{"id":3392,"date":"2020-05-05T09:36:24","date_gmt":"2020-05-05T09:36:24","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=3392"},"modified":"2020-05-05T09:37:37","modified_gmt":"2020-05-05T09:37:37","slug":"uza-modelajen-matematika-ba-medidas-distansiamentu-sosial-ds-dr-rui-ds-mak-kilat-funu-hasoru-covid-19","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/05\/05\/uza-modelajen-matematika-ba-medidas-distansiamentu-sosial-ds-dr-rui-ds-mak-kilat-funu-hasoru-covid-19\/","title":{"rendered":"Uza Modelajen Matematika Ba Medidas Distansiamentu Sosial (DS), Dr. Rui: DS Mak Kilat Funu Hasoru Covid-19"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Reportazen Zevonia Vieira <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Liu hosi konferensia imprensa Dr. Rui mos esplika konaba konseitu distansiamentu sosial katak termu Distansiamentu Sosial [ refere ba esforsu sira hotu, liu husi meius oi-oin ho objetivu atu hamenus ka hakotu transmisaun Covid 19 iha populasaun nia le\u2019et, liu husi dalan hamenus kontaktu fiziku entre ema ne\u2019eb\u00e9 potensialmente infetadu, ho ema ne\u2019eb\u00e9 saud\u00e1vel. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Distansiamentu sosi\u00e1l kategorizadu ba distansiamentu sosi\u00e1l individual\nno distansiamentu sosi\u00e1l koletivu ka distansiamentu sosi\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 afeta ema\nbarak. Ezemplu husi distansiamentu sosi\u00e1l individual maka izolamentu,\nkonfinamentu ka kuarentena obrigat\u00f3riu no volunt\u00e1riu. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Distansiamentu sosi\u00e1l koletivu ka ida ne\u2019eb\u00e9 afeta ema barak\nmaka taka fatin sira ba ensinu no aprendizajen, taka fatin servisu, bandu\nvisita ba fatin sira hanesan orfanatu no prizaun sira, kansela sorumutu ka\neventu sira hotu ne\u2019eb\u00e9 halibur ema barak, hanesan selebrasaun relijioza,\ndesportiva, artistika-kultural, lia-mate no lia-moris, no seluk tan. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Peskiza sientifika no dokumentu akademiku barak maka\ndokumenta efetividade husi medidas distansiamentu sosi\u00e1l iha rai barak, durante\npandemia Covid 19. Hanesan ezemplu ida, dokumentu ida husi Sentru Europeu ba\nPrevensaun no Kontrolu moras, hateten katak evid\u00e9nsia husi fatin barak inklui\nhusi Xina hatudu katak implementasaun sedu husi medida distansiamentu sosi\u00e1l,\niha nivel individual no koletivu, bele halo dierensa bo\u2019ot iha moras Covid 19\nninia transmisaun, iha populasaun nia le\u2019et. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sira usa \u2018\u2019modelajen matematika\u2019\u2019 (mathematical modeling)\nhodi hatudu katak, se karik iha Xina sira introduz medidas distansiamentu\nsosi\u00e1l semana ida, semana rua, no semana tolu antes moras ne\u2019e hadaet iha\nkomunidade nia le\u2019et, sira bele reduz n\u00fameru kazu Covid 19 ba 66% (iha semana\nida antes), ba 86% (iha semana rua antes) no 95% (iha semana tolu antes). <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cHaree ba opini\u00e3o sientifiko-akad\u00e9mika hirak ne\u2019e no haree\nmo\u2019os ba ita nia esperi\u00e9nsia iha Timor-Leste, ita bele hateten katak\nintrodusaun medidas distansimentu sosi\u00e1l, indivudal no koletivu, molok kedas\nEstadu Emerj\u00e9nsia, iha impaktu pozitivu tebes iha n\u00fameru kazus iha Timor-Leste.\nIda ne\u2019e signifika mo\u2019os katak, wainhira seidauk iha aimoruk espesifiku atu oho\nvirus ne\u2019e no wainhira seidauk iha vasina ruma, medida distansiamentu sosi\u00e1l\nmaka tenki sai ita nia kilat importante atu funu hasoru Covid 19\u201d, hateten Dr.\nRui Araujo iha CCD, 5\/05. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Zevonia Vieira Liu hosi konferensia imprensa Dr. Rui mos esplika konaba konseitu distansiamentu sosial katak termu Distansiamentu Sosial [ refere ba esforsu sira hotu, liu husi meius oi-oin ho objetivu atu hamenus ka hakotu transmisaun Covid 19 iha populasaun nia le\u2019et, liu husi dalan hamenus kontaktu fiziku entre ema ne\u2019eb\u00e9 potensialmente infetadu, ho ema [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":3069,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-3392","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3392","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3392"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3392\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3394,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3392\/revisions\/3394"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3069"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3392"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3392"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3392"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}