<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cHa\u2019u dehan 24 anos, funu, sakrif\u00edsiu, agora labele ukun an, agora sa\u00fade labele, tenke malai mak ukun, la\u2019\u00f3s hanesan ne\u2019e. Tans\u00e1 malai tan, malai tan, Timoroan labele? Tenke ukun rasik an. Ne\u2019e direitu fundament\u00e1l.&nbsp;&nbsp;Ne\u2019e direitu ba ema ne\u2019eb\u00e9 hetan independ\u00e9nsia.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Ho krize finanseiru, doutor Dan ho esforsu rasik buka osan husi nia fam\u00edlia no nia kolega husi nasaun oioin no iha Timor-Leste atu bele sustenta funsionamentu norm\u00e1l Kl\u00ednika Bairro Pite. Kl\u00ednika ne\u2019e presiza osan ho montante 30.000 fulan-fulan atu selu funsion\u00e1riu no manuntensaun. Maib\u00e9, iha tinan hirak ikus ne\u2019e, ho esforsu tomak Kl\u00ednika Bairro Pite funsiona nafatin ho difikuldade oioin.<\/p>\n\n\n\n<p><br>Doutor Dan durante ne\u2019e moris husi seguransa sosi\u00e1l no pensaun ne\u2019eb\u00e9 nia hetan.&nbsp;&nbsp;Nia iha uma ki\u2019ik ida no karreta Mitsubishi ne\u2019eb\u00e9 ema f\u00f3.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Nia dedika an tomak hatuur povu nia sa\u00fade folin liu duke lukru. Nia nunka para atu serbi povu, nia deskansa atu serbi bainhira nia descansa em p\u00e1s ona, hanesan Dan hateten. Nia la\u2019\u00f3s ko\u2019alia de\u2019it, maib\u00e9 hatudu liuhusi pr\u00e1tika. Nia mate tanba serbisu barak liu.<\/p>\n\n\n\n<p>Ba ninian kontribuisaun, Estadu kondekora Dr. Dan Murphy ho Ordem Timor-Leste, Medalla Meritu no manan Pr\u00e9miu Direitus Umanus Sergio Viera de Mello.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Doutor Dan nu\u2019udar internasionalista ida, Ita hein, ne\u2019eb\u00e9 haree injustisa sosi\u00e1l iha nasaun ida sai m\u00f3s ninia problema rasik no hola parte ativamente iha luta hasoru injustisa sosi\u00e1l. Ita hein, Timoroan&nbsp;&nbsp;balu sei la\u2019o tuir Dr. Dan nia ain-fatin hodi hatur povu nia sa\u00fade liufali osan. Hatur as povu nia sa\u00fade duke lukru.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Doutor Dan Murphy, Prezente!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By NCR Doutor Dan Murphy,74, nu\u2019udar \u2018santu\u2019 ba ema kiak sira, hafoin tinan-22 dedika an tomak serbi povu iha Timor-Leste, mate iha 14 abril 2020,&nbsp;&nbsp;iha ninia uma, iha D\u00edli tanba moras fuan. Dan Murphy moris iha Alton, Iowa, Estadus Unidus, iha 23 setembru 1944.&nbsp; Iha 1999, milit\u00e1r Indon\u00e9zia duni sai Dr. Dan Murphy husi Timor-Leste [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":3079,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-3078","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-memoria"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3078","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3078"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3078\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3080,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3078\/revisions\/3080"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3079"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3078"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3078"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3078"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}