{"id":4016,"date":"2020-06-10T12:13:23","date_gmt":"2020-06-10T12:13:23","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=4016"},"modified":"2020-06-10T12:15:22","modified_gmt":"2020-06-10T12:15:22","slug":"iha-situasaun-covid-19-menus-hosi-1-uma-kain-kategoria-hamlaha-todan","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/06\/10\/iha-situasaun-covid-19-menus-hosi-1-uma-kain-kategoria-hamlaha-todan\/","title":{"rendered":"Iha Situasaun Covid-19, Menus Hosi 1% Uma Kain Kategoria Hamlaha Todan"},"content":{"rendered":"\n<p>Ministeriu Agrikultura no Peskas, liu hosi departamentu\nSeguransa Alimentar lansa rezultadu relatoriu konaba seguransa ai-han.<\/p>\n\n\n\n<p>Liu hosi aprezentasaun ne\u2019ebe mak aprezenta hosi Xefe\nDepartamentu Seguransa Alimentar, Rofino Soares Gusmao relata katak levantamentu\ndadus hosi seguransa aihan ne\u2019ebe hetan afeta hosi mudansa klimatika, akontese\nmoras animal hanesan African Swine Fever, Newscatle Disease no peste ai-han\ninklui Fall Armyworm no relasiona ho restriksaun Covid-19. <\/p>\n\n\n\n<p>Objetivu hosi relatoriu ne\u2019e rasik Xefe Departamentu hataten\natu atuliza informasaun, relevante no kontekstual konaba impaktu Covid-19 no\nameasa ba parte agrikultura iha uma kain no merkadu iha Timor-Leste. <\/p>\n\n\n\n<p>Hosi peskiza relasiona ho uma kain sira ne\u2019ebe iha esperiensia\ninseguransa ai-han, iha tempu ne\u2019ebe loloos ai-han seguru ba tinan ida ne\u2019e, hosi\ndadus hatudu katak maioria rekursu ba vida moris ka rendimentu ba agrikultura\nhamutuk 92%, ba animal 53% no bai ha pensaun iha deit 18%. Dadus refere maioria\nresponde sira nia rendimentu ne\u2019ebe depende bainhira hetan tempu ameasa.<\/p>\n\n\n\n<p>Hosi dadus mos hatudu katak ema ne\u2019ebe responde ba ai-han ne\u2019ebe\nrai iha tinan ne\u2019e menus los hatudu katak iha 64% uma kain mak hateten ai-han ne\u2019ebe\nsira rai, responde deit ba fulan 2 ou menus. Ema nain 18% uma kain laiha ai-han\nhodi rai.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha dadus seluk hatudu katak uma kain ne\u2019ebe menus rai ai-han\ntuir tempu ne\u2019ebe sira presiza rai, iha ema nain 58% mak hatan rai ai-han tinan\nida ne\u2019e, menus liu kompara ho tinan bai-bain. <\/p>\n\n\n\n<p>Dadus mos hatudu katak uma kain balun hatudu sinal\ninseguransa ba ai-han iha tempu balun, bebeik no lor-loron, dadus hatudu iha\n41% redus sira nia hahan lor-loron, iha 43 limita sira nia porsaun hahan no iha\n42% reduz konsumen entre ema boot. <\/p>\n\n\n\n<p>Hosi peskiza\nne\u2019e mos hatudu konaba <strong>Uma kain relata katak, hamlaha sei akontese kuandu\nrai ai-han menus, iha 14% mak hatan katak sente sira iha kategoria hamlaha\nmoderadu no menus hosi 1% uma kain mak sente iha kategoria hamlaha todan <\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Relatoriu\nne\u2019e serbisu hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu sira hanesan Usaid, Ausaid,\nMercy Corps, OXFAM, ADRA, CRS, TOMAK no World Vision.<\/p>\n\n\n\n<p>Peskiza ne\u2019e halao iha muncisipiu 12 no RAEOA, hamutuk 82 suku, iha suku 6 ba kada municipiu, hamutuk ema nain 1,217 ne\u2019ebe sai fontes no kada municipiu iha nain 90 mak hetan entrevista.<\/p>\n\n\n\n<p>Relatoriu ne&#8217;e halo iha durante pandemia Covid-19 ne&#8217;ebe afeta Timor-Leste hosi Marsu to&#8217;o Maiu 2020. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ministeriu Agrikultura no Peskas, liu hosi departamentu Seguransa Alimentar lansa rezultadu relatoriu konaba seguransa ai-han. Liu hosi aprezentasaun ne\u2019ebe mak aprezenta hosi Xefe Departamentu Seguransa Alimentar, Rofino Soares Gusmao relata katak levantamentu dadus hosi seguransa aihan ne\u2019ebe hetan afeta hosi mudansa klimatika, akontese moras animal hanesan African Swine Fever, Newscatle Disease no peste ai-han inklui [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4017,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-4016","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4016","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4016"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4016\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4019,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4016\/revisions\/4019"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4017"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4016"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4016"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4016"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}