{"id":3087,"date":"2020-04-19T05:30:53","date_gmt":"2020-04-19T05:30:53","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=3087"},"modified":"2020-04-19T05:43:03","modified_gmt":"2020-04-19T05:43:03","slug":"covid-19-asintomatiku-ema-kona-virus-sars-cov-2-la-mosu-sintomas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/04\/19\/covid-19-asintomatiku-ema-kona-virus-sars-cov-2-la-mosu-sintomas\/","title":{"rendered":"Covid-19, &#8220;Asintomatiku&#8221;, Ema Kona Virus SARS-CoV-2 La Mosu Sintomas?"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Reportazen Zevonia Vieira <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Moras Covid-19 nudar virus ho naran SARS-CoV-2 ne\u2019ebe mak bele daet lalais bainhira ema ida ne\u2019ebe positivu mear ka fanin besik ba ita. Moras Covid-19 mos bainhira atu konaba ema, sempre mosu sintomas ka gejala hanesan mear, inus been no isin manas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Maibe mosu sientifika foun katak moras Covid-19 bele la mosu\nsintomas ka bolu ASINTOMATIKU. Ida ne\u2019e mak sai perigozu no problema boot ba\nsidadaun, professional no mediku sira. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Liu hosi media brief portavoz Centru Integradu Jestaun Krize\n[CIJK], Dr. Rui Araujo esplika problema boot iha Timor mak sira ne\u2019ebe hetan\nvirus maibe laiha sintomas ka Asintomatiku ne\u2019e katak espesialista estatistiku\nne\u2019e mos dalaruma sei hatudu ne\u2019ebe mak la los ka tepat.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cOinsa mak deteke no halo teste ba ema sira ne\u2019ebe laiha sintomas, kazu premiru iha loron 11 Abril ne\u2019e hatudu sintomas, entaun tenke halo teste uluk ba nia no halo mos teste ba ema sira ne\u2019ebe halo kontaktu ho nia\u201d, <\/em>hateten Dr. Rui Araujo 19\/04.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Dr. Rui Araujo hateten ida ne\u2019e mak perigu boot liu iha\nmundu, nia lori virus maibe laiha sintomas. Konseitu A-Sintomat-tiku ka laiha\ngejala virus positivu iha nia. Entermos de kuantidade, &nbsp;relatoriu estatistiku hosi pandemia nian\nne\u2019ebe mak mosu ne\u2019e, varia hosi 5% &#8211; 80% ne\u2019ebe detektadu hetan virus positivu\niha 5% &#8211; 80% ne\u2019e laiha sintomas, ne\u2019e tuir estatistiku mundu nian. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201c<em>Konkreta iha Timor, ita nia kazu positivu ne\u2019e iha nain 18, ema nain 3 deit mak iha gejala mak ita teste, kazu premeiru ita akontese ne\u2019e iha gejala no kazu hosi Kupang, sira restu ne\u2019e laiha gejala hotu kedas. 3 dari 18 ne\u2019e, ema nain 15 laiha gejala\/18&#215;100 = 83%, portantu 83% ne\u2019e asintomatiku ka laiha gejala mais menus ho estandar internasional ne\u2019e 5% &#8211; 80%, to\u2019o agora kazu ita nian ne\u2019e 80% asintomatiku, ne\u2019e laos fasil\u201d, <\/em>esplika Dr. Rui<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Asintomatiku nia lalaok hanesan ho sintomatiku, pro ezemplu\nse nia mear ka fanin virus ne\u2019e bele sai, se nia koalia ho menus hosi 1 metru\nvirus ne\u2019e bele sai, &nbsp;atu la daet ba ema\nmak medidas de kontensaun, distansiamentu sosial no fiziku, tanba ne\u2019e husu ba\nema hotu tuir medidas &nbsp;mantein distansia\nfiziku, sosial, uza maskra no fase liman bebeik.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cLoloos ne\u2019e virus la presiza aimoruk, ita nia isin rasik mak kombate rasik virus, entaun daya tahan tubuh diak, virus ne\u2019e mate mesak. Se virus ne\u2019e tama maibe la mosu daya tahan tubuh diak, hau sei joven entaun la muncul gejala maibe depois de rekupera\u201d, <\/em>esplika Dr. Rui Araujo <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Zevonia Vieira Moras Covid-19 nudar virus ho naran SARS-CoV-2 ne\u2019ebe mak bele daet lalais bainhira ema ida ne\u2019ebe positivu mear ka fanin besik ba ita. Moras Covid-19 mos bainhira atu konaba ema, sempre mosu sintomas ka gejala hanesan mear, inus been no isin manas. Maibe mosu sientifika foun katak moras Covid-19 bele la mosu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2807,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63,64],"tags":[],"class_list":["post-3087","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia","category-saude"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3087","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3087"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3087\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3089,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3087\/revisions\/3089"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2807"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3087"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3087"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3087"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}